Language of document :

Euroopa Komisjoni 29. mail 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 19. märtsi 2019. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-98/16, T-196/16 ja T-198/16: Itaalia jt versus komisjon

(kohtuasi C-425/19 P)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Stancanelli, L. Flynn, A. Bouchagiar, D. Recchia)

Teised menetlusosalised: Itaalia Vabariik, Banca Popolare di Bari Società Cooperativa per Azioni, Fondo interbancario di tutela dei depositi, Banca d’Italia

Apellandi nõuded

Tühistada Üldkohtu (kolmas koda) 19. märtsi 2019. aasta otsus liidetud kohtuasjades

    T-98/16 „Itaalia Vabariik versus Euroopa Komisjon“

    T-196/16 „Banca Popolare di Bari S.C.p.A. versus Euroopa Komisjon“

    T-198/16 “Fondo interbancario di tutela dei depositi versus Euroopa Komisjon“;

jätta esimese kohtuastme hagid rahuldamata osas, milles nendes vaieldakse vastu sellele, et vaidlusaluses otsuses on tõendatud, et vaatlusaluste meetmete riigile omistamise ja nende riigi ressurssidest rahastasime tingimused on täidetud;

saata kohtuasi esimese kohtuastme ülejäänud väidete analüüsimiseks Üldkohtule tagasi ja

otsustada esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulude jaotus edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus tühistas vaidlustatud kohtuotsus vaidlusaluse otsuse põhjusel, et „komisjon ei suutnud õiguslikult piisavalt tõendada, et Itaalia ametiasutused olid kõnealuse meetme vastuvõtmisel osalised, ega järelikult ka seda, et see meede on riigile omistatav ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses“ ning „komisjon ei ole vaidlustatud otsuses õiguslikult piisavalt tõendanud, et kõnealuseid ressursse kontrollisid Itaalia ametiasutused ning et seega olid need ressursid viimaste käsutuses“.

Komisjon väidab, et vaidlustatud kohtuotsus põhineb õiguslikult vääradel kaalutlustel ja faktide moonutamisel, mis mõjutavad oluliselt selle kohtuotsuse järeldusi ja resolutsiooni. Komisjon esitab oma apellatsioonkaebuses järgmised väited:

–    Esiteks väidab komisjon, et Üldkohus rikkus ELTL artikli 107 lõiget 1 kahel põhjusel:

Üldkohus tegi vea seoses komisjoni tõendamiskohustusega, mis tuli täita selle tõendamiseks, et tegemist oli riigi ressurssidega, leides, et komisjon pidi tõendama ametiasutuste valitseva mõju avaldamise abiandva üksuse suhtes – vaid põhjusel, et viimane on eraõiguslik isik – kõigis selle menetluse etappides, mille tulemusel kõnealune meede võeti;

Üldkohus tegi vea seoses komisjoni tõendamiskohustusega, mis tuli täita selle tõendamiseks, et tegemist oli riigi ressurssidega, analüüsides ja hinnates vaidlusaluses otsuses komisjoni poolt esitatud näitajaid killustatult, neid koos käsitlemata, ega pööranud tähelepanu laiemale kontekstile, millesse need asetuvad.

(    Teiseks, Üldkohtu järeldustes on olulised faktivead ja kohaldatava Itaalia õiguse tõlgendamisvead, mis ilmnevad selgelt kohtuasjaga seonduvatest dokumentidest.

____________