EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

5. detsember 2012

Kohtuasi F‑29/11

BA

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Konkursi EPSO/AD/147/09 teade – Reservnimekirja koostamine Rumeenia kodakondsusest administraatorite töölevõtmiseks – Rumeenia riigikeele põhjalik oskus – Ungari keelt kõnelev vähemus Rumeenias – Suulisele katsele mittelubamine – Võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtted – Ulatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega BA palub tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) 10. detsembri 2010. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema kaebus, ja konkursi EPSO/AD/147/09 komisjoni otsuse mitte lubada teda konkursi suulisele katsele.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta BA kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Hagi, mis on esitatud konkursi katsetele mittelubamise peale – Võimalus tugineda konkursiteatest tulenevale eeskirjade eiramisele

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Konkurss – Avaliku konkursi käik – Katsetel osalemise keeled – Võrdne kohtlemine – Ulatus – Reservnimekirja koostamine uue liikmesriigi kodakondsusest administraatorite töölevõtmiseks – Liikmesriigi riigikeele põhjaliku oskuse nõue – Lubatavus

(Nõukogu määrused nr 1 ja nr 1760/2006)

1.      Võttes arvesse, et töölevõtmise menetlus on tervest reast väga tihedalt seotud otsustest koosnev keerukas haldustoiming, on hagejal juhul, kui ta esitab hagi niisuguse hilisema üksikotsuse peale nagu otsus mitte lubada teda katsetele, õigus tugineda konkursi läbiviimisel toime pandud rikkumistele, sealhulgas need, mille põhjus võib peituda konkursiteate enda tekstis. Niisuguses menetluses ei saa hagejalt nimelt nõuda, et ta esitaks sama palju hagisid, nagu on selles menetluses otsuseid, mis võivad teda kahjustada.

Ka konkursiteate peale võib erandkorras esitada tühistamishagi, kui selle teatega kehtestatakse tingimusi, mis välistavad hagejapoolse kandideerimise, ja selle näol on seega tegemist teda kahjustava otsusega personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 tähenduses.

(vt punktid 39, 40 ja 42)

Viited:

Euroopa Kohus: 11. august 1995, kohtuasi C‑448/93 P: komisjon vs. Noonan (punktid 17 ja 19).

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. aprill 2011, kohtuasi F‑82/08: Clarke jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 79).

2.      Võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on kohaldatav liidu avalikku teenistust reguleerivatele õigusnormidele, on rikutud, kui liidu teenistuses olevat kahte isikute rühma, kelle faktiline ja õiguslik olukord üksteisest oluliselt ei erine, koheldakse töölevõtmisel erinevalt ja kui taoline kohtlemise erinevus ei ole objektiivselt põhjendatud.

See ei ole nii, kui administratsioon korraldab määruse nr 1760/2006, millega kehtestatakse Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga liitumise tõttu ajutised erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmiseks, Rumeenia kodanikele avaliku konkursi, milles nõutakse kandidaatidelt teenistuse huvides riigikeele, s.o rumeenia keele kui Rumeenia ainsa ametliku keele määruse nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, tähenduses põhjalikku oskust.

Nimelt isegi kui katse sooritamine rumeenia keeles võis ungari keelt emakeelena kõnelevad Rumeenia kodanikud seada ebasoodsasse olukorda, siis asjaolu, et nähti ette katse rumeenia keeles, tuleb pidada õiguspäraseks, sest seda õigustavad ülimuslikud huvid, mis tulenesid just Rumeenia ühinemisest Euroopa Liiduga. Kõnesolevad nõuded põhinevad objektiivsetel ja mõistlikel kriteeriumitel ning erinev kohtlemine „laienemiskonkursi” korraldamisel, mis on piiratud selle riigi ühinemisele järgneva üleminekuperioodiga, näib taotletava eesmärgi seisukohast proportsionaalne.

Niisugused liidu haldustalitused nagu Euroopa Personalivaliku Amet, kes peavad korraldama sellise erimääruse alusel nagu määrus nr 1760/2006 konkursse, millest saavad osa võtta ainult Rumeenia kui liiduga ühineva riigi kodanikud, ei saa kasutada muud keelt kui selle riigi riigikeel, kui nad viivad läbi teatavaid kirjalikke valikukatseid, mille eesmärk on just kontrollida selle keele põhjalikku oskust, ilma et nad rikuksid seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet. Teistmoodi oleks siis, kui see liikmesriik tunnistab oma liidu institutsioonide tegevuses osalemise puhul määruse nr 1 artikli 1 raames ametlikult mõnda vähemuskeelt, mida tema territooriumil kõneldakse ning mis ei ole küll selle riigi riigikeel, kuid on siiski liidu ametlik keel.

Lisaks ei ole see, kui nõutakse „rumeenia keele [kui kõnesoleva ainult Rumeenia kodanikele mõeldud konkursi peakeele] põhjalikku oskust”, ei meelevaldne ega ilmselgelt teenistuse huviga vastuolus. Nimelt kui teenistuse või ametikoha huvid seda nõuavad, võib administratsioon õiguspäraselt täpsustada, millise keele või keelte puhul nõutakse põhjalikku või rahuldavat oskust.

(vt punktid 75, 79, 81–84 ja 86)

Viited:

Euroopa Kohus: 16. detsember 2008, kohtuasi C‑127/07: Arcelor Atlantique et Lorraine jt (punkt 23).

Esimese Astme Kohus: 5. aprill 2005, kohtuasi T‑376/03: Hendrickx vs. nõukogu (punkt 26).

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. veebruar 2010, kohtuasi F‑91/08: Pleijte vs. komisjon (punktid 36 ja 57); 29. juuni 2011, kohtuasi F‑7/07: Angioi vs. komisjon (punkt 90 ja seal viidatud kohtupraktika).