International Tax Stamp Association Ltd (ITSA) 18. juulil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 16. mai 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-396/18: ITSA versus komisjon

(kohtuasi C-553/19 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: International Tax Stamp Association Ltd (ITSA) (esindaja: advokaat F. Scanvic)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 16. mai 2019. aasta määrus kohtuasjas T-396/18: ITSA vs. komisjon ning tunnustada apellandi õigust ja põhjendatud huvi hagi esitada;

tühistada komisjoni 15. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/573, milles käsitletakse tubakatoodete jälgitavussüsteemi osana sõlmitavate andmetalletuslepingute põhielemente¹ , komisjoni 15. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/574 tubakatoodete jälgitavussüsteemi loomiseks ja käitamiseks vajalike tehniliste standardite kohta² ning komisjoni 15. detsembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2018/576 tubakatoodetele paigaldatavate turvaelementide tehniliste standardite kohta³ .

Väited ja peamised argumendid

Apellant leiab sisuliselt, et Üldkohus jättis arvestamata tema põhjendatud huvi vaidlustada delegeeritud määrus 2018/573, rakendusmäärus 2018/574 ja rakendusotsus 2018/576. Seetõttu lükkas Üldkohus vääralt vastuvõetamatuse tõttu tagasi apellandi tühistamishagi komisjoni nende kolme akti peale.

Apellandi arvates puudutavad mõlemad vaidlustatud määrused teda ja tema liikmeid otseselt. Ka kõik ülejäänud ELTL artiklis 263 toodud kriteeriumid on täidetud. Lisaks, suurem osa vaidlustatud otsusest vajab küll liikmesriikide rakendusakte, kuid mitte selle otsuse artikli 3 lõige 2, milles on ette nähtud, et vaid üks viiest tubakatoodetele kinnitatavatest turvaelementidest on pärit sõltumatult kolmandast isikust teenuseosutajalt. Nimetatud säte on ise täiesti piisav.

Sisu osas leiab apellant, et vaidlustatud aktid rikuvad tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli⁴ artiklit 8. Selles on keelatud anda tubakatoodete märgistamine tubakatööstusele, kuid komisjoni kolmes vaidlustatud aktis on see just nii ette nähtud. Apellant lisab, et eespool nimetatud protokoll, mis ei ole küll veel jõustunud, on liidu poolt allkirjastatud ja kokku lepitud, mis tähendab, et liit ei tohi vastu võtta selle protokolliga vastuolus olevaid akte.

Asjaolu, et direktiivis 2014/40/EL⁵ ei ole sõnaselgelt keelatud anda vaidlusalust märgistamist tubakatööstusele, ei oma tähtsust: esiteks saab ja tuleb seda direktiivi tõlgendada kooskõlas nimetatud protokolliga; teiseks, kui selline tõlgendus ei peaks võimalik olema, oleks direktiiv ise vastuolus nimetatud protokolliga ja seega ka Euroopa Liidu aluslepingutega.

____________

¹ ELT 2018, L 96, lk 1.

² ELT 2018, L 96, lk 7.

³ ELT 2018, L 96, lk 57.

⁴ Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni esimene protokoll, mis võeti vastu 12. novembril 2012 Soulis.

⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT 2014, L 127, lk 1).