KF 26. septembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 10. juuli 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-619/19: KF versus Satcen

(kohtuasi C-464/20 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: KF (esindaja: Rechtsanwältin A. Kunst)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Satelliidikeskus (Satcen)

Apellandi nõuded

Apellant palub:

esiteks tühistada vaidlustatud määruse;

teiseks rahuldada hagi, välja arvatud neljanda väite osas, ja seega

tühistada Satceni direktori 3. juuli 2019. aasta otsus haldusjuurdluse taasavamise kohta ja direktori otsus jätta esimesena nimetatud otsus pärast selle peale esitatud vaide läbivaatamist muutmata;

kohustada Satceni maksma hagejale õiglast hüvitist tulenevalt Üldkohtu otsusest T-286/15: KF vs. Satcen (täidetav kohtuotsus), sest ainult nii saab kõrvaldada selles toodud rikkumised, taastada hageja õigusliku seisundi ja täita kohtuotsuse;

kohustada Satceni hüvitama hagejale haldusjuurdluse taasavamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju, mille suurus on ex aequo et bono hinnates 30 000 eurot;

teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks;

mõista nii esimese astme kui apellatsioonimenetluse kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses esitatakse kolm väidet:

Esimene väide, et rikutud on ELTL artiklit 266 ja hageja õigust täidetava kohtuotsuse täieulatuslikule täitmisele, sest Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tuvastas, et haldusjuurdluse taasavamise otsuse puhul on tegemist ettevalmistava aktiga, mis ei mõjuta negatiivselt hageja huvisid.

Tegemist oli otsusega jätta kohtuotsus vastuolus ELTL artikliga 266 nõuetekohaselt täitama ja KF juhtumi konkreetsetel asjaoludel rikub see tema huve vahetult ja otseselt.

Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta ei võtnud arvesse KF juhtumi konkreetseid asjaolusid, nimelt esialgses haldusjuurdluses esinenud rikkumisi, mida ei ole võimalik heastada.

Üldkohus rikkus õigusnormi, sest ta ei tuvastanud, et:

Satcenil ei olnud objektiivselt võimalik kõrvaldada rikkumisi haldusjuurdluse taasavamisega, eelkõige seetõttu, et esialgses haldusjuurdluses oli lubamatult mõjutatud tunnistajaid ning kahjustatud nii nende au kui ametialast mainet, nagu seda tuvastati täidetavas kohtuotsuses;

õiglast menetlust ei olnud võimalik tagada ja

rikutud on mõistliku menetlusaja põhimõtet.

Teine väide, et rikutud on ELTL artiklit 266 ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, sest Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ei arvestanud ega tuvastanud, et:

kaalutlusõigust saab sellisel kohtuotsuste nõuetekohasel täitmisel nagu KF puhul piirata võimaliku meetmega, st maksta talle õiglast hüvitist nende rikkumiste eest, mis on tuvastatud täidetavas kohtuotsuses;

igasugune menetlust kas lõpetav või selle lõpetamisele kaasaaitav otsus sisaldaks kindlasti ja paratamatult samu rikkumisi, mis on tuvastatud täidetavas kohtuotsuses;

kohtuotsuse täitmisel tekkivad erilised raskused;

KF-l oli õiguspärane ootus, et talle makstakse õiglast hüvitist;

õiglase hüvitise maksmine oleks ainus võimalus tuvastatud rikkumise kõrvaldamiseks.

Kolmas väide, et rikutud on ELTL artiklit 268 ja artikli 340 lõiget 2, sest Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tuvastas, et lubatud ei ole esitada hagi hüvitise saamiseks lepinguvälise vastutuse alusel seoses haldusjuurdluse taasavamisega. KF esitas hagi, mis on vastuvõetav, ja seetõttu on vastuvõetav ka sellega seotud kahju hüvitamise hagi.

____________