Language of document :

Prantsuse Vabariigi 23. mail 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 12. märtsi 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-26/18: Prantsusmaa versus komisjon

(kohtuasi C-404/19 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Prantsuse Vabariik (esindajad: D. Colas, A.-L. Desjonquères, C. Mosser)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tühistada osaliselt Euroopa Liidu Üldkohtu 12. märtsi 2019. aasta otsus kohtuasjas T-26/18 Prantsusmaa vs. komisjon;

teha asjas lõplik otsus, tühistades osaliselt komisjoni 8. novembri 2017. aasta rakendusotsuse (EL) 2017/2014, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames1 , selles osas, millega kohustatakse Prantsusmaad tegema kindlamääralisi finantskorrektsioone määraga 100% puuduste tõttu pindalatoetuse kontrollisüsteemis Haute-Corse’is;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Prantsuse valitsus palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus selles osas, millega on tagasi lükatud tema hagi vaidlusaluse otsuse selle osa peale, mis puudutab äärmiselt puudulikku kontrollisüsteemi Korsikal aastatel 2013 ja 2014 ning millega kohaldatakse kindlamääralist finantskorrektsiooni määraga 100% puuduste tõttu pindalatoetuse kontrollisüsteemis Haute-Corse’is.

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab Prantsusmaa valitsus üheainsa väite, mis puudutab õigusnormi rikkumist. Tema sõnul on Üldkohus lähtunud 2015. aasta suuniste punktis 3.2.5 ette nähtud tingimuste väärast tõlgendusest, kui ta määras korrektsioonimäära, mis ületab 25%. Üldkohus ajas segi juhtumi, mil tuleb esitada tõendid selle kohta, et abi on antud täiesti ilma õigusliku aluseta või liidu õiguse sätteid rikkudes, ja juhtumi, mil kontrollisüsteemi puudused on piisavalt suured, et oleks alust eeldada, et abi on antud liidu õigust rikkudes. Seega leidis Üldkohus ekslikult, et liidu kulude täielik välistamine on põhjendatud ja et kindlamääraline finantskorrektsioon määraga 100% on põhjendatud.

____________

1 ELT 2017, L 292, lk 61.