Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 21. oktoobril 2020 – Finanzamt B versus W AG

(kohtuasi C-538/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Finanzamt B

Vastustaja kassatsioonimenetluses: W AG

Menetluses osales: Bundesministerium der Finanzen

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 43 koosmõjus artikliga 48 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 49 koosmõjus artikliga 54) tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid – mis ei luba residendist äriühingul arvata oma maksustatavast kasumist maha teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha kahjumit, kui esiteks on äriühing ära kasutanud kõik püsiva tegevuskoha asukohaliikmesriigi õiguse alusel olemas olevad võimalused kõnealuse kahjumi mahaarvamiseks ja teiseks ei saa äriühing kõnealusest püsivast tegevuskohast enam tulu, mistõttu puudub võimalus kahjumit selles liikmesriigis arvesse võtta („lõplik“ kahjum) – ka siis, kui asjaomaste õigusnormidega vabastatakse äriühing kasumi ja kahjumi arvessevõtmisest kahe liikmesriigi vahelise kahepoolse topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel?

2.    Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 43 koosmõjus artikliga 48 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 49 koosmõjus artikliga 54) tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ka Saksa ettevõtlusmaksuseaduse (Gewerbesteuergesetz) sätted, mis ei luba residendist äriühingul arvata oma maksustatavast ettevõtlustulust maha teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha „lõplikku“ kahjumit esimeses küsimuses kirjeldatud tähenduses?

3.    Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

Kas teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha sulgemise korral võib esineda esimeses küsimuses kirjeldatud tähenduses „lõplikku“ kahjumit, kuigi vähemalt teoreetiliselt on olemas võimalus, et äriühing avab asjaomases liikmesriigis uuesti püsiva tegevuskoha, mille kasumiga saab varasemat kahjumit vajaduse korral tasaarvestada?

4.    Juhul kui esimesele ja kolmandale küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

Kas esimeses küsimuses kirjeldatud tähenduses „lõplikuks“ kahjumiks, mida tuleb arvesse võtta äriühingu asukohariigis, võib olla ka püsiva tegevuskoha kahjum, mida saab püsiva tegevuskoha asukohariigi õiguse kohaselt vähemasti ühel korral edasi kanda järgmistele maksustamisperioodidele?

5.    Juhul kui esimesele ja kolmandale küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

Kas piiriülese „lõpliku“ kahjumi arvessevõtmise kohustus on summaarselt piiratud selle kahjumiga, mida äriühing oleks saanud maha arvata püsiva tegevuskoha asukohariigis, kui kahjumi arvessevõtmine ei oleks seal välistatud?

____________