AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (esimene koda)

26. september 2007

Kohtuasi F-129/06

Rocío Salvador Roldán

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktis a ette nähtud tingimused – Alaline elukoht – Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles R. Salvador Roldán palub esiteks tühistada komisjoni ametisse nimetava asutuse 18. augusti 2006. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema 15. mail 2006 esitatud kaebus komisjoni 6. aprilli 2006. aasta otsuse peale, millega keelduti talle kodumaalt lahkumise toetuse maksmisest, ja teiseks kohustada komisjoni maksma hagejale nimetatud toetusele vastav summa koos intressidega alates 1. aprillist 2006.

Otsus: Jätta hagi ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Saamise tingimused

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõike 1 punkt a)

Alalise elukohana, millele kodumaalt lahkumise toetuse saamiseks personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktis a viidatakse, käsitatakse kohta, kus on asjaomase isiku püsiv või peamine huvide keskus ja mille ta on valinud kavatsusega anda sellele püsiv tähendus, arvestades seejuures, et alalise elukoha määratlemisel tuleb arvesse võtta kõiki sellega seotud faktilisi asjaolusid ning eelkõige ametniku tegelikku elukohta.

Sellisel juhul on koht, kus isik tegeleb oma tegevusalaga, hoolimata selle tähendusest autonoomse kriteeriumina personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldamisel, arvestatav tõend alalise elukoha määramisel.

Asjaolu, et isikul võis olla kavatsus otsida töökohta väljaspool oma elukohariiki, ei mõjuta alalise elukoha määratlemist, kui on üheselt selge, et kogu viiteperioodi vältel jäi tema huvide keskuseks tema viimane teenistuskoht, kus oli tema elukoht ja kus ta enamiku ajast viiteperioodil oma tegevusalaga tegeles. Seega nõuet omada kavatsust anda oma huvide keskusele püsiv tähendus ei saa tõlgendada nii, et asjaomase ametniku puhul tuleks välistada võimalus oma päritoluriiki tagasipöördumiseks või teise Euroopa Liidu riiki suundumiseks.

Ametniku sidemed oma päritoluriigiga, nagu auto omamine, meditsiinilised konsultatsioonid, vanematele kuuluv kinnisvara selles riigis, isikut tõendavate dokumentide uuendamine seal, kodanikuõiguste teostamine, tema maksuresidentsus selles riigis, majanduslikud huvide ja vara omamine, näiteks pangakonto, ning küllasõidud sellesse riiki kujutavad endast pelgalt tavalisi sidemeid, mis isikul on riigiga, kus elavad tema vanemad või kus nad on kaua elanud, kuid mille alusel ei ole võimalik kindlaks teha, et alaline elukoht on selles riigis.

(vt punktid 48, 51, 56 ja 59)

Viited:

8. aprill 1992, kohtuasi T‑18/91: Costacurta Gelabert vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑1655, punkt 42); 28. september 1993, kohtuasi T‑90/92: Magdalena Fernández vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑971, punkt 30); 13. aprilli 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑18/98: Reichert vs. parlament (EKL AT 2000, lk I‑A‑73 ja II‑309, punkt 25); 3. mai 2001, kohtuasi T‑60/00: Liaskou vs. nõukogu (EKL AT 2001, lk I‑A‑107 ja II‑489, punktid 53 ja 64); 13. september 2005, kohtuasi T‑283/03: Recalde Langarica vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑235 ja II‑1075, punkt 114); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑83/03: Salazar Brier vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑311 ja II‑1407, punktid 56 ja 71), mille peale esitati Euroopa Kohtule apellatsioonkaebus kohtuasjas C‑9/06 P; 27. september 2006, kohtuasi T‑259/04: Koistinen vs. komisjon (EKL AT 2006, lk  ‑I‑A‑2‑177 ja II‑A‑2‑879, punkt 34); 16. mai 2007, kohtuasi T‑324/04: F vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑0000 ja II‑A‑2‑0000, punkt 87)