AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

5. mai 2010

Kohtuasi F‑48/09

Nikolaus Schopphoven

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss EPSO/AD/117/08 – Pettusevastane võitlus – Reservnimekirja kandmata jätmine – Uuesti läbivaatamine – Katsete kulg – Hindamine – Ilmne hindamisviga – Konkursiteate tingimuste rikkumine – Kandidaatide võrdne kohtlemine – Läbipaistvuse ja hea halduse põhimõte

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega N. Schopphoven palub esiteks tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti 28. aprilli 2009. aasta otsuse – otsus, mis tuleneb 4. märtsi, 25. märtsi ja 27. aprilli 2009. aasta EPSO kirjadest – jätta tema nimi kandmata reservnimekirja, mis koostati avaliku konkursi EPSO/AD/117/08 tulemusel, ning teiseks tühistada selle reservnimekirja.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Varasema otsuse läbivaatamise järel tehtud otsus

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Katsete sisu

(Personalieeskirjad, III lisa)

1.      Juhul kui kandidaat, kes ei ole konkursi tulemusel koostatud reservnimekirja kantud, taotleb konkursikomisjoni otsuse uuesti läbivaatamist, on isikut kahjustav meede otsus, mille see komisjon tegi pärast seda, kui ta oli kandidaadi olukorra uuesti läbi vaadanud.

(vt punkt 22)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 31. jaanuar 2006, kohtuasi T‑293/03: Giulietti vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑5 ja II‑A‑2‑19, punkt 27); 13. detsember 2006, kohtuasi T‑173/05: Heus vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑329 ja II‑A‑2‑1695, punkt 19).

2.      Konkursikomisjonil on katsete hindamisel lai kaalutlusõigus, mida tuleb kasutada objektiivsete kriteeriumide alusel, kuid mis siiski allub kohtulikule kontrollile, mis peab võimaldama kontrollida, kas kaalutlusõiguse teostamisel ei esine ilmselget hindamisviga või võimu kuritarvitamist, või kas institutsioon ei ole ilmselgelt ületanud oma kaalutlusõiguse piire.

Konkursikomisjonil on konkursi raames tehtavate katsete täpse sisu osas samuti ulatuslik kaalutlusõigus ning kohtul on pädevus seda sisu hinnata üksnes juhul, kui see tuleneb konkursiteate sisust või see pole seotud konkursi katsete eesmärkidega. Seda enam kehtib see suulise katse kohta, mille puhul konkursikomisjonil on kõige laiem kaalutlusruum.

Valikvastustega küsimustest koosnevate katsete korral ei ole Avaliku Teenistuse Kohtul pädevust asendada konkursikomisjoni parandused oma parandustega. Küsimust saab hinnata lähtudes võimaluse korral selles antud vastusevariantidest üksnes juhul, kui see küsimus on asjaomase konkursi eesmärkidest lähtudes ilmselgelt ebasobiv. See kehtiks eelkõige juhul, kui konkursikomisjoni selgitustest ilmneks, et vastupidi selle kohta kandidaatidele antud spetsiaalsetele juhistele ei olnud küsimusele antud vastusevariantidest võimalik ühte ainust õiget vastust eristada.

(vt punktid 26 ja 37)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. märts 1988, liidetud kohtuasjad 64/86, 71/86–73/86 ja 78/86: Sergio jt vs. komisjon (EKL 1988, lk 1399, punkt 22).

Esimese Astme Kohus: 21. mai 1996, kohtuasi T‑153/95: Kaps vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1996, lk I‑A‑233 ja II‑663, punkt 37); 11. veebruar 1999, kohtuasi T‑200/97: Jiménez vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 1999, lk I‑A‑19 ja II‑73, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika); 23. jaanuar 2003, kohtuasi T‑53/00: Angioli vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑13 ja II‑73, punktid 91, 93 ja 94); 9. november 2004, liidetud kohtuasjad T‑285/02 ja T‑395/02: Vega Rodríguez vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑333 ja II‑1527, punkt 36).