AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

8. juuli 2009

Kohtuasi F‑62/08

Roberto Sevenier

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Teenistuse lõpetamine – Ametist lahkumine – Tagasivõtmise taotlus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega R. Sevenier palub eelkõige tühistada komisjoni 24. septembri 2007. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata taotlus, mis puudutas esiteks tema 19. oktoobri 1983. aasta lahkumisavalduse tagasivõtmist ja teiseks töövõimetuskomisjoni poole pöördumist.

Otsus: Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt. Puudub vajadus komisjoni nõuete toetuseks Euroopa Liidu Nõukogu poolt esitatud menetlusse astumise avalduse lahendamiseks. Nõukogu kannab ise oma menetlusse astumise avaldusega seotud kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kaebuse esitamise tähtaeg – Väljaarvutamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõiked 1 ja 2; nõukogu määrus nr 1182/71, artikkel 3)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kaudne otsus mittetähtaegselt esitatud kaebuse tagasilükkamise kohta

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Kui personalieeskirjades endas puuduvad konkreetsed eeskirjad artiklis 90 nimetatud tähtaegade kohta, siis tuleb viidata määrusele nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi nõukogu õigusaktide suhtes, „[k]ui ei ole sätestatud teisiti”, nagu täpsustab määruse artikkel 1. Selles osas sätestab määruse artikli 3 lõike 2 punkt c, et kuudes väljendatavat ajavahemikku „algab […] ajavahemiku esimese päeva esimesel tunnil ja lõpeb ajavahemiku viimase […] kuu […] selle päeva viimasel tunnil, mis on sama nädalapäev või sama kuupäev, millest ajavahemiku algust arvestatakse”. Neid sätteid tuleb tõlgendada koostoimes sama määruse artikli 3 lõike 1 teise lõiguga, mille kohaselt tähtaja alguspäev on sündmuse toimumise päev, nii et kui ühenädalase tähtaja alguseks olev sündmus toimus esmaspäeval, lõpeb tähtaeg järgmisel esmaspäeval.

(vt punktid 27 ja 28)

Viited:

Euroopa Kohus: 11. november 2004, kohtuasi C‑171/03: Toeters ja Verberk (EKL 2004, lk I‑10945, punktid 31–37).

Esimese Astme Kohus: 11. juuni 1998, kohtuasi T‑173/97: Fichtner vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑293 ja II‑873, punkt 28).

2.      Kuigi personalieeskirjade artikli 91 lõige 3 näeb ette, et „kui kaebus lükatakse tagasi otsese otsusega pärast selle tagasilükkamist kaudse otsusega, kuid enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist, algab uus kaebuse esitamise tähtaeg”, ei ole see säte kohaldatav taotluse etapis enne kaebuse esitamist. Seda konkreetset sätet, mis käsitleb hagi esitamise tähtaegade arvutamise üksikasjalikke eeskirju, tuleb tõlgendada sõnasõnalt ja kitsalt. Sellest tuleneb, et taotluse otsene rahuldamata jätmine pärast sama taotluse kaudse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, mis on puhtalt kinnitav otsus, ei võimalda asjaomasel ametnikul kasutada kohtueelset menetlust, mis annab talle uue tähtaja kaebuse esitamiseks.

(vt punkt 33)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 17. november 2000, kohtuasi T‑200/99: Martinelli vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑253 ja II‑1161, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika).