AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

10. november 2009

Kohtuasi F‑14/08 DEP

X

versus

Euroopa Parlament

Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine

Ese:      X‑i esitatud hagi kohtukulude jaotamiseks Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 92 alusel Avaliku Teenistuse Kohtu 18. detsembri 2008. aasta määruse F‑14/08: X vs. parlament (EKL AT 2008, lk ‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000) järel.

Otsus: Mõista kohtuasjas F‑14/08 X‑i kasuks välja kohtukulud summas 5670 eurot, mis hõlmab käesoleva määruse kättetoimetamise päevast arvestatud viivitusintressi makse tegemise päeval. Kohaldatav intressimäär arvutatakse välja Euroopa Keskpanga poolt peamiste refinantseerimistoimingute jaoks kehtestatud määra alusel, mis kehtis kõnealusel perioodil, ning millele on lisatud kaks punkti, tingimusel, et intressimäär ei ole suurem kui hageja poolt taotletud 6%.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

2.      Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Arvesse võetavad asjaolud

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

3.      Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Viivitusintress

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 91 punktist b tuleneb, et kulud kuuluvad hüvitamisele üksnes siis, kui need esiteks olid seotud Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusega ja teiseks olid need sel eesmärgil vältimatud. Lisaks on hageja kohustatud esitama tõendid, mis kinnitaksid nende kulude olemasolu, mille hüvitamist ta taotleb.

(vt punkt 21)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 20. november 2002, kohtuasi T‑171/00 DEP: Spruyt vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑225 ja II‑1127, punkt 22); 8. juuli 2004, liidetud kohtuasjad: T‑7/98 DEP, T‑208/98 DEP ja T‑109/99 DEP: Nicola vs. EIB (EKL AT 2004, lk I‑A‑219 ja II‑973, punkt 42)

Avaliku Teenistuse Kohus: 16. mai 2007, kohtuasi F‑100/05 DEP: Chatziioannidou vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 17)

2.      Ühenduste kohtul puudub õigus määrata kindlaks poolte poolt oma advokaatidele makstava tasu suurust, ent ta võib kindlaks määrata summa, mis tuleb kohtukulude tasumise eest vastutaval poolel hüvitada. Kohtukulude kindlaksmääramise taotluse üle otsustamisel ei pea kohus arvestama siseriiklikke kehtivaid advokaadi tasumäärasid ega mis tahes selle kohta sõlmitud kokkulepet huvitatud poole ja tema esindajate või nõustajate vahel.

Tasumäärasid reguleerivate ühenduse õigusnormide puudumisel tuleb kohtul vabalt hinnata juhtumi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eesmärki ja olemust, selle olulisust ühenduse õiguse seisukohalt, samuti kohtuasja keerukust, esindajate või nõustajate tehtud töö mahtu kohtumenetluses ja poolte majanduslikku huvi menetluses. Ühenduste kohtu otsustusvabaduse tulemusena võidakse hüvitamisele kuuluvad kulud kindlaks määrata väiksemas summas kui pool, kes on kohustatud kulud tasuma, oleks pidanud teisele poolele maksma.

(vt punktid 22 ja 23)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. veebruar 2007, kohtuasi C‑3/06 P: Groupe Danone vs. komisjon (EKL 2007, lk I‑1331, punktid 61 ja 62)

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Spruyt vs. komisjon (punktid 25 ja 26); kohtuotsus De Nicola vs. EIB (punkt 32); 2. juuni 2009, kohtuasi T‑47/03 DEP: Sison vs. nõukogu (EKL 2009, lk II‑1483, punkt 48)

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Chatziioannidou vs. komisjon (punkt 20)

3.      Hagejal on kohtukulude kindlaksmääramise kohtumääruse kättetoimetamisest kuni nende kulude tegeliku tasumiseni õigus viivitusintressile hüvitamisele kuuluvate kulude summalt, mille kohus on kindlaks määranud.

(vt punkt 38)