Language of document : ECLI:EU:F:2011:141

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

15. september 2011

Kohtuasi F‑62/10

Jürgen Esders

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – 2010. aasta rotatsioon – Personalieeskirjade artikli 1d lõiked 1 ja 4 – Otsus K/(2008) 3983 – Taotlus vabastada rotatsioonist tervisega seonduvail põhjustel – Hoolitsemiskohustus – Otsus K(2004) 1318 – Mõistlikud abinõud – Direktiiv 2000/78/EÜ – Võrdne kohtlemine – Puue

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega J. Esders palub tühistada komisjoni teabevahetuse peadirektori 27. juuli 2010. aasta otsus, millega ta viidi üle Brüsselisse.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja komisjonilt, välja arvatud hageja kohtukulud seoses 16. juuni 2011. aasta kohtuistungi läbiviimisega. Jätta 16. juuni 2011. aasta kohtuistungi läbiviimisega seotud kohtukulud hageja kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Teenistusüksuste töö korraldus – Töötajate ametisse nimetamine – Komisjoni esindustesse määratud ametnike rotatsioonisüsteem

2.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Diskrimineerimine – Komisjoni vastuvõetud üldised rakendussätted – Puue – Kohustus näha tööhõive valdkonnas ette mõistlikud abinõud – Ulatus

(Nõukogu direktiivi 2000/78 põhjendus 20 ja artikkel 5; personalieeskirjad, artikli 1d lõige 4)

3.      Ametnikud – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Ulatus – Rangem kohustus ametniku tervisehäirete korral – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

4.      Ametnikud – Teenistusüksuste töö korraldus – Töötajate ametisse nimetamine – Töötajate kohustusliku rotatsioonimenetluse raames teisele ametikohale määramine

5.      Ametnikud – Hagi – Väide, et huve kahjustav otsus on õigusvastane – Võimalus tugineda ametialasele eksimusele – Tingimus

1.      Kuna komisjoni otsuses esinduste ametnike rotatsiooni kohta kehtestatud norm, mille kohaselt esitatakse teisele ametikohale määramise pakkumine kaheksa kuud enne rotatsiooni läbiviimist, on sõnastatud tingivas kõneviisis, siis tuleneb sellest, et see norm ei ole rangelt siduv, vaid suunav, mis tähendab, et selle normi rikkumine ei too iseenesest kaasa teisele ametikohale määramise otsuse tühistamist.

Kuigi see norm näeb ette, et kohustusliku rotatsiooniga hõlmatud ametnikele pakutakse ametikohta, mis vastab nende profiilile, kuulub selle eriti laia mõiste alla tingimata mitte ainult see pädevus, mille ametnik on juba omandanud, vaid samuti pädevus, mille ta võib vastavalt oma haridusele või varasemale töökogemusele omandada.

(vt punktid 60 ja 61)

2.      Komisjoni otsusest, mis puudutab diskrimineerimiskeeldu käsitleva personalieeskirjade artikli 1d lõike 4 kohaldamist, võib järeldada, et administratsioon peab võtma kasutusele mõistlikud abinõud, et vaegusega ametnikul oleks võimalik sooritada olulisi tööülesandeid. Kuigi see otsus näeb võimalike mõistlike abinõudena ette võimaluse muuta norme või praktikaid, tuleb seda sätet mõista nii, et sellega peetakse silmas töötingimusi ja personalihaldust puudutavaid norme ja praktikaid seoses asjaomase ametikohaga, mille olulisi tööülesandeid on vaegusega isik suuteline sooritama just nimelt mõistlike abinõude abil. Seega kui võimaldada ametnikul mõistliku abinõuna olla vabastatud rotatsioonikohustusest ja seda ilma, et oleks konkreetselt analüüsitud asjaomase ametikoha vajadusi ja sobilikke meetmeid, läheks see kaugemale komisjoni otsuses ette nähtud nõuetest.

Pealegi kinnitab seda tõlgendust direktiiv 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, mida ei saa komisjoni otsuse kohaldamisel ja tõlgendamisel tähelepanuta jätta, kuna see otsus võeti selleks, et kohaldada personalieeskirjade artikli 1d lõiget 4, mis määratleb mõiste „mõistlikud abinõud” analoogilises sõnastuses nimetatud direktiivi artikliga 5.

(vt punktid 68, 70 ja 71)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. aprill 2009, kohtuasi F‑65/07: Aayhan jt vs. parlament (punkt 121); 4. juuni 2009, liidetud kohtuasjad F‑134/07 ja F‑8/08: Adjemian jt vs. komisjon (punkt 115), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse (kohtuasi T‑325/09 P).

3.      Hoolitsemiskohustusest tulenevad kohustused on oluliselt rangemad, kui tegemist on sellise ametniku olukorraga, kelle puhul on selgunud, et tal esinevad füüsilise või vaimse tervise häired. Taolisel juhtumil peab administratsioon selle isiku taotlused eriti avatud meelel läbi vaatama. Samamoodi peab institutsiooni meditsiinitalitus üldiselt ja seda eriti siis, kui tema tähelepanu juhitakse asjaomase ametniku enda või administratsiooni poolt väidetavalt kahjulikele tagajärgedele, mis haldusotsusest võivad tuleneda selle ametniku tervisele, kellele see otsus on adresseeritud, tegema kindlaks viidatud ohu olemasolu ja ulatuse ning teavitama ametisse nimetavat asutust oma analüüsi tulemustest.

On selge, et ametnike õiguste ja huvide kaitse peab alati jääma kehtivate normide piiresse, ning hoolitsemiskohustusele tuginemine institutsiooni vastu ei saa seega viia selleni, et institutsioon rikub õigusnormi. Siiski ei saa institutsioon ennast vabastada kõikidest kohustusest, mis tulenevad hoolitsemiskohustusest, mis tal on vastavalt üldkohaldatavale institutsioonisisesele otsusele, mis rangelt piiritleb tema kaalutlusõiguse kasutamise personalieeskirjade kohaldamisel.

(vt punktid 80–82)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 16. märts 1993, liidetud kohtuasjad T‑33/89 ja T‑74/89: Blackman vs. parlament (punkt 96); 10. juuli 1997, kohtuasi T‑81/96: Apostolidis jt vs. komisjon (punktid 90 ja 91); 23. veebruar 2001, liidetud kohtuasjad T‑7/98, T‑208/98 ja T‑109/99: De Nicola vs. EIP (punktid 309 ja 310).

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. oktoober 2010, kohtuasi F‑92/09: U vs. parlament (punkt 67); 17. veebruar 2011, kohtuasi F‑119/07: Strack vs. komisjon (punkt 85).

4.      Mis puudutab väidetavat ohtu sellise ametniku tervisele, kes kohustuslikult määratakse teisele ametikohale ning kes oma teenistusriigis saab terapeutilist ravi, siis tuleb märkida, et kuigi eeldatakse, et väljastatud tõendil arsti pandud diagnoos on õige, ei ole see nii arsti arvamuse puhul, mille ta on andnud võimaluse kohta saada sellist ravi teises Euroopa Liidu riigis, ilma et oleks vähemalt tuvastatud, et nimetatud arst seda võimalust mingilgi määral uuris.

(vt punkt 87)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: 9. detsember 2009, kohtuasi T‑377/08 P: komisjon vs. Birkhoff (punkt 58).

5.      Kuigi institutsiooni tegevusele või tegevusetusele, nagu ametniku toimiku ebarahuldav haldamine ja vale haldusteabe esitamine, võivad tuginevad argumendid endast kujutada tulemuslikke argumente ametialase eksimuse eest institutsiooni lepinguvälise vastutuse tekkimiseks, ei ole need argumendid asjakohased õiguspärasust käsitlevas kohtuvaidluses, kuna ametialane eksimus ei saa iseenesest kaasa tuua otsuse õigusvastasust, välja arvatud juhul, kui see eksimus mõjutas otsuse õiguspärasust.

(vt punkt 92)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. detsember 2010: kohtuasi F‑83/05: Ezerniece Liljeberg jt vs. komisjon (punkt 105).