AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

23. november 2010

Kohtuasi F‑75/09

Fritz Harald Wenig

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Abitaotlus – Au ja süütuse presumptsiooni riive

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega F. H. Wenig palub esiteks tühistada otsused, millega jäeti rahuldamata hageja esitatud abitaotlused, ja teiseks nõue hüvitada nende otsuste väidetava õigusvastasusega tekitatud kahju.

Otsus: Jätta F. Wenig’i hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

Ametnikud – Haldusorgani abistamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

Personalieeskirjade artikli 24 esimesest lõigust tuleneva administratsiooni abistamiskohustuse kohaselt peab administratsioon teenistuskorda ja rahu häiriva vahejuhtumi korral vastavalt konkreetsetele asjaoludele sekkuma piisavalt jõuliselt ning reageerima kiirelt ja hoolikalt, et teha kindlaks faktilised asjaolud ning põhjusi teades teha sobivad järeldused. Selleks piisab, kui ametnik, kes taotleb oma institutsioonilt abi, esitab esialgsed tõendid sellise rünnaku toimumise kohta, mis tema suhtes väidetavalt on toime pandud. Selliste asjaolude esinemisel peab asjaomane institutsioon võtma sobivaid meetmeid – eelkõige läbi viima uurimise, et tuvastada koostöös kaebajaga kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud.

Abistamiskohustuse tingimus ei ole see, et eelnevalt oleks tuvastatud sellise tegevuse õigusvastasus, mille tõttu ametnik abi palub. Pealegi oleks niisugune tingimus vastuolus abitaotluse enda eesmärgiga neil sagedatel juhtudel, kui taotlus on esitatud kõnealuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks läbi kohtumenetluse, kus institutsioon abi osutab.

Kuigi personalieeskirjade artikli 24 esimeses lõigus sätestatud abistamiskohustus on ametnikule oluline personalieeskirjadest tulenev tagatis ning selle tingimus ei ole see, et eelnevalt oleks tuvastatud sellise tegevuse õigusvastasus, mille tõttu ametnik abi palub, peab ametnik lisaks esitama andmeid, mis esmapilgul lubaks arvata, et see tegevus on ametniku vastu suunatud tema staatuse ja ametikohustuste tõttu ning on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt õigusvastane. Kui ametnikule selliseid nõudeid ei esitatakse, siis oleks administratsioon kohe, kui üks tema ametnikest esitab kaebuse asjaolude tõttu, mis on väidetavalt seotud ametikohustuste täitmisega, kohustatud abistama ametnikku sõltumata asjaoludest, kaebuse tõsidusest ja eduvõimalusest.

Lisaks ei pea administratsioon aitama ametnikku, keda täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kahtlustatakse oma ametikohustuste tõsise rikkumises, mille eest võib algatada distsiplinaarmenetluse, isegi kui selline rikkumine on toimunud kolmandate isikute nõuetevastase tegevuse tõttu.

(vt punktid 46–49)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. jaanuar 1989, kohtuasi 224/87: Koutchoumoff vs. komisjon (EKL 1989, lk 99, punktid 5 ja 16).

Avaliku Teenistuse Kohus: 16. jaanuar 2007, kohtuasi F‑115/05: Vienne jt vs. parlament (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑9 ja II‑A‑1‑47, punkt 51).