AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

16. november 2011

Kohtuasi F‑61/11 R

Daniele Possanzini

versus

Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (Frontex)

Avalik teenistus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamise taotlus – Põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetamatus – Huvide kaalumine

Ese:      ELTL artikli 278, EA artikli 157 ja ELTL artikli 279 alusel esitatud taotlus, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, millega D. Possanzini palub sisuliselt peatada nende Frontexi otsuste kohaldamine, millega keelduti tema ajutise teenistuja lepingu pikendamisest.

Otsus:      Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetavus – Asjassepuutumatus – Piirid

(ELTL artikkel 278; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Analüüsimise järjekord ja kontrollimise viis – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku kaalutlusõigus – Meetme ajutine iseloom

(ELTL artiklid 278 ja 279; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 102)

1.      Põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetavuse küsimust ei saa põhimõtteliselt analüüsida ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, vaid seda küsimust peab lahendama nimetatud hagi analüüsimisel, välja arvatud juhul, kui hagi näib esmapilgul olevat ilmselgelt vastuvõetamatu. Kui vastuvõetavus ei ole prima facie täielikult välistatud, siis tähendaks selle üle ajutiste meetmete kohaldamise staadiumis otsustamine seda, et otsustataks ette ära kohtu otsus põhimenetluses lahendatavas kohtuasjas.

Isegi kui põhimenetluses lahendatava hagi ilmselget vastuvõetamatust ei ole kaitses välja toodud, ei ole välistatud, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik teeb selle kohta otsuse, kuna akti kohtulikku kontrolli käsitleva hagi vastuvõetamatus on avalikul huvil põhinev väide, mille liidu kohus saab ja isegi peab omal algatusel esitama.

(vt punktid 17 ja 18)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 4. veebruar 1999, kohtuasi T‑196/98 R: Peña Abizanda jt vs. komisjon (punkt 10 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. detsember 2006, kohtuasi F‑120/06 R: Dálnoky vs. komisjon (punkt 41).

2.      Taotluse kiireloomulisuse ja esmapilgul ilmnenud põhjendatusega (fumus boni iuris) seotud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, kui mõni nendest ei ole täidetud. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab vastavalt asjaoludele kaaluma ka asjaomaseid huvisid.

Sellise koosmõju hindamise puhul on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate eelduste esinemist tuleb kontrollida, kuna ükski õigusnorm ei määra, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse üle.

Juhul kui ajutiste meetmete kohaldamise taotluses on väidetud, et taotluse esitajal võib tekkida oluline ja hüvitamatu kahju, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik erinevaid asjassepuutuvaid huve kaaludes uurima, kas juhul, kui põhimenetluses hagi lahendav kohus tühistab vaidlusaluse otsuse, võimaldaks see muuta vastupidiseks olukorra, mille tekitab selle viivitamatu rakendamine, ning – vastupidisel juhul – mil määral takistaks otsuse kohaldamise peatamine selle täielikku mõju, juhul kui põhimenetluses lahendatav hagi jäetakse rahuldamata.

Mis puudutab teenistuja lepingu pikendamisest keeldumise otsuse kohaldamise peatamise tagajärgi, siis selle keeldumise otsuse pelk peatamine ei muudaks asjaomase isiku olukorda, kuna see üksi ei anna talle õigust lepingu pikendamiseks ega võimalda isegi tema olukorra uuesti läbivaatamist. Sellisel peatamisel ei oleks iseenesest seega mõju ning puuduks huvi kohaldamise peatamiseks.

(vt punktid 41, 42, 50 ja 51)

Viited:

Euroopa Kohus: 31. juuli 1989, kohtuasi 206/89 R: S. vs. komisjon (punktid 14 ja 15).

Esimese Astme Kohus: 10. september 1999, kohtuasi T‑173/99 R: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (punkt 18); 9. august 2001, kohtuasi T‑120/01 R: De Nicola vs. EIP (punkt 12); 30. aprill 2008, kohtuasi T‑65/08 R: Hispaania vs. komisjon (punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 31. mai 2006, kohtuasi F‑38/06 R: Bianchi vs. ETF (punkt 20).