EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

16. mai 2012

Kohtuasi F‑61/10

AF

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Abitaotlus – Psühholoogiline ahistamine ja diskrimineeriv kohtlemine – Kaalutlusviga

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega AF esitas käesoleva hagi, nõudes otsuse tühistamist, millega komisjon jättis rahuldamata tema abitaotluse psühholoogilise ahistamise kaebusega ning kahju hüvitamise nõude, ning komisjonilt kahjuhüvitise väljamõistmist.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud hageja kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Kohaldamisala – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

2.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Käitumine, mille eesmärgiks on huvitatud isiku alandamine või tema töötingimuste halvendamine – Sellise käitumise korduvuse nõue – Sellise käitumise tahtlikkuse nõue – Ulatus – Ahistaja halva kavatsuse nõude puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

3.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Ametnikule täiendavate ülesannete andmine, millega kaasneb lisatöökoormus – Hõlmamine – Tingimus

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

1.      Personalieeskirjade artikli 24 eesmärk on kaitsta ametnikke mitte ainult kolmandate isikute, vaid ka ülemuste või kolleegide poolse ahistamise või mis tahes alandava kohtlemise eest.

Selles artiklis ette nähtud hoolitsuskohustuse kohaselt peab administratsioon teenistuses toimunud korra‑ ja rahurikkumise puhul piisavalt jõuliselt sekkuma ning reageerima vastavalt juhtumi asjaoludele nõutava kiiruse ja hoolega, et tuvastada faktilised asjaolud, ning võtma olukorraga tutvumise järel kasutusele sobivad meetmed. Selleks piisab, kui ametnik, kes taotleb oma institutsioonilt abi, esitab esialgsed tõendid selliste rünnakute toimumise kohta, mis tema suhtes väidetavalt on toime pandud. Selliste asjaolude esinemisel peab asjaomane institutsioon võtma sobivaid meetmeid – eelkõige läbi viima uurimise, et tuvastada koostöös kaebajaga kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud.

Liidu kohtu kontroll seoses administratsiooni võetud meetmetega piirdub küsimusega, kas asjassepuutuv institutsioon on toiminud mõistlikkuse piires ega ole kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.

(vt punktid 70–72)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2007, kohtuasi T‑154/05: Lo Giudice vs. komisjon (punktid 135–137 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Personalieeskirjade artikli 12a lõikes 3 on psühholoogilist ahistamist määratletud kui „sobimatut käitumist”, mille olemasoluks peavad korraga olema täidetud kaks tingimust. Esimese tingimuse kohaselt peab olema tegemist füüsilise käitumise, kõne‑ või kirjakeele, žestide vm tegevustega, mis „[leiavad] aset aja jooksul, on korduv[ad] või süstemaatili[sed]” ja „tahtlikud”. Teise tingimuse kohaselt, mis on esimesest eraldatud sidesõnaga „ja”, peab see füüsiline käitumine, kõne‑ või kirjakeel, need žestid vm tegevused „kahjusta[m]a inimeste isiksust, väärikust või füüsilist ja psühholoogilist terviklikkust”. Asjaolust, et omadussõna „tahtlik” on kasutatud esimese, mitte teise tingimuse puhul, võib teha kaks järeldust. Esiteks peab personalieeskirjade artikli 12a lõikes 3 silmas peetud füüsiline käitumine, kõne‑ või kirjakeel, žestid vm tegevused olema tahtlikud, mis jätab selle sätte kohaldamisalast välja kogemata asetleidvad teod. Teisalt ei ole seevastu nõutud, et see füüsiline käitumine, kõne‑ või kirjakeel, need žestid vm tegevused oleksid toime pandud kavatsusega kahjustada isiku isiksust, väärikust, füüsilist või psühholoogilist terviklikkust. Teiste sõnadega võib psühholoogilise ahistamisega personalieeskirjade artikli 12a lõike 3 tähenduses olla tegemist ka siis, kui ahistaja ei kavatsenud oma tegudega tahtlikult ohvri mainet või tema töötingimusi kahjustada. Piisab sellest, kui need teod, mis pandi toime tahtlikult, tõid niisugused tagajärjed objektiivselt kaasa.

Käitumise ahistamiseks kvalifitseerimiseks peab olema täidetud tingimus, et see käitumine on piisavalt objektiivne selles mõttes, et erapooletu ja mõistlik vaatleja, kes on normaalselt tundlik, leiaks samas olukorras, et see käitumine läheb liiale ja on laiduväärne.

(vt punktid 88–91)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. detsember 2008, kohtuasi F‑52/05: Q vs. komisjon (punktid 132, 134 ja 135); 16. mai 2012, kohtuasi F‑42/10: Skareby vs. komisjon (punkt 65).

3.      Kuigi ei ole välistatud, et teatud tingimustel võib ametnikule pikaajalise lisatöökoormuse panemisel olla tegemist psühholoogilise ahistamisega, peavad psühholoogiliseks ahistamiseks kvalifitseerimiseks olema siiski täidetud personalieeskirjade artikli 12a lõikes 3 ette nähtud tingimused.

(vt punkt 118)