Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 5. novembril 2018 – OC jt versus Banca d’Italia jt

(kohtuasi C-686/18)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: OC jt, Adusbef, Federconsumatori, PB jt, QA jt

Vastustajad: Banca d’Italia, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero dell’economia e delle finanze

Eelotsuse küsimused

1.    Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, mis on sätestatud dekreetseaduse nr 3/2015 (mis kinnitati muudetud redaktsioonis seadusega nr 33/2015) artiklis 1 (nüüd ka seadusandliku dekreedi nr 72/2015 artikli 1 lõikes 15, millega asendati pangandusnormide konsolideeritud redaktsiooni artikli 28 lõige 2-ter ja mis kordab sisuliselt dekreetseaduse nr 3/2015 seadusena kinnitatud redaktsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a sõnastust mõne muudatusega, mis ei ole käesolevas kohtuasjas olulised), kus on ette nähtud varaline künnis, mille ületamise korral on rahvapank kohustatud end aktsiaseltsiks ümber kujundama, ning selleks künniseks on määratud 8 miljardit, on vastuolus määruse (EL) nr 575/2013 [krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta]1 artikliga 29, delegeeritud määruse nr 241/20142 artikliga 10 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 16 ja 17, pidades silmas ka nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/20133 artikli 6 lõiget 4? Lisaks, kas liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad juhul, kui rahvapank kujundatakse aktsiaseltsiks ümber, sellel üksusel lahkuva liikme aktsiate tagasivõtmist ka piiramata ajani edasi lükata või selle ulatust piirata, on eelviidatud Euroopa Liidu kriteeriumidega vastuolus?

2.    Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, mis on sätestatud dekreetseaduse nr 3/2015 (mis kinnitati muudetud redaktsioonis seadusega nr 33/2015) artiklis 1, mis seavad ühistupangandusega tegelemisele teatava varalise piiri, kohustades üksust selle piiri ületamisel end aktsiaseltsiks ümber kujundama, on vastuolus ELTL artiklitega 3 ja 63 ning sellele järgnevate sätetega, mis puudutavad konkurentsi siseturul ja kapitali vaba liikumist?

3.    Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, mis on sätestatud dekreetseaduse nr 3/2015 (mis kinnitati muudetud redaktsioonis seadusega nr 33/2015) artiklis 1 (nüüd ka seadusandliku dekreedi nr 72/2015 artikli 1 lõikes 15, millega asendati pangandusnormide konsolideeritud redaktsiooni artikli 28 lõige 2-ter ja mis kordab sisuliselt dekreetseaduse nr 3/2015 seadusena kinnitatud redaktsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a sõnastust mõne muudatusega, mis ei ole käesolevas kohtuasjas olulised), mis nõuavad teatud varalise künnise ületamise korral (milleks on määratud 8 miljardit) rahvapanga ümberkujundamist aktsiaseltsiks ning näevad ette lahkuvate liikmete osaluse tagasivõtmise piirangud, et vältida aktsiaseltsiks ümberkujundatud panga võimalikku likvideerimist, on vastuolus ELTL artikliga 107 jj riigiabi kohta?

4.    Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, mis on sätestatud dekreetseaduse nr 3/2015 (kinnitatud muudetud redaktsioonis seadusega nr 33/2015) artiklis 1, on Corte costituzionale (Itaalia konstitutsioonikohus) kohtuotsusega nr 99/2018 antud tõlgenduses – mis lubab rahvapangal tagasivõtmist piiramata ajani edasi lükata ning selle ulatust täielikult või osaliselt piirata – on vastuolus määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 29 koostoimes delegeeritud määruse nr 241/2014 artikliga 10?

5.     Kui Euroopa Kohus peaks tõlgendades leidma, et vastustajate tõlgendus on Euroopa Liidu õigusnormidega kooskõlas, palutakse Euroopa Kohtul hinnata järgmist: kas komisjoni delegeeritud määruse nr 241/2014 artikkel 10 on Euroopa õigusega kooskõlas, pidades silmas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 16 ja 17 (kus on sätestatud: „Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.“) ning võttes nende täiendamiseks arvesse ka sama harta artikli 52 lõiget 3 (kus on sätestatud: „Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist“) ja EIK praktikat EIÕK 1. lisaprotokolli artikli 1 kohta?

____________

1     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 2013, L 176, lk 1).

2     Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT 2014, L 74, lk 8).

3     Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 2013, L 287, lk 63).