EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

11. detsember 2012

Kohtuasi F‑65/10

José Manuel Mata Blanco

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Sisekonkurss COM/INT/OLAF/09/AD 10 – Pettusevastane võitlus – EPSO ja konkursikomisjoni vastav pädevus – Konkursikomisjoni järelevalve eelvalikutestide üle – Suuline katse – Konkursiteate rikkumine – Hinnangu erinevus – Hindamiskriteeriumid – Kandidaatide võrdne kohtlemine – Ilmne hindamisviga – Läbipaistvuse ja hea halduse põhimõte – Põhjendamiskohustus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega J. M. Mata Blanco palub sisuliselt tühistada sisekonkursi COM/INT/OLAF/09/AD 10 komisjoni 11. mai 2010. aasta otsus, millega kinnitati pärast uuesti läbivaatamist 9. märtsi 2010. aasta otsus jätta ta reservnimekirja kandmata.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Konkursi kulg – Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) ja konkursikomisjoni pädevuse jaotus – Eelvalikutestid – Konkursikomisjoni esialgne kontroll selle üle, kas kandidaadid vastavad nõuetele

(Personalieeskirjad, artikli 30 esimene lõik; III lisa artiklid 5 ja 7)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Katsete sisu ja hindamiskriteeriumide ja nende kaalumise rakendamine – Konkursikomisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine – Kohaldamisala – Kirjalike katsete parandamise kriteeriumid ja suuliste katsete hindamise parameetrid – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 6)

4.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Katsete kulg – Suuliste katsete erinevad kuupäevad ja sisu – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

5.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Kandidaatide sobivuse hindamine – Konkursikomisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa)

6.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidatuuri tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine

(Personalieeskirjad, artikkel 25; III lisa artikkel 6)

1.      Ei saa asuda seisukohale, et konkursi esimese ehk eelvalikuteste hõlmava eelvaliku faasi korraldas Euroopa Personalivaliku Amet konkursikomisjoni igasuguse osaluseta, kuna konkursi eelvalikutestidele kutsutakse kõik kandidaadid, kes pärast konkursikomisjoni poolt läbi viidud esialgset nõuetele vastavuse kontrolli vastavad konkursiteate tingimustele. Nimelt kuna konkursikomisjon teostas esialgset kontrolli nõuetele vastavuse üle kandidaatide puhul, keda võib lubada eelvalikutestidele, oli tal võimalus valikumenetluse algusest peale teostada järelevalvet kõikide konkursi katsete üle.

(vt punkt 31)

2.      Ehkki konkursikomisjonil on konkursi raames ettenähtud katsete korra ja täpsema sisu üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus, on ta sellegipoolest selle konkursiteate sõnastusega seotud. Liidu kohtul on pädevus seda sisu kritiseerida üksnes juhul, kui see väljub konkursiteatega kehtestatud raamidest või see ei ole seotud katse või konkursi eesmärkidega. Sellest tuleneb, et konkursikomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus küsimuses, kas konkursiteates sisalduvad hindamiskriteeriumid on piisavalt täpsed, et tal oleks võimalik täita oma ülesannet, või on vaja enne katseid kindlaks määrata üksikasjalikumad kriteeriumid. Pealegi võib ta olukorras, kui konkursiteates ei ole hindamiskriteeriume ette nähtud, kehtestada sellised kriteeriumid, või kui konkursiteates on need kriteeriumid ette nähtud, ilma selgituseta nende omavahelisest kaalumisest, selle kaalumise kindlaks määrata. Avaliku Teenistuse Kohus saab konkursikomisjoni poolt kaalutlusõigust kasutades tehtud otsust kritiseerida ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik kandidaatide võrdse kohtlemise tagamiseks.

(vt punktid 46, 47 ja 55)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 14. juuli 1995, kohtuasi T‑291/94: Pimley-Smith vs. komisjon (punkt 48); 5. aprill 2005, kohtuasi T‑336/02: Christensen vs. komisjon (punktid 85 ja 94).

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. juuli 2010, kohtuasi F‑17/08: Wybranowski vs. komisjon (punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Parandamiskriteeriumid, mille konkursikomisjon on enne katseid kehtestanud, on konkursikomisjoni poolt kandidaatide vastavate teenete võrdleva hindamise oluline osa. Nende kriteeriumide eesmärk on kandidaatide huvides tagada konkursikomisjoni hinnangute teatav ühetaolisus, eelkõige siis, kui kandidaatide arv on suur, ning need kriteeriumid on hõlmatud menetluse konfidentsiaalsuse nõudega samal alusel konkursikomisjoni hinnangutega. Sama arutluskäiku tuleb kohaldada parameetritele, mille konkursikomisjon on enne katseid kehtestanud, et tal oleks võimalik hinnata nimetatud katse hindamiseks konkursiteates kindlaks määratud erinevaid kriteeriume.

Sellest tuleneb, et konkursikomisjoni poolt kindlaks määratud hindamisparameetrid suulisel katsel antud vastuste hindamiseks, nagu vastuste sisemine sidusus ja argumentide struktureerimine, ei või igal juhul konkursiteates sisalduda.

(vt punktid 68 ja 69)

Viide:

Euroopa Kohus: 4. juuli 1996, kohtuasi C‑254/95 P: parlament vs. Innamorati (punkt 29).

4.      Kuigi võrdsuse põhimõte eeldab, et kirjalikud katsed toimuvad kõikide kandidaatide jaoks samal kuupäeval, ei ole selline tingimus kohustuslik suuliste katsete jaoks, mis juba oma olemuse poolest ei saa toimuda kõikide kandidaatide jaoks samal ajal ning mis pealegi ei ole tingimata sama sisuga kõikide kandidaatide jaoks.

Sellega seoses ei ole asjaolu puhul, et suulised katsed jagunevad kümne tööpäeva peale ja nelja tööpäeva jooksul ühtegi suulist katset ei toimunud, tegemist kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Nimelt on tähtsusetu sellise konkursi suulise katse jaoks valmistumisel, mis avaldati peaaegu kümme kuud enne suuliste katsete toimumist ja mis on suunatud isikutele, kellel peab olema vähemalt viisteist aastat töökogemust asjaomases ametis, erinevus nelja tööpäeva võrra. Seetõttu asjaolu, et kandidaat kutsuti suulist katset läbima ühena esimestest ja tal oli hiljemaks ajaks kutsutud kandidaatidega võrreldes mõni päev vähem ettevalmistusaega, ei pane teda võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste kandidaatidega.

(vt punktid 83 ja 85)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 16. oktoober 1990, kohtuasi T‑132/89: Gallone vs. nõukogu (punkt 36).

5.      Kandidaatide teadmiste ja sobivuse hindamisel lähtub konkursikomisjon võrdlevatest kaalutlustest. Need kaalutlused ning otsused, millega konkursikomisjon tunnistab kandidaadi katse mittesooritatuks, kujutavad endast aga väärtusotsustuse väljendust kandidaadi soorituse kohta katsel ja nende suhtes on konkursikomisjonil ulatuslik kaalutlusõigus ning liidu kohus saab nende üle kohtulikku kontrolli teostada üksnes konkursikomisjoni tööd reguleerivate normide rikkumise korral.

Seega konkursiga töölevõtmise valdkonnas piirdub liidu kohtu kontroll administratsiooni kasutatud menetluse nõuetekohasuse analüüsimise, administratsiooni otsuse aluseks olnud faktiliste asjaolude sisulise õigsuse kontrollimise ja lõpuks haldusotsusega kaasneda võiva ilmse hindamisvea, õigusnormi rikkumise ja võimu kuritarvitamise puudumise tuvastamisega.

(vt punktid 93 ja 94)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 23. jaanuar 2003, kohtuasi T‑53/00: Angioli vs. komisjon (punktid 91 ja 92).

6.      Huve kahjustava otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on esiteks anda asjaomasele isikule teavet selle kohta, kas otsus on põhjendatud või mitte, ja teiseks võimaldada teostada selle kohtulikku kontrolli. Konkursikomisjoni tehtud otsuste puhul tuleb seda kohustust siiski sobitada konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, mis on ette nähtud personalieeskirjade III lisa artiklis 6. Konfidentsiaalsusest kinnipidamisega on vastuolus nii konkursikomisjoni üksikliikmete hoiakute avalikustamine kui ka kandidaate puudutavate isiklike või võrdlevate hinnangutega seotud teabe avaldamine. Neil asjaoludel peab konkursikomisjoni otsuste põhjendamise kohustus arvesse võtma kõnealuse tegevuse olemust, mis hõlmab üldiselt vähemalt kahte eraldi staadiumi – esiteks kandidatuuri läbivaatamine, et valida välja konkursile lubatavad kandidaadid, ja teiseks täidetava ametikoha kandidaatide võimete hindamine sobivate kandidaatide loetelu koostamiseks.

Konkursikomisjoni menetluse teine staadium on eelkõige võrdlev ning sellest tulenevalt niisugusele menetlusele omaselt konfidentsiaalne. Hindamiskriteeriumid, mille konkursikomisjon on enne katseid kehtestanud, on konkursikomisjoni poolt kandidaatide vastavate teenete võrdleva hindamise oluline osa. Need kriteeriumid on seega hõlmatud menetluse konfidentsiaalsuse nõudega samal alusel konkursikomisjoni hinnangutega. Konkursikomisjoni võrdlevaid hinnanguid väljendab tema poolt kandidaatidele antud hinne. Need hinded kujutavad endast iga kandidaadi osas tehtud väärtusotsustust. Võttes arvesse konfidentsiaalsust, mida tuleb konkursikomisjoni menetluse puhul järgida, kujutab erinevatel katsetel saadud hinnete edastamine endast konkursikomisjoni otsuste piisavat põhjendamist. Niisugune põhjendamine ei riiva kandidaatide õigusi.

Kuna konkursikomisjonile kuulub konkursi katsete tulemuste hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus, ei ole konkursikomisjon kohustatud põhjendama kandidaadi ebaõnnestumist eksamil ega täpsustama, milliseid kandidaadi vastuseid hinnati puudulikeks või miks neid vastuseid puudulikeks hinnati. Selline üksikasjalik põhjendatus ei ole vajalik kohtuliku kontrolli teostamise võimaldamiseks ning järelikult ei ole see vajalik ka selleks, et kandidaat saaks hinnata kaebuse või vajadusel hagi esitamise otstarbekust.

(vt punktid 106–109)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi parlament vs. Innamorati (punktid 23–29 ja 32).

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Pimley-Smith vs. komisjon (punktid 63 ja 64); 19. veebruar 2004, kohtuasi T‑19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus (punkt 34).

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. aprill 2008, kohtuasi F‑16/07: Dragoman vs. komisjon (punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).