KOHTUJURISTI ETTEPANEK
EVGENI TANCHEV
esitatud 5. detsembril 2018(1)
Liidetud kohtuasjad C‑473/17 ja C‑546/17
Repsol Butano SA (C‑473/17)
DISA Gas SAU (C‑546/17)
versus
Administración del Estado
menetluses osalesid:
Redexis Gas SL,
Repsol Butano SA
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus))
Eelotsusetaotlus – Energeetika – Maagaasi siseturg – Direktiiv 2009/73/EÜ – 20. aprilli 2010. aasta kohtuotsus Federutility jt (C‑265/08, EU:C:2010:205) – Liikmesriigi meede, millega kehtestatakse pakendatud veeldatud naftagaasi balloonide müügihinnalagi – Kohustuslik koju kättetoimetamine – Üldist majandushuvi pakkuvad teenused – Proportsionaalsuse põhimõte
I. Sissejuhatus
1. Käesolevates asjades palutakse Euroopa Kohtult suuniseid küsimuses, kas teatavad liikmesriigi meetmed, millega reguleeritakse hindu energeetikasektoris, on kooskõlas direktiiviga 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ,(2) nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas, eeskätt tema märgilises kohtuotsuses Federutility jt(3).
2. Kohtuotsuses Federutility ja sellele järgnenud kohtupraktikas (edaspidi „Federutility kohtupraktika“)(4) seadis Euroopa Kohus sisse raamistiku, mis võimaldab asjaomasel liikmesriigi kohtul hinnata, kas riigi sekkumine maagaasi sektori hindadesse on liidu õigusega kooskõlas, ning andis mõningad suunised kriteeriumide kohta, millel see hindamine peab põhinema(5).
3. Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) esitatud eelotsusetaotlustes sõnastatud küsimused on seotud liikmesriigi meetmetega, millega kehtestatakse teatavat liiki pakendatud veeldatud naftagaasi balloonide müügihinnalagi ja kohustatakse neid koju kätte toimetama.
4. Veeldatud naftagaas on naftaga seotud menetluste saadus, mis koosneb teistsugustest ainetest kui maagaas (harilikult propaanist ja butaanist ning väikestes kogustes muudest gaasidest) ning mida harilikult hoitakse balloonides ja tsisternides vedelas olekus.(6) Veeldatud naftagaasi kasutamisel lastakse seda ventiili kaudu aeglaselt mahutist välja ja samal ajal muutub see gaasiks, mida saab kasutada kütusena söögitegemisel, kütmisel või energia genereerimisel.(7) Pakendatud veeldatud naftagaas tähendab niisugust veeldatud naftagaasi, mida tarnitakse balloonides vm mahutites, nagu põhikohtuasjade faktilistel asjaoludel.(8)
5. Seega saab Euroopa Kohus käesolevates kohtuasjades esimest korda võimaluse käsitleda direktiivi 2009/73 kohaldamist veeldatud naftagaasi sektorile.
II. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
6. Direktiivi 2009/73 artikli 1 lõikes 2 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kehtestatavad eeskirjad maagaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi kohta kehtivad ka mittediskrimineerival viisil biogaasile, biomassist saadavale gaasile ja muud liiki gaasile sel määral, kui neid gaase saab tehniliselt ja ohutult juhtida maagaasivõrku ja selle kaudu transportida.“
B. Hispaania õigus
7. 7. oktoobri 1998. aasta seadus 34/1998 süsivesinike sektori kohta (Ley 34/1998, de 7 de octubre, del sector de hidrocarburos; muudetud redaktsioon; edaspidi „seadus 34/1998“)(9) sätestab artikli 1 lõikes 3:
„Vedelate ja gaasiliste süsivesinike tarnimisel tuleb tegutseda kooskõlas objektiivsuse põhimõttega, läbipaistvuse põhimõttega ja vaba konkurentsi põhimõttega.“
8. Seaduse 34/1998 artikli 37 lõike 1 asjakohases osas on sätestatud:
„Naftat võib rafineerida ning naftasaadusi, sealhulgas veeldatud naftagaasi võib transportida, ladustada, jaotada ja müüa vabalt kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud tingimustega. […]“.
9. Samuti on seaduse 34/1998 artiklis 38 sätestatud:
„Naftast saadud toodete hinnad kujunevad vabalt.“
10. Seaduse 34/1998 neljas üleminekusäte võimaldas aga Hispaania valitsusel kehtestada pakendatud veeldatud naftagaasi müügihinnalae üldsuse jaoks, „niikaua kui turule juurdepääsu tingimusi ja konkurentsi sellel turul ei peeta piisavaks“. Selle sätte kohaselt hõlmas müügihinnalagi koju kättetoimetamise hinda.
11. Kuninga 1. oktoobri 1999. aasta dekreetseaduse 15/1999, millega kiidetakse heaks liberaliseerimise, struktuurireformi ja konkurentsi suurendamise meetmed süsivesinike sektoris (Real Decreto-ley 15/1999, de 1 octubre, por el que se aprueban medidas de liberalización, reforma estructural e incremento de la competencia en el sector de hidrocarburos; edaspidi „dekreetseadus 15/1999“),(10) artikliga 5 kehtestati süsteem pakendatud veeldatud naftagaasi müügihinnalae seadmiseks 8 kg või enam sisaldavatele balloonidele, niikaua kui „turule juurdepääsu tingimusi ja konkurentsi sellel turul ei peeta piisavaks“.
12. Kuninga 4. juuli 2014. aasta dekreetseadusega 8/2014 majanduskasvu, konkurentsi ja tõhususe jaoks kiireloomuliste meetmete heakskiitmise kohta (Real Decreto-ley 8/2014, de 4 de julio, de aprobación de medidas urgentes para el crecimiento, la competividad y la eficiencia; edaspidi „dekreetseadus 8/2014“)(11) tunnistati muu hulgas kehtetuks seaduse 34/1998 neljas üleminekusäte ja dekreetseaduse 15/1999 artikkel 5(12) ning lisati seadusse 34/1998 33. lisasäte(13).
13. Seaduse 34/1998 33. lisasättes on ette nähtud:
„1. Tarbijatel, kellel on leping pakendatud veeldatud naftagaasi tarnimiseks mahutites, mille sisu kaal on 8 kg või rohkem, kuid vähem kui 20 kg, välja arvatud mahutid, mida kasutatakse veeldatud naftagaasi segude kasutamiseks kütusena, on õigus koju kättetoimetamisele.
Nii Pürenee poolsaarel kui ka igal saarel ja poolsaarevälisel territooriumil on veeldatud naftagaasi hulgimüüja, kellel on pakendatud veeldatud naftagaasi sektoris käibe poolest suurim turuosa, mis puudutab müüki mahutites, mille sisu kaal on 8 kg või rohkem, kuid vähem kui 20 kg, välja arvatud veeldatud naftagaasi segude kui kütuse jaoks kasutatavad mahutid, kohustatud gaasiballoonid vastava territooriumi piires koju kätte toimetama kõikidele isikutele, kes seda nõuavad.
2. Koju kätte toimetama kohustatud veeldatud naftagaasi hulgimüüjad määratakse kindlaks energiapoliitika ja kaevanduste peadirektori resolutsiooniga iga kolme aasta järel. See resolutsioon avaldatakse riigi teatajas [BOE].
Kui turu areng ja sektori ettevõtluse struktuur seda nõuavad, ja igal juhul iga viie aasta järel vaatab valitsus käesolevas sättes kehtestatud kohustuse täitmise tingimused uuesti läbi või tunnistab selle kehtetuks.
3. Käesoleva seaduse artikli 38 sätetest olenemata määrab tööstus‑, energeetika‑ ja turismiminister, niikaua kui turule juurdepääsu tingimusi ja konkurentsi sellel turul ei peeta piisavaks, majandusasjade valitsuse delegeeritud komisjoni nõusolekul kindlaks jaemüügihinnalaed pakendatud veeldatud naftagaasile mahutites, mille sisu kaal on 8 kg või rohkem, kuid alla 20 kg, ja mille puhul taara kaalub üle 9 kg, välja arvatud veeldatud naftagaasi segude kui kütuse jaoks kasutatavad mahutid, kehtestades need hinnalaed konkreetsete väärtustena või süsteemi nende kindlaksmääramiseks ja automaatseks ajakohastamiseks. Hinnalagi hõlmab koju kättetoimetamise hinda.
4. Kui koju kätte toimetama kohustatud veeldatud naftagaasi hulgimüüjal ei ole mahuteid, mille sisu kaal on 8 kg või rohkem, kuid alla 20 kg, ja mille puhul taara kaalub üle 9 kg, laieneb tema kohustus mahutid lõikes 3 viidatud hinnalae piires koju kätte toimetada vastaval territooriumil ka niisugustele mahutitele, mille puhul taara kaalub alla 9 kg, ilma et see piiraks eelnevate lõigete kohaldamist.
5. Veeldatud naftagaasi hulgimüüjad peavad andma energiapoliitika ja kaevanduste peadirektoraadile teabe, mida on vaja tema kohustuste täitmiseks, eriti selleks, et kohaldada koju kättetoimetamise kohustust, analüüsida ja jälgida selle täitmist, sooritatavaid veeldatud naftagaasi tarneid ning eelnevates lõigetes viidatud hinnalage üldsuse jaoks.“
14. Dekreetseaduse 8/2014 artiklis 58 sätestati igal territooriumil pakendatud veeldatud naftagaasi koju kätte toimetama kohustatud hulgimüüjate loetelu: Repsol Butano SA Pürenee poolsaarel ja Baleaari saartel; DISA Gas SA Kanaari saartel; ning Atlas SA Combustibles y Lubrificantes Ceutas ja Melillas. Energiapoliitika ja kaevanduste peadirektori 28. juuni 2017. aasta resolutsiooniga, millega kehtestatakse pakendatud veeldatud naftagaasi koju kätte toimetama kohustatud hulgimüüjate loetelu (Resolución de 28 de junio de 2017, de la Dirección General de Política Energética y Minas, por la que se establece el listado de operadores al por mayor de gases licuados del petróleo con obligación de suministro domiciliario),(14) jäeti see loetelu kehtima ka järgnenud kolmeaastaseks tähtajaks (2017–2020).
15. Pärast nimetatud muudatusi, mis tehti seaduses 34/1998 dekreetseadusega 8/2014, võeti vastu 5. märtsi 2015. aasta määrus IET/389/2015, millega ajakohastatakse pakendatud veeldatud naftagaasi maksimaalsete müügihindade (ilma käibemaksuta) automaatse kindlaksmääramise süsteemi ja muudetakse torustikus transporditava veeldatud naftagaasi müügihindade (ilma käibemaksuta) automaatse kindlaksmääramise süsteemi (Orden IET/389/2015, de 5 de marzo, por la que se actualiza el sistema de determinación automática de precios máximos de venta, antes de impuestos, de los gases licuados del petróleo envasados y se modifica el sistema de determinación automática de las tarifas de venta, antes de impuestos, de los gases licuados del petróleo por canalización; edaspidi „määrus IET/389/2015“).(15)
16. Määruse IET/389/2015 artikli 1 kohaselt on selle määruse eesmärk ajakohastada pakendatud veeldatud naftagaasi hinnalae automaatse kindlaksmääramise süsteemi. Määruse artiklis 3 on ette nähtud nende hinnalagede kindlaksmääramise valem ning lõikes 5 sätestatud, et hinnad tuleb iga kahe kuu järel üle vaadata.
III. Faktilised asjaolud, menetlus põhikohtuasjades ja eelotsuse küsimused
17. Repsol Butano SA (edaspidi „Repsol Butano“) ja DISA Gas SAU (edaspidi „DISA Gas“) on Hispaania ettevõtjad, kes kauplevad veeldatud naftagaasiga.
18. Repsol Butano ja DISA Gas pöördusid Tribunal Supremosse (Hispaania kõrgeim kohus) eraldi kaebustega Hispaania ametiasutuse vastu, paludes tühistada määruse IET/389/2015 (edaspidi „vaidlusalune määrus“), mis ajakohastab pakendatud veeldatud naftagaasi müügihinnalae määramise süsteemi (vt käesoleva ettepaneku punktid 15 ja 16).
19. Eelotsusetaotluses on märgitud, et vaidlusalune määrus põhineb seaduse 34/1998 33. lisasättel, mis lisati dekreetseadusega 8/2014. Selles õigusaktis on ette nähtud meetmed koju kättetoomise hinda hõlmava müügihinnalae kindlaksmääramiseks pakendatud veeldatud naftagaasi balloonide suhtes, mille sisu kaal on 8 kg või rohkem, kuid alla 20 kg, ja mille puhul taara kaalub üle 9 kg, ning kohustatud vastaval territooriumil suurima turuosaga hulgimüüjat toimetama need balloonid tarbijatele nõudmise korral koju kätte, „niikaua kui turule juurdepääsu tingimusi ja konkurentsi sellel turul ei peeta piisavaks“. Kui sellisel vastava territooriumi hulgimüüjal ei ole balloone, mille sisu kaal on 8 kg või rohkem, kuid alla 20 kg, ja mille puhul taara kaalub üle 9 kg, laieneb hinnalae piires koju kättetoimetamise kohustus ka balloonidele, mille puhul taara kaalub alla 9 kg (vt käesoleva ettepaneku punkt 13).
20. Selle õigusakti kohaselt on Repsol Butanol koju kättetoimetamise kohustus Pürenee poolsaarel ja Baleaari saartel, DISA Gasil aga on samasugune kohustus Kanaari saartel (vt käesoleva ettepaneku punkt 14).
21. Oma kaebusi on Repsol Butano ja DISA Gas toetanud väitega, et analoogia alusel tuleb kohaldada kohtuotsust Federutility, milles on tõlgendatud direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta,(16) ning et Hispaania õigusaktid on selgelt vastuolus liidu õigusega, mistõttu need õigusaktid tuleb jätta kohaldamata ja vaidlusalune määrus tühistada.
22. Hispaania ametiasutus väidab, et direktiiv 2009/73, millega asendati direktiiv 2003/55, ega kohtuotsus Federutility ei ole pakendatud veeldatud naftagaasi suhtes kohaldatavad ning isegi kui kohaldada direktiivi 2009/73 analoogia alusel, on vaidlusalune määrus ikkagi põhjendatud, sest turul ei ole piisavalt konkurentsi.
23. Seetõttu küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigepealt, kas kohtuotsus Federutility, olgugi et see puudutab maagaasiga seotud direktiivi tõlgendamist, on kohaldatav ka põhikohtuasjade asjaoludel, mis puudutavad veeldatud naftagaasi.
24. Sellega seoses on eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluses märkinud, et 19. juuni 2012. aasta kohtuotsuses(17) tühistas ta määruse ITC/2608/2009,(18) mille sisu sarnanes vaidlusaluse määruse omaga, taotlemata eelotsust Euroopa Kohtult. Selles kohtuotsuses asus eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohale, et ehkki kohtuotsus Federutility puudutab maagaasiturgu käsitlevat direktiivi, andis see kohtuotsus piisavalt tõlgendussuuniseid kohaldamiseks ka lähedaste sektorite, nagu veeldatud naftagaasi sektor, riikliku reguleerimise suhtes, kui asjaomasel turul (käesoleval juhul Hispaania turul tervikuna) on olemas ühendust puudutav aspekt, ning hoolimata sellest, et vaadeldaval ajal spetsiaalselt veeldatud naftagaasile kohaldatavat direktiivi ei olnud.
25. Pidades kohtuotsust Federutiltiy veeldatud naftagaasi suhtes kohaldatavaks, on eelotsusetaotluse esitanud kohus seejärel märkinud, et ei ole kindel, kas meetmed, millega on kehtestatud teatavat liiki pakendatud veeldatud maagaasi balloonide müügihinnalagi ja koju kättetoimetamise kohustus, vastavad selles kohtuotsuses sõnastatud kriteeriumidele, eriti proportsionaalsuse põhimõtte perspektiivist.
26. Eelotsusetaotluse esitanud kohus osutab, et kahtlemata kvalifitseeruvad need meetmed niisuguseks, mis on võetud sotsiaalselt haavatavate tarbijate ja ääremaade elanike kaitseks, mis vastab üldisele majandushuvile hoida pakendatud veeldatud naftagaasi tarnehinnad lõpptarbijate jaoks mõistlikul tasemel.
27. Siiski on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et kolmes aspektis on tekkinud ebakindlus seoses nende meetmete vastavusega liidu õigusele. Esiteks on tegu üldiste meetmetega, mis on kohaldatavad kõikide tarbijate suhtes, olenemata nende majanduslikust või sotsiaalsest olukorrast. Teiseks on need meetmed alates seaduse 34/1998 vastuvõtmisest kehtinud üle 18 aasta, kuigi need põhinevad sõnaselgelt ajutisel sättel. Kolmandaks võib neil olla tagajärgi konkurentsile asjaomasel turul, sest need võivad tegelikult takistada uusi ettevõtjaid turule sisenemast ja aidata külmutada olukorda, kus konkurents on piiratud.
28. Nendel asjaoludel otsustas Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtuasja C‑473/17 põhikohtuasjas menetluse peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:
„1. Kas [20. aprilli 2010. aasta kohtuotsuses Federutility jt (C‑265/08, EU:C:2010:205)] sedastatud kohtupraktikat arvestades on selle kohtupraktikaga või proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas meede, millega kehtestatakse pakendatud veeldatud gaasi ballooni hinnalagi, niivõrd kui see meede on võetud sotsiaalselt haavatavate tarbijate kaitseks, kui esineb üks või mitu järgnevalt loetletud asjaolu:
– meede võetakse üldiselt kõikide tarbijate jaoks ja määramata ajaks, „niikaua kui [turule juurdepääsu tingimusi ja konkurentsi] sellel turul ei peeta piisavaks“,
– meede on kehtinud juba üle [1]8 aasta,
– meede võib aidata külmutada olukorda, kus konkurents on piiratud, takistades uusi ettevõtjaid turule sisenemast?
2. Kas [20. aprilli 2010. aasta kohtuotsuses Federutility jt (C‑265/08, EU:C:2010:205)] sedastatud kohtupraktikat arvestades on ühe või mitme eelmises küsimuses loetletud asjaolu esinemise korral selle kohtupraktikaga või proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas meede, mis kohustab pakendatud veeldatud gaasi koju kätte toimetama, niivõrd kui see meede on võetud sotsiaalselt haavatavate tarbijate või raskesti ligipääsetavate piirkondade elanike kaitseks?“
29. Neilsamadel asjaoludel otsustas Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) peatada menetluse ka kohtuasja C‑546/17 põhikohtuasjas ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes, peaaegu identselt sõnastatud küsimustes:
„1. Kas [20. aprilli 2010. aasta kohtuotsuses Federutility jt (C‑265/08, EU:C:2010:205)] sedastatud kohtupraktikat arvestades on selle kohtupraktikaga või proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas meede, millega kehtestatakse pakendatud veeldatud gaasi ballooni hinnalagi, niivõrd kui see meede on võetud sotsiaalselt haavatavate tarbijate kaitseks, kui esineb üks või mitu järgnevalt loetletud asjaolu:
– meede võetakse üldiselt kõikide tarbijate jaoks ja määramata ajaks, „niikaua kui [turule juurdepääsu tingimusi ja konkurentsi] sellel turul ei peeta piisavaks“,
– meede on kehtinud juba üle [1]8 aasta,
– meede võib aidata külmutada olukorda, kus konkurents on piiratud, takistades uusi ettevõtjaid turule sisenemast?
2. Kas [20. aprilli 2010. aasta kohtuotsuses Federutility jt (C‑265/08, EU:C:2010:205)] sedastatud kohtupraktikat arvestades on ühe või mitme eelmises küsimuses loetletud asjaolu esinemise korral selle kohtupraktikaga või proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas meede, millega seatakse teataval territooriumil turgu valitsevas seisundis olevale ettevõtjale kohustus toimetada pakendatud veeldatud naftagaas koju kätte, niivõrd kui see meede on võetud sotsiaalselt haavatavate tarbijate või raskesti ligipääsetavate piirkondade elanike kaitseks?“
IV. Menetlus Euroopa Kohtus
30. Kirjalikud seisukohad esitasid kohtuasjas C‑473/17 Repsol Butano Hispaania valitsus ja komisjon ning kohtuasjas C‑546/17 DISA Gas Hispaania valitsus ja komisjon.
31. Euroopa Kohtu otsusega liideti need kohtuasjad suulise menetluse ja kohtuotsuse huvides.
32. Kohtuistungil, mis peeti 26. septembril 2018, osalesid Repsol Butano, DISA Gas, Hispaania valitsus ja komisjon.
V. Poolte seisukohad
33. Repsol Butano ja DISA Gasi väitel kohaldub direktiiv 2009/73, nagu seda on Federutility kohtupraktikas tõlgendatud, ka veeldatud naftagaasi turu suhtes.
34. Muu hulgas väidavad Repsol Butano ja DISA Gas, et energia siseturul on pädevus liidu ja liikmesriikide vahel jagatud ning see, et liit ei ole veeldatud naftagaasi sektoris veel oma pädevust teostanud, ei õigusta seda, et liikmesriigid võiksid jätta oma pädevuse teostamisel arvesse võtmata liidu kehtestatud ühised kriteeriumid vaba ja konkurentsivõimelise energiaturu sisseseadmiseks, nagu on tehtud liidu direktiividega maagaasi ja elektrienergia kohta, ning ei ole ühtegi õiguslikku põhjust jätta need ühised kriteeriumid, nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud, kohaldamata teise energiatoote, nagu veeldatud naftagaas, turu suhtes.
35. Samuti osutavad Repsol Butano ja DISA Gas, et direktiivi 2009/73 artikli 1 lõige 2 hõlmab selle direktiivi reguleerimisalasse ka „muud liiki gaasi“ – nagu on veeldatud naftagaas – „sel määral, kui neid gaase saab tehniliselt ja ohutult juhtida maagaasivõrku ja selle kaudu transportida“. Nende arvates on Federutility kohtupraktika kohaldatav ka teiste, maagaasi asemel või lisaks maagaasile kasutatavate energiatoodete, nagu pakendatud veeldatud naftagaas, turgudele.
36. Peale selle väitsid Repsol Butano ja DISA Gas kohtuistungil, et Federutility kohtupraktika on kohaldatav sellepärast, et maagaasi ja veeldatud naftagaasi turud on Euroopa Liidus omavahel lähedased ning et aluslepingute sätted, eriti põhivabadusi käsitlevad ELTL artikkel 34 ja artikli 106 lõige 2 on pakendatud veeldatud naftagaasi suhtes kohaldatavad. Sellega seoses toonitasid Repsol Butano ja DISA Gas kohtuistungil, et kuigi liikmesriigid saavad ELTL artikli 14 kohaselt usaldada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ettevõtjatele, peavad nad järgima aluslepingute sätteid, ning Federutility kohtupraktikas ette nähtud kriteeriumid on siin asjakohased.
37. Selle põhjal märgivad Repsol Butano ja DISA Gas, et vaidlusalused meetmed ei ole kooskõlas Federutility kohtupraktikas ette nähtud kriteeriumiga, millele peavad vastama ettevõtjatele avalike teenuste osutamise kohustusi kehtestavad liikmesriigi meetmed.
38. Muu hulgas väidavad Repsol Butano ja DISA Gas, et kõnealune müügihinnalae seadmine on selle kestust, üldistatud laadi ja konkurentsivastast mõju arvestades ebaproportsionaalne. Esiteks ei ole see ajutine ega tähtajaline, vaid on 32 aastat pärast Hispaania ühinemist Euroopa Liiduga ja ligi 20 aastat pärast seda, kui liberaliseerimise kord seadusega 34/1998 sisse seati, kinnistunud. Teiseks, ehkki selle eesmärk on kaitsta haavatavaid tarbijaid ja äärealade elanikke, on see laadilt valimatu, sest see kohaldub kõikide tarbijate suhtes ega piirdu vaid sihtrühmaga. Kolmandaks kujutab see endast veeldatud naftagaasi turul konkurentsitõket ja takistab uusi ettevõtjaid sellele turule sisenemast. Nad märgivad sellega seoses, et praegu on Hispaania ainus liikmesriik, kellel on pakendatud veeldatud naftagaasi hinnalae süsteem, millega on kehtestatud suurima turuosaga ettevõtjale kohustus kaup koju kätte toimetada, ning et see hinnalagi on tunduvalt madalam hindadest teiste liikmesriikide turgudel.
39. Samuti märgivad Repsol Butano ja DISA Gas, et koju kättetoimetamise kohustus on selle üldist ja püsivat laadi ning konkurentsivastast mõju arvestades ebaproportsionaalne ja pealegi on võimalik kasutada alternatiivseid meetmeid, näiteks kehtestada reguleeritud hinnaalandus teatavate haavatavate tarbijate suhtes (nii-öelda bono social), nagu on tehtud teistes energeetika sektorites. Veel väidavad nad, et Federutility kohtupraktikaga ette nähtud kriteeriume arvestades on koju kättetoimetamise kohustus diskrimineeriv, sest see lasub ainult sellel ettevõtjal, kel on vastaval territooriumil suurim turuosa, mistõttu ei ole seda kohustust teistel ettevõtjatel, kes igal sellisel territooriumil tegutsevad, ja see ei taga liidu äriühingutele võrdset juurdepääsu Hispaania tarbijatele.
40. Hispaania valitsus märgib, et direktiiv 2009/73 ei reguleeri pakendatud veeldatud naftagaasi turgu, sest selle reguleerimisala piirdub maagaasi ja muude gaasidega, mille jaoks kasutatakse maagaasi torujuhtmete võrku.(19) Samuti väidab ta, et direktiivi 2009/73 ja Federutility kohtupraktikat ei saa põhikohtuasjades analoogia alusel kohaldada, sest kõnealuses liidu õiguse sättes ei ole lünkasid ning veeldatud naftagaasi sektor ei ole sama mis maagaasi sektor, ning liidu tasandil ei ole selles siseturu ühtlustamise eeskirju kehtestatud.
41. Sellepärast on Hispaania valitsus seisukohal, et eelotsuse küsimused on vastuvõetamatud, sest on võimatu laiendada teistsuguse faktilise olukorra suhtes vastu võetud liidu standardi ulatust liidu seadusandja ja liikmesriikide seadusandjate tahtest kaugemale.
42. Sellegipoolest märgib Hispaania valitsus, et eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks peaks Euroopa Kohus sõnastama eelotsuse küsimused ümber ELTL artiklite 14 ja 106 seisukohast koostoimes protokolliga (nr 26) üldhuviteenuste kohta (edaspidi „protokoll nr 26“),(20) mida tuleb tõlgendada nii, et see ei välista selliseid meetmeid, nagu on põhikohtuasjades vaidluse all.
43. Hispaania valitsus rõhutab muu hulgas liikmesriikide kaalutlusruumi, kui nad teostavad oma pädevust reguleerida üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, nagu seda on tunnustatud nii ELTL artikliga 14 ja protokolliga nr 26 kui ka Euroopa Kohtu praktikaga ELTL artikli 106 lõike 2 kohta. Ta on seisukohal, et ELTL artikli 106 nõuded on taotletavat üldist majandushuvi ja vaidlusaluste meetmete proportsionaalsust silmas pidades täidetud.
44. Kohtuistungil toonitas Hispaania valitsus, et käesolevaid juhtumeid reguleeriv raamistik tugineb liidu esmase õiguse normidele, sealhulgas põhivabadustele, ELTL artikli 106 lõikele 2, protokollile nr 26 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklile 36, mis tagab põhiõiguse kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Selles osas, mis puudutab põhivabadusi, väitis Hispaania valitsus kohtuistungil, et kuigi vaidlusaluseid meetmeid võib pidada kaupade vaba liikumist käsitlevate aluslepingusätete tähenduses piiranguks, on need igal juhul põhjendatud ja proportsionaalsed. Selles aspektis ei tule kohaldada mitte Federutility kohtupraktikas ette nähtud proportsionaalsuse kriteeriumi, vaid sellist, mis põhineb liidu õiguse üldpõhimõtetel ja milles võetakse arvesse harta artiklit 36.
45. Seoses proportsionaalsuse hindamisega rõhutab Hispaania valitsus muu hulgas, et kõnealused meetmed ei ole suunatud kõikidele kasutajatele ega kõikidele balloonitüüpidele, vaid eeskätt omamaisele tarbimisele ja haavatavatele tarbijatele ning kuuluvad perioodiliselt uuesti läbivaatamisele liikmesriigi pädevate asutuste poolt. Samuti väidab Hispaania valitsus, et Hispaania pakendatud veeldatud naftagaasi turul esineb erilisi asjaolusid, mis räägivad müügihinnalae säilitamise kasuks,(21) ja et kaaluti mitut alternatiivset meedet, sealhulgas bono social’i võimalust, kuid need jäeti kõrvale, sest need olid vaidlusalustest meetmetest vähem proportsionaalsed.
46. Komisjon märgib, et direktiiv 2009/73 ei ole kohaldatav pakendatud veeldatud naftagaasi suhtes, sest seda ei ole direktiivi 2009/73 artiklis 1 mainitud ning seda ei saa selle sätte tähenduses „tehniliselt ja ohutult juhtida maagaasivõrku ja selle kaudu transportida“.
47. Põhivabadused ja ELTL artikli 106 lõige 2 puutuvad komisjoni sõnul seoses pakendatud veeldatud naftagaasi sektoriga siiski asjasse. Seetõttu on komisjon teinud Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida põhivabaduste kohaldamist selles sektoris ja seda, kas vaidlusalused meetmed kujutavad endast nende vabaduste piirangut, ning kui kujutavad, siis ka seda, kas need on põhjendatud ja proportsionaalsed. Komisjoni arvates saab selles suhtes lähtuda Federutility kohtupraktikas proportsionaalsuse kohta ette nähtud kriteeriumidest.
48. Muu hulgas ei saa komisjoni arvates välistada, et vaidlusalused meetmed võivad tõenäoliselt, olgugi et kaudselt või potentsiaalselt takistada veeldatud naftagaasi importi teistest liikmesriikidest Hispaaniasse ja seega kujutada endast takistust kaupade vaba liikumise ees. Samuti märkis komisjon kohtuistungil, et Hispaania pakendatud veeldatud naftagaasi turu erijooned, nagu neid on Hispaania valitsuse seisukohtades kirjeldatud, on esmased põhjused, miks uued ettevõtjad sellele turule ei sisene, ning et vaidlusalused meetmed ei ole diskrimineerivad ja on proportsionaalsed, sest need ei välista a priori teiste ettevõtjate tegevust sellel turul ning Hispaania valitsus on jäänud oma avalike teenustega seotud eesmärkide saavutamiseks kõige adekvaatsemat ja proportsionaalsemat vahendit valides oma kaalutlusruumi piiresse.
VI. Hinnang
49. Oma küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas teatavad liikmesriigi meetmed, millega üldise majandushuvi kaalutlustel kehtestatakse pakendatud veeldatud naftagaasi turul ettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustusi, on Federutility kohtupraktikas ette nähtud kriteeriumidega kooskõlas, eriti pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet. Kõnealused liikmesriigi meetmed seisnevad esiteks muu hulgas koju kättetoimetamise hinda hõlmava müügihinnalae kehtestamises pakendatud veeldatud naftagaasi balloonidele, mille sisu kaal on 8–20 kg ja mille puhul taara kaalub üle 9 kg, ning teiseks selles, et igal territooriumil suurima turuosaga hulgimüüjale on kehtestatud kohustus toimetada need balloonid tarbijale tema nõudmise korral koju kätte.(22)
50. Olen jõudnud järeldusele, et pakendatud veeldatud naftagaas ei kuulu direktiivi 2009/73 reguleerimisalasse ja et direktiivi 2009/73 ega Federutility kohtupraktikat ei saa analoogia alusel kohaldada pakendatud veeldatud naftagaasi sektorile. Seetõttu asun seisukohale, et direktiiv 2009/73, nagu seda on Federutility kohtupraktikas tõlgendatud, ei välista niisuguseid liikmesriigi meetmeid, nagu on põhikohtuasjades vaidluse all.
51. Samuti asun seisukohale, et Euroopa Kohtul ei ole vaja sõnastada eelotsuse küsimusi ümber seoses teiste liidu õigusnormide kohaldatavusega.
52. Esitan oma põhjendused üksikasjalikult käesolevas ettepanekus edaspidi, kõigepealt aga käsitlen eelotsusetaotluste vastuvõetavust.
A. Vastuvõetavus
53. Hispaania valitsus märgib sisuliselt, et eelotsusetaotlused on vastuvõetamatud, sest vaidlusesemed põhikohtuasjades ei kuulu direktiivi 2009/73 reguleerimisalasse (vt käesoleva ettepaneku punkt 41). Ehkki Hispaania valitsus on välja pakkunud, et Euroopa Kohus võib eelotsuse küsimustele vastata, sõnastades need küsimused ümber seoses ELTL artiklite 14 ja 106 tõlgendamisega koostoimes protokolliga nr 26, tuleb tema vastuväidet ikkagi käsitleda.
54. Esiteks, niivõrd kui see vastuväide puudutab Euroopa Kohtu praktika kohaselt eelotsuse küsimuste asjakohasust, ei leidu kinnitust väitele, et eelotsuse küsimused ei ole seotud põhikohtuasjade tegelike faktiliste asjaoludega või on seotud hüpoteetilise probleemiga või Euroopa Kohtu käsutuses ei ole faktilisi ja õiguslikke tõendeid, mida on vaja tarviliku vastuse andmiseks talle esitatud küsimustele, mistõttu on kummutatud eeldus, et eelotsusetaotlused on asjakohased.(23)
55. Samuti on küsimus, kas direktiiv 2009/73, nagu seda on Federutility kohtupraktikas tõlgendatud, on pakendatud veeldatud maagaasi sektori suhtes kohaldatav, seotud eelotsuse küsimuse sisuga, mitte nende vastuvõetavusega.(24)
56. Seetõttu tuleb vastuväide, et eelotsusetaotlused ei ole vastuvõetavad, tagasi lükata.
B. Sisu
1. Direktiivi 2009/73 ja Federutility kohtupraktika kohaldatavus põhikohtuasjades
a) Direktiivi 2009/73 reguleerimisala
57. Euroopa Kohus ei ole seni käsitlenud direktiivi 2009/73 reguleerimisala ulatust seoses veeldatud naftagaasiga.(25)
58. Nagu Euroopa Kohus on otsustanud, on direktiivi 2009/73 eesmärk täielikult ja tegelikult avatud ja konkurentsivõimeline maagaasi siseturg, kus kõik tarbijad võivad vabalt valida oma tarnijaid ja kõik tarnijad saavad vabalt teenindada oma tarbijaid.(26)
59. Selleks sätestati direktiivi 2009/73 artiklis 1 eeskirjad selle direktiivi sisu ja reguleerimisala kohta. Direktiivi 2009/73 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud, et selles direktiivis kehtestatakse ühiseeskirjad maagaasi ülekande, jaotamise, tarnimise ja hoiustamise kohta.
60. Direktiivi 2009/73 artikli 1 lõikes 2 on ette nähtud, et selles direktiivis kehtestatavad eeskirjad maagaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi kohta „kehtivad ka mittediskrimineerival viisil biogaasile, biomassist saadavale gaasile ja muud liiki gaasile sel määral, kui neid gaase saab tehniliselt ja ohutult juhtida maagaasivõrku ja selle kaudu transportida“.(27)
61. Direktiivi 2009/73 artikli 1 lõikes 2 ega üheski teises selle direktiivi sättes ei ole veeldatud naftagaasi mainitud.
62. Direktiivi 2009/73 artikli 1 lõike 2 sõnastusest tulenevalt ei ole see, et veeldatud naftagaasi võib pidada „muud liiki gaasiks“(28) või maagaasi asendavaks või täiendavaks,(29) iseenesest määrav ega piisav direktiivi 2009/73 reguleerimisala piiritlemiseks. Nimelt on direktiivi 2009/73 artikli 1 lõikes 2 sätestatud, et direktiivi 2009/73 reguleerimisalasse kuulumiseks peab kõnealune „muud liiki gaas“ olema niisugune, et seda saab tehniliselt ja ohutult juhtida maagaasivõrku ja selle kaudu transportida.
63. Nagu komisjon ja Hispaania valitsus on märkinud, ei saa veeldatud naftagaasi direktiivi 2009/73 artikli 1 lõike 2 tähenduses tehniliselt ja ohutult maagaasivõrku juhtida ega selle kaudu transportida. Eeldusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus seda kontrollib ja kinnitab, saab järeldada, et pakendatud veeldatud naftagaas ei kuulu direktiivi 2009/73 reguleerimisalasse.
64. Võib-olla kasulik osutada, et see järeldus näib olevat kooskõlas direktiivi 2009/73 ettevalmistavate materjalidega.
65. Direktiiv 2009/73 on osa nn kolmandast energiapaketist, mis sisaldab liidu meetmeid maagaasi ja elektrienergia sektorites.(30) Pärast eelmisi pakette, mis maagaasi osas puudutasid esiteks direktiivi 98/30(31) ja teiseks direktiivi 2003/55, on direktiivi 2009/73 eesmärk täielikult saavutada maagaasi sektori liberaliseerimine, seeläbi likvideerides allesjäänud tõkked maagaasi tarnimisel kogu liidu piires(32).
66. Algul viitas direktiivi 98/30 artikkel 1 üksnes „maagaasisektori[le], kaasa arvatud veeldatud maagaas[ile]“. Euroopa Parlamendi esitatud muudatuste(33) kaudu sisaldas direktiivi 2003/55 artikli 1 lõige 2 samasugust sõnastust,(34) nagu on nüüd (mõningaste muudatustega) direktiivi 2009/73 artikli 1 lõikes 2(35). Nagu ilmneb, ei arutletud veeldatud naftagaasi üle nende muudatuste tegemise käigus üldse.
67. Nii näib olevat olnud ka kontekstis, mis puudutab komisjoni hiljutist ettepanekut muuta direktiivi 2009/73, et käsitleda ilmseid lünki liidu reguleerivas raamistikus seoses maagaasi torujuhtmetega kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest.(36) Muu hulgas, ehkki Euroopa Parlament ei ole veel selle ettepaneku esimest lugemist lõpetanud, sisaldavad parlamendi ettevalmistavad dokumendid ettepanekut muuta direktiivi 2009/73 artikli 1 lõiget 2 nii, et see selle direktiivi reguleerimisala laieneks „keskkonnahoidlikule vesinikule [ja] taastuvenergiast saadavale sünteetilisele metaanile“.(37) Veeldatud naftagaasi ei ole aga sealgi mainitud.
68. Arvestades, et keskkonnahoidlik vesinik ja sünteetiline metaan (millele on samuti viidatud kui maagaasi aseainele) on gaasilised kütused, mida saab juhtida maagaasitaristusse ja seal selle kaudu transportida,(38) võib sellest muudatusettepanekust koostoimes direktiiviga 2009/73 seotud varasemate muudatustega järeldada liidu seadusandja tahet, et selle direktiivi reguleerimisala piirduks maagaasi ja muud liiki gaasidega, mille jaoks saab kasutada maagaasi süsteemi.
69. Samuti on veeldatud naftagaasi välistamine direktiivi 2009/73 reguleerimisalast kooskõlas mõningate muude liidu energeetikaõiguse raamistikku kuuluvate liidu meetmetega, milles on eristatud veeldatud naftagaasi ja maagaasi kui erinevaid energiatooteid. Näiteks on määruses nr 1099/2008 energiastatistika kohta liigitatud veeldatud naftagaas nafta ja naftasaaduste, mitte maagaasi kategooriasse.(39) Ka direktiivis 2014/914/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta on maagaas ja veeldatud naftagaas loetletud selles direktiivis kasutatud mõiste „alternatiivkütused“ määratluses eraldi kategooriates.(40)
b) Direktiivi 2009/73 ja Federutility kohtupraktika kohaldamine analoogia alusel
70. Ma ei ole veendunud, et olukorrale põhikohtuasjades saab analoogia alusel kohaldada direktiivi 2009/73 ja Federutility kohtupraktikat, nagu väidavad Repsol Butano ja DISA Gas, ja seda järgmistel põhjustel.
71. Esiteks puuduvad tingimused direktiivi 2009/73 analoogia alusel kohaldamiseks põhikohtuasjades.
72. Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab analoogia alusel kohaldamine esiteks seda, et liidu õiguse sättesse on kogemata jäänud õiguslünk, mis täidetakse samalaadsete juhtumitega seotud liidu õiguse sätete kohaldamise teel, ja teiseks seda, et uuritaval juhul on kaalul olevad huvid võrreldavad nendega, mis on kaalul liidu õigusaktiga reguleeritud olukorras.(41)
73. Samuti tuleb Euroopa Kohtu praktika, eeskätt kohtuotsuse Kernkraftwerke Lippe-Ems(42) kohaselt tagasi lükata argument, millega põhjendatakse vajadust kohaldada analoogia alusel direktiivi sätet, kui selle direktiivi kohaldamisala seetõttu selle direktiivi sõnaselgete sätete vastaselt laieneks.
74. Nagu märkisin oma ettepanekus kohtuasjas Cristal Union,(43) küsiti kohtuasjas Kernkraftwerke Lippe-Ems Euroopa Kohtult, kas kohustuslik maksuvabastus, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik,(44) artikli 14 lõike 1 punktis a on kohaldatav tuumkütuse suhtes, sest seda kasutatakse, nagu kõnealune säte nõuab, „elektrienergia tootmiseks“, kuid seda ei ole loetletud nende „energiatoodete“ hulgas, mille suhtes direktiiv 2003/96 selle direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldub. Euroopa Kohus märkis, et tuumkütus selle direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, ega nõustunud argumendiga, et seda direktiivi tuleb analoogia alusel kohaldada elektrienergia tootmiseks kasutatavale tuumkütusele. Kahtlemata, kui Euroopa Kohus oleks kohaldanud seda maksuvabastust elektrienergia tootmiseks kasutatavale tuumkütusele, oleks ta selle direktiivi kohaldamisala direktiivi 2003/96 artikli 2 lõike 1 vastaselt laiendanud.(45)
75. Käesolevates asjades ei ole see, et pakendatud veeldatud naftagaas ei kuulu direktiivi 2009/73 reguleerimisalasse, lünk, vaid, nagu ilmneb, hoopis kajastab liidu seadusandja tahet pakendatud veeldatud naftagaasi sellesse direktiivi mitte hõlmata. Kui Euroopa Kohus kohaldaks direktiivis 2009/73 sätestatud eeskirju pakendatud veeldatud naftagaasi sektorile, laiendaks ta selle direktiivi reguleerimisala direktiivi 2009/73 artikli 1 lõikes 2 sõnaselgelt ettenähtust kaugemale.
76. Samad kaalutlused kehtivad ka seoses Federutility kohtupraktika rakendamisega olukorrale põhikohtuasjades, sest selles kohtupraktikas on tõlgendatud direktiivi 2009/73.
77. Selles kohtupraktikas märkis Euroopa Kohus, et kuigi riigi sekkumine hindade kindlaksmääramisse maagaasi sektoris takistab toimiva maagaasituru rajamist, võib see sekkumine siiski olla lubatud direktiivi 2009/73 raames,(46) eriti direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel,(47) mis võimaldab kehtestada ettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustusi, kui on täidetud kolm tingimust: esiteks peab sekkumine teenima üldise majandushuvi eesmärki, teiseks peab see meede vastama proportsionaalsuse põhimõttele ja kolmandaks tuleb selles meetmes sätestada selgelt sõnastatud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad avaliku teenuse osutamise kohustused ning see peab tagama liidu gaasiettevõtjatele võrdse juurdepääsu tarbijatele.(48)
78. Samuti andis Euroopa Kohus selles kohtupraktikas asjaomasele liikmesriigi kohtule järgmised juhised seoses teise, proportsionaalsust puudutava tingimusega, tagamaks, et avaliku teenuse osutamise kohustused, mida direktiivi 2009/73 artikli 3 lõike 2 alusel võib ettevõtjatele panna, võivad kahjustada maagaasi tarnimise hindade vaba kehtestamist pärast 1. juulit 2007 üksnes ulatuses, mis on vajalik taotletava üldise majandushuvi eesmärgi saavutamiseks ja järelikult ajaliselt piiratud ajavahemikuks: esiteks peab meede olema üldise majandushuvi eesmärgi täitmiseks sobiv; teiseks peab riigi hindadesse sekkumise kestus piirduma sellega, mida on rangelt vaja selle eesmärgi saavutamiseks; kolmandaks ei tohi rakendatav sekkumismehhanism minna kaugemale sellest, mis on taotletava üldise majandushuvi eesmärgi saavutamiseks vajalik, ja neljandaks tuleb vajaduse nõuet hinnata ka meetme isikulise kohaldamisalaga ning eeskätt kohaldamisega soodustatavate isikute suhtes.(49)
79. Tuleb toonitada, et Federutility kohtupraktika paikneb direktiiviga 2009/73 kehtestatud ühtlustatud raamistikus, millega on tasakaalustatud ühest küljest selle direktiivi esmane eesmärk tagada konkreetse tähtaja jooksul täielikult avatud ja konkurentsivõimeline maagaasi siseturg ning teisest küljest võimalus teatavaks riigi sekkumiseks hindade reguleerimisse üldistes majandushuvides avaliku teenuse osutamise kohustuse kaudu selle direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel, niikaua kui on täidetud selles sättes ette nähtud ranged nõuded, mida on kujundatud seda sätet tõlgendavas Federutility kohtupraktikas.(50) Selle põhjal ei leia ma, et Euroopa Kohtu selles praktikas ette nähtud kriteeriumid on üldiselt sõnastatud ja võib kaaluda nende kohaldamist väljaspool seda ühtlustatud raamistikku, sektoris, mille suhtes ei kehti sektorit liberaliseeriv liidu direktiiv.
80. Samamoodi mu kolleegi, kohtujurist Szpunari märkustega tema ettepanekus kohtuasjas Kernkraftwerke Lippe-Ems(51) asun seisukohale, et Federutility kohtupraktikas ette nähtud kriteeriumide laiendamine pakendatud veeldatud naftagaasi sektorile väljuks direktiivi 2009/73 reguleerimisalast ja riivaks liikmesriikide pädevust kehtestada väljaspool direktiiviga 2009/73 hõlmatud ühtlustatud ala omaenda eeskirju.
81. Sellest lähtudes olen seisukohal, et veeldatud naftagaas ei kuulu direktiivi 2009/73 reguleerimisalasse ning direktiiv 2009/73 ega Federutility kohtupraktika ei ole analoogia alusel kohaldatavad olukorrale põhikohtuasjades.
82. Sellepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata käesolevates kohtuasjades esitatud eelotsuse küsimustele nii, et direktiiv 2009/73, nagu seda on Federutility kohtupraktikas tõlgendatud, ei välista niisuguseid riigisiseseid meetmeid, nagu on põhikohtuasjades vaidluse all.
2. Teiste liidu õigusnormide kohaldatavus põhikohtuasjades
83. Eelotsuse küsimused on sõnastatud nii, et seal soovitakse teada, kas kõnealused liikmesriikide meetmed on kooskõlas Federutility kohtupraktikaga „või proportsionaalsuse põhimõttega“ (vt käesoleva ettepaneku punktid 28 ja 29). Seega, kui Euroopa Kohus leiab, et direktiiv 2009/73 ega Federutility kohtupraktika ei ole põhikohtuasjade olukordades kohaldatavad, saab asuda seisukohale, et eelotsuse küsimustes palutakse Euroopa Kohtult suuniseid, hindamaks nende meetmete proportsionaalsust väljaspool seda raamistikku.
84. Siiski ei hinnata proportsionaalsust vaakumis.(52) Nagu nähtub seisukohtadest Euroopa Kohtu menetluses, on menetlusosalised välja pakkunud kolm eri lähenemisviisi, kuidas hinnata vaidlusaluste meetmete kooskõla liidu õigusega ja eeskätt proportsionaalsuse põhimõttega. Repsol Butano ja DISA Gas tuginevad direktiivi 2009/73 tõlgendavas Federutility kohtupraktikas ette nähtud kriteeriumidele, Hispaania valitsus aga tugineb üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevatele aluslepingu sätetele, sealhulgas ELTL artiklitele 14 ja 106 koostoimes protokolliga nr 26 ja harta artikliga 36. Samuti näib Hispaania valitsus olevat sama meelt komisjoniga tema seisukohtades põhivabaduste, eeskätt kaupade vaba liikumise põhimõtte kohaldamisega käesolevates kohtuasjades.
85. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei takista see, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused puudutavad vaid teatavate liidu õiguse sätete tõlgendamist, Euroopa Kohut andmast eelotsusetaotluse esitanud kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise juhiseid, mis võivad olla tarvilikud tema menetluses oleva kohtuasja lahendamiseks, ning sel eesmärgil võib Euroopa Kohus anda juhiseid muu hulgas ka talle esitatud suulisi ja kirjalikke seisukohti arvestades.(53) Samuti võib Euroopa Kohus eelotsuse küsimuse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks eelotsuse küsimusi ümber sõnastada ning võtta arvesse ka selliseid liidu õigusnorme, millele siseriiklik kohus ei ole eelotsuse küsimuses viidanud.(54)
86. Olen siiski seisukohal, et käesolevate menetluste asjaoludel ei ole Euroopa Kohtul asjakohane eelotsuse küsimusi Hispaania valitsuse ja komisjoni pakutud viisil ümber sõnastada, ja nimelt järgmistel põhjustel.
87. Esiteks, kuigi ELTL artiklites 14 ja 106 väljendub üldist majandushuvi pakkuvate teenuste(55) olulisus liidu õiguskorras, ei loo need artiklid ise alust vaidlusaluste meetmete hindamiseks liidu õiguses, sealhulgas nende hindamiseks käesolevate juhtumite asjaoludel seoses proportsionaalsuse põhimõttega(56).
88. ELTL artikkel 14 koos protokolliga nr 26 kajastab kohta, mis on üldist majandushuvi pakkuvatel teenustel liidu ühistes väärtustes.(57) ELTL artikkel 14(58) on paljude liidu poliitikavaldkondade suhtes „üldkohaldatav säte“, mis näeb muu hulgas ette, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused peavad ELL artikli 4 ning ELTL artiklite 93, 106 ja 107 kohaldamist piiramata toimima tingimustel, mis võimaldavad neil oma ülesannet täita, ning liidu ja liikmesriikide ühisel vastutusel nendele antud pädevuste piires aluslepingute kohaldamisel. Nagu Euroopa Kohus on Federutility kohtupraktikas märkinud, tunnustab protokoll nr 26 sõnaselgelt liikmesriikide ametiasutuste olulist rolli ja laiaulatuslikku kaalutlusõigust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisel, tellimisel ja korraldamisel.(59)
89. Nagu Euroopa Kohus on Federutility kohtupraktikas samuti toonitanud, on ELTL artikli 106 lõike 2(60) eesmärk ühitada liikmesriikide huvi kasutada teatavaid ettevõtjaid majandus‑ või sotsiaalpoliitika instrumendina, ning liidu huvi, et järgitaks konkurentsieeskirju ja säilitataks ühisturu ühtsus(61). Selles kontekstis on liikmesriikidel liidu õigust järgides õigus määratleda oma üldist majandushuvi esindavate teenuste ulatus ja korraldus ning võtta eelkõige arvesse oma siseriikliku poliitika eesmärke.(62) Siiski on Hispaania valitsus oma seisukohtades märkinud,(63) et ta ei tugine ELTL artikli 106 lõikele 2 kui erandile konkreetsete aluslepingute kohaldamisest(64).
90. Kuigi menetlusosalised on oma seisukohtades maininud põhivabadusi, ei ole Euroopa Kohtu toimikus minu arvates piisavalt teavet, et teha kindlaks, milline põhivabadus on kohaldatav vaidlusaluste meetmete suhtes, mille põhjal Euroopa Kohus saaks anda suuniseid seoses nende meetmete proportsionaalsuse hindamisega. Komisjon märkis, kui temalt kohtuistungil selle kohta küsiti, et kohaldatavate põhivabaduste selgelt tuvastamiseks ei ole piisavalt tõendeid ning ehkki lähtutakse kaupade vabast liikumisest, ei ole välistatud ka teised põhivabadused ja teenuste direktiiv(65).
91. Niisiis, kuigi olukorrale põhikohtuasjades võivad kohalduda ka teised liidu õiguse normid, nagu põhivabadused või konkurentsiõiguse normid, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus palunud Euroopa Kohtul niisuguseid norme tõlgendada ja Euroopa Kohtule ei ole teada sellise hinnangu andmiseks piisavalt faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.(66) Kui Euroopa Kohus muudaks selles aspektis eelotsusetaotluse sisu, ei oleks see kooskõlas tema kohustusega tagada, et liikmesriikide valitsustele ja teistele huvitatud isikutele antakse võimalus esitada Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23 alusel oma seisukohad, kuna selle sätte kohaselt tehakse huvitatud isikutele teatavaks ainult eelotsusetaotlus.(67)
92. Seetõttu asun seisukohale, et Euroopa Kohus ei pea eelotsuse küsimusi ümber sõnastama, vaid võib oma vastuses märkida, et aluslepingute normide, eeskätt aga põhivabaduste kohaldatavus vaidlusaluste meetmete suhtes tuleb kindlaks teha eelotsusetaotluse esitanud kohtul. Mõistagi võib nimetatud kohus esitada ELTL artikli 267 alusel uue eelotsusetaotluse.
VII. Ettepanek
93. Kõikidel nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) küsimustele järgmiselt:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu 20. aprilli 2010. aasta otsuses Federutility jt (C‑265/08, EU:C:2010:205) ja sellele järgnenud kohtupraktikas, ei ole vastuolus meede, millega kehtestatakse pakendatud veeldatud gaasi ballooni hinnalagi, niivõrd kui see meede on võetud sotsiaalselt haavatavate tarbijate kaitseks, kui esineb üks või mitu järgnevalt loetletud asjaolu:
– meede võetakse üldiselt kõikide tarbijate jaoks ja määramata ajaks, „niikaua kui turule juurdepääsu tingimusi ja konkurentsi sellel turul ei peeta piisavaks“,
– meede on kehtinud juba üle 18 aasta,
– meede võib aidata külmutada olukorda, kus konkurents on piiratud, takistades uusi ettevõtjaid turule sisenemast.
2. Direktiiviga 2009/73, nagu seda on tõlgendatud 20. aprilli 2010. aasta kohtuotsuses Federutility jt (C‑265/08, EU:C:2010:205) ja sellele järgnenud kohtupraktikas, ei ole ühe või mitme eelmises punktis loetletud asjaolu esinemise korral vastuolus meede, mis kohustab pakendatud veeldatud naftagaasi koju kätte toimetama, niivõrd kui see meede on võetud sotsiaalselt haavatavate tarbijate või raskesti ligipääsetavate piirkondade elanike kaitseks.