Language of document : ECLI:EU:F:2008:26

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

6. märts 2008

Kohtuasi F-46/06

Carina Skareby

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – 2004. aasta hindamine – Eesmärgid – Põhjendamiskohustus – Ilmne hindamisviga

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles C. Skareby palub sisuliselt esiteks tühistada ajavahemiku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2004 kohta koostatud karjääriarengu aruanne ja teiseks kohustada komisjoni maksma talle väidetavalt tekitatud ametialase, varalise ja mittevaralise kahju eest hüvitist.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine – Karjääriarengu aruande projekti edastamine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Saavutatavate eesmärkide kindlaksmääramise kohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine – Hilinemine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

4.      Ametnikud – Hagi – Väited

5.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Analüütiliste hinnangute ja kommentaaride seostamise vajadus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

6.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

7.      Ametnikud – Hagi – Väited

1.      Komisjoni vastu võetud komisjoni välistalituse kohta käivate üldiste rakendussätete artikli 3 lõike 1 kuuenda lõigu kohaselt saadetakse hindaja ja aruande kinnitaja poolt finaliseeritud karjääriarengu aruanne teenistujale. Need üldised rakendussätted ei näe ette karjääriarengu aruande projekti saatmist kõnealusele teenistujale enne aruande finaliseerimist.

Seega ei saa ametnik tugineda karjääriarengu aruande projekti ja asjaomast võrdlusperioodi käsitleva karjääriarengu aruande vahelisele võrdlusele, et nõuda viimasena nimetatud aruande tühistamist põhjendusega, et nendes dokumentides antud hinnangud ei lange kokku, kuna karjääriarengu aruande projekti edastamine ei ole osa kõnealuse karjääriarengu aruande koostamise menetlusest selle otseses tähenduses. Sellest tulenevalt ei ole hindajad karjääriarengu aruandes kohustatud selgitama, miks on hinnanguid karjääriarengu aruande projektiga võrreldes muudetud.

(vt punktid 54 ja 58)

2.      Komisjoni vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 8 lõike 5 neljandast lõigust tuleneb, et administratsioon on kohustatud kindlaks määrama teenistuja eesmärgid ja tema hindamiskriteeriumid. Selle sätte järgi peab hindaja ja teenistuja vahel iga hindamisaasta alguses toimuv ametlik dialoog puudutama mitte ainult kõnealuse teenistuja soorituste hindamist võrdlusaastal, milleks on hindamise läbiviimisele eelnev aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, vaid see peab puudutama ka võrdlusaastale järgnevaks aastaks eesmärkide kindlaksmääramist. Sellekohased eesmärgid võetakse aluseks tulemuslikkuse hindamisel.

(vt punkt 64)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2007, kohtuasi F‑42/06: Sundholm vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 31).

3.      Kui erakorralised asjaolud välja arvata, ei või karjääriarengu aruannet tühistada üksnes põhjusel, et see on koostatud hilinenult. Ehkki karjääriarengu aruande koostamisega hilinemine võib tekitada asjassepuutuvale ametnikule õiguse kahju hüvitamisele, ei mõjuta see karjääriarengu aruande kehtivust ega õigusta järelikult ka selle tühistamist.

(vt punkt 75)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 7. mai 2003, kohtuasi T‑278/01: Den Hamer vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑139 ja II‑665, punkt 32); 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑411 ja II‑1865, punkt 96); 7. märts 2007, kohtuasi T‑110/04: Sequeira Wandschneider vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 39).

4.      Ei oma tähtsust, et hageja esitas institutsiooni akti põhjendamata jätmise või puuduliku põhjendamise väite liiga hilja, kuna ühenduste kohus saab ja isegi peab sellist avalikul huvil põhinevat väidet omal algatusel analüüsima. Hageja ei kaota õigust toetuda sellele väitele üksnes põhjendusel, et ta ei ole seda varasemas staadiumis esitanud.

(vt punkt 96)

Viited:

Euroopa Kohus: 20. veebruar 1997, kohtuasi C‑166/95 P: komisjon vs. Daffix (EKL 1997, lk I‑983, punkt 24).

Esimese Astme Kohus: 21. mai 1996, kohtuasi T‑153/95: Kaps vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1996, lk I‑A‑233 ja II‑663, punkt 75); 3. oktoober 2006, kohtuasi T‑171/05: Nijs vs. kontrollikoda (EKL AT 2006, lk II‑A‑2‑999, punktid 31 ja 32).

5.      Karjääriarengu aruanne ei ole ilmselgelt seosetu, kui mõned selle aruande rubriigid sisaldavad positiivset hinnangut, mis räägib vastu tehtud kriitilisele märkusele. Kui üldiselt ametniku töö kvaliteeti tunnustatakse, osutades sealjuures mõningatele tema nõrkadele külgedele või talle raskusi valmistavatele asjaoludele, ei saa seda pidada ilmselgeks seosetuseks.

(vt punkt 103)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. juuli 2006, kohtuasi T‑165/04: Vounakis vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑155 ja II‑A‑2‑735, punkt 94).

6.      Avaliku Teenistuse Kohus ei või asendada hinnatava ametniku hindamise eest vastutava isiku hinnangut enda omaga. Ühenduse institutsioonidele kuulub oma ametnike töö hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Ametnikele karjääriarengu aruandes antud väärtushinnangud jäävad väljapoole kohtulikku kontrolli, mida teostatakse üksnes võimalike vormivigade, administratsiooni hinnangus tehtud ilmsete faktivigade ja võimaliku võimu kuritarvitamise üle.

(vt punkt 119)

Viited:

Euroopa Kohus: 1. juuni 1983, liidetud kohtuasjad 36/81, 37/81 ja 218/81: Seton vs. komisjon (EKL 1983, lk 1789, punkt 23).

Esimese Astme Kohus: 10. detsember 1992, kohtuasi T‑33/91: Williams vs. kontrollikoda (EKL 1992, lk II‑2499, punkt 43); 4. mai 2005, kohtuasi T‑144/03: Schmit vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑101 ja II‑465, punkt 70).

7.      Menetluse kuritarvitamine on vaid üks võimu kuritarvitamise viise ja võimu kuritarvitamisega on tegemist vaid siis, kui on olemas objektiivsed, asjakohased ja ühtelangevad tõendid, mille alusel on võimalik kindlaks teha, et vaidlustatud meede on võetud muu kui kehtivates personalieeskirjades selle meetmega taotletud eesmärgi saavutamiseks.

Siinjuures ei piisa sellest, kui viidata nende väidete toetuseks teatud faktilistele asjaoludele; peale selle on vaja esitada piisavalt konkreetsed, objektiivsed ja ühtelangevad tõendid, mis nende väidete õigsust või vähemalt nende tõenäosust toetaksid, sest nende esitamata jätmise korral ei saa ühe poole väidete paikapidavust vaidlustada.

(vt punktid 156 ja 157)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 5. juuli 2000, kohtuasi T‑111/99: Samper vs. parlament (EKL AT 2000, lk I‑A‑135 ja II‑611, punkt 64); 19. september 2001, kohtuasi T‑152/00: E vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑179 ja II‑813, punkt 69).