Language of document :

Kreeka Vabariigi 25. veebruaril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 19. detsembri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-14/18: Kreeka Vabariik versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-106/20 P)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Kreeka Vabariik (esindajad: E. Tsaousi, E. Leftheriotou ja A. Vasilopoulou)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub võtta apellatsioonkaebus menetlusse ja tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Τ-14/18, millega jäeti rahuldamata Kreeka Vabariigi 16. jaanuari 2018. aasta hagi komisjoni 8. novembri 2017. aasta rakendusotsuse (EL) 2017/2014 tühistamise nõudes, palub hagi rahuldada ja komisjoni otsus tühistada selles osas, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida Kreeka Vabariik on kandnud seoses pindalatoetustega toetusaasta 2014 eest, mis vastavad 5%-le püsikarjamaa toetuste maksmiseks tehtud kulude kogusummast, st netosummas 12 482 555,68 eurot. Ühtlasi palub ta komisjonilt välja mõista kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab tühistamisnõude põhjendamiseks kolm väidet.

Täpsemalt käsitleb apellatsioonkaebuse esimene väide vaidlustatud kohtuotsuse seda osa, millega on tagasi lükatud argument, mille Kreeka Vabariik esitas juba Üldkohtu istungil, viidates 16. mail 2019 kuulutatud Euroopa Kohtu otsusele C-341/17 P. ja Väite esimeses osas osutab apellant, et vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud menetlusnorme ja õigust tõhusalt kohtulikule kaitsele osas, millega Kreeka Vabariigi see argument jäeti vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, tuginedes ebapiisavatele ja vastuolulistele põhjendustele. Väite teine osa puudutab määruse 796/2004 artikli 2 ebaõiget tõlgendamist ja kohaldamist ning vaidlustatud kohtuotsuse vastuolulisi ja ebapiisavaid põhjendusi osas, milles leiti, et Kreeka Vabariigi argument ei saa olla edukas.

Apellatsioonkaebuse teine ja kolmas väide puudutavad vaidlustatud kohtuotsuse seda osa, millega lükati tagasi ülejäänud tühistamisväited. Täpsemalt leitakse teises väites, et vaidlustatud kohtuotsuses on moonutatud menetluse käigus esitatud tõendeid, eelkõige koondtabelit, millega anti hinnang 79 664 põllumajandustootja andmetele koos karjamaadega, mille eest nad toetust said, alusetult väljamakstud summadele ja Kreeka Vabariigi sisse nõutud trahvisummadele, millest tulenevalt on kohtuotsus õigusvastane ning selle põhjendused on vastuolulised ja ebapiisavad.

Apellatsioonkaebuse kolmandas väites leitakse, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada, kuna selles on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud määruse 1290/2005 artikli 31 lõikeid 1 ja 2, määruse 1306/2013 artikli 52 lõikeid 2 ja 3 ning delegeeritud määruse nr 907/2014 artikli 12 lõikeid 1−6, on rikutud komisjoni dokumentides VI/5330797 ja C(2015)3675 final/8-6-2015 sisalduvaid suuniseid, on rikutud põhjendamiskohustust (ELTL artikkel 296), on valesti kohaldatud tõendamisnorme (tõendamiskoormise jaotus, mis nõuab Kreeka Vabariigilt võimatu tõendamist (probatio diabolica)), ühtlasi on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud põhimõtteid non venire contra factum proprium ja ne bis in idem, samuti proportsionaalsuse üldpõhimõtet. Peale selle on vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused ebapiisavad ja vastuolulised.

____________