EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

11. september 2013

Kohtuasi F‑126/11

José António de Brito Sequeira Carvalho

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkaristus – Noomitus – Personalieeskirjade IX lisa artikkel 25 – Personalieeskirjade artikkel 22a

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega J. A. de Brito Sequeira Carvalho palub põhiliselt tühistada Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2011. aasta otsuse talle karistuseks noomituse määramise kohta ning mõista komisjonilt erineva varalise ja mittevaralise kahju eest välja hüvitis.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta J. A. de Brito Sequeira Carvalho kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetluse algatamisele eelnev juurdlus – Kohustus märkida menetluse tulemusel vastu võetud karituse määramise otsuses ära juurdluse läbi viinud isik – Puudumine

(Personalieeskirjad, IX lisa artikkel 3)

2.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Teostamine – Piirid –Ametiväärikus – Mõiste – Eelneva halduskaebuse raames sellistest väidetavalt õigusvastastest asjaoludest teatamine, mis puudutavad teist ametnikku – Ametniku kohustused

(Personalieeskirjad, artiklid 12 ja 90)

3.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Selliste asjaolude avalikustamine, mille alusel võib eeldada ebaseaduslikku tegevust või rasket rikkumist – Kaitse distsiplinaarvastutuse eest – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 22a)

4.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Teostamine – Piirid – Ametiväärikus – Ametiväärikust kahjustavad aktid – Mõiste – Süüdistuste esitamine teise ametniku kohta

(Personalieeskirjad, artiklid 12, 22a, 22b ja 24)

5.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Sellise karistuse määramine, mis on seotud ametniku poolt e‑kirja saatmisega – Administratsiooni kohustus edastada e‑kirja koopia – Piirid

(Personalieeskirjad, IX lisa artikkel 2)

6.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Ametiväärikuse austamine – Ulatus – Teise ametniku nõuetevastane käitumine – Mõju puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 12)

7.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Samu asjaolusid käsitleva kriminaal- ja distsiplinaarmenetluse ühitatud läbiviimine – Distsiplinaarmenetluse peatamine – Ametniku poolt kolleegi suhtes algatatud kriminaalmenetlusele kohaldamine – Puudumine

(Personalieeskirjad, IX lisa artikkel 25)

8.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Teise ametniku või teenistuja väärikuse kahjustamine – Menetluse algatamine, mis eeldab ohvri poolt põhjendatud abitaotluse esitamist – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 24 ja IX lisa)

9.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetluse algatamisele eelnev juurdlus – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus

(Personalieeskirjad, IX lisa artikkel 3)

1.      Ükski säte ei kohusta administratsiooni karituse määramise otsuses mainima selle isiku nime, kes viis läbi personalieeskirjade IX lisa artiklis 3 ette nähtud haldusjuurdluse.

(vt punkt 69)

2.      Ametnik ei saa taotluse või kaebuse esitamise ettekäändel levitada kolmandate isikute seas süüditusi ühe nende kolleegi suhtes. Nimelt isegi personalieeskirjade artiklis 90 ametisse nimetavale asutusele taotluse või kaebuse esitamise kohta ette nähtud õiguste kasutamisel peab ametnik jääma reserveerituks ja mõõdutundlikuks, mida nõuavad temalt objektiivsuse ja erapooletuse kohustused, ning ta peab austama ametiväärikust, ei tohi isikute au teotada ja peab järgima süütuse presumptsiooni.

On selge, et kui ametnik tahab vaidlustada akti õiguspärasuse, peab tal olema võimalik esitada väited, etteheited ja argumendid, mis talle näivad vajalikud, ja selle alusel lõpuks kritiseerida kolmandaid isikuid, kuid see kriitika muutub õiguspäraseks asjaomase isiku kaitse vajadusel ainult siis, kui see piirdub sellega, mis on selleks kaitseks vajalik.

(vt punktid 72, 73 ja 87)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. jaanuar 2011, kohtuasi F‑77/09: Nijs vs. kontrollikoda (punktid 70 ja 73).

3.      Kuigi personalieeskirjade artikkel 22a kaitseb ametnikke või teenistujaid, kes teatavad oma institutsioonile teise ametniku või teenistuja tegevusest, mis võib endast kujutada ametnike kohustuste jämedat rikkumist, eeldab see kaitse, et ametnikud või teenistujad järgisid ise personalieeskirjade artiklis 22a ette nähtud menetlust. Nimelt selleks, et säilitada sellise ametniku või teenistuja ametialane väärikus, kelle kohta institutsioonile esitatud teave käib, seni kuni distsiplinaarasutus ei ole oma otsust teinud, näeb artikkel 22a ette nimekirja isikutest, kellele selle teabe võib esitada.

(vt punkt 77)

4.      Ametnik, kes avalikult esitab ränki solvanguid, mis võivad teotada teatud isikute au, rikub kohustust hoiduda mis tahes tegevusest või käitumisest, mis võib kahjustada ametniku seisundit, nagu see on ette nähtud personalieeskirjade artiklis 12, mitte ainult seetõttu, et need solvangud võivad alandada nende isikute väärikust isikutena, vaid ka seetõttu, et need süüdistused võivad kahjustada nende isikute ametiväärikust.

Seetõttu kujutab isikutele, kes ei ole personalieeskirjade artiklites 22a, 22b ja 24 viidatud instantsid, süüdistusi sisaldavate e‑kirjade saatmine endast üksi personalieeskirjade artikli 12 rikkumist, ilma et oleks vaja kontrollida esitatud süüdistuste põhjendatust.

Sama kehtib seoses teise ametniku kohta süüdistuste levitamisega komisjoni kõrgete ametnike seas, rikkudes nii personalieeskirjade artiklit 12, mis kujutab endast konkreetset lojaalsuskohustuse väljendust, mis eeldab, et ametnik mitte ainult ei hoidu ametiväärikust ning institutsiooni ja selle asutuste lugupeetavust riivavast käitumisest, vaid mida kõrgemal ametikohal ta on, seda enam näitab üles asjakohast ja lugupeetavat käitumist.

(vt punktid 85, 86 ja 91)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 7. märts 1996, kohtuasi T‑146/94: Williams vs. kontrollikoda (punktid 66 ja 67); 19. mai 1999, liidetud kohtuasjad T‑34/96 ja T‑163/96: Connolly vs. komisjon (punktid 123, 124 ja 127‑130); 12. september 2000, kohtuasi T‑259/97: Teixeira Neves vs. Euroopa Kohus (punkt 29).

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. november 2007, kohtuasi F‑40/05: Andreasen vs. komisjon (punkt 234); eespool viidatud kohtuasi Nijs vs. kontrollikoda (punkt 67); 5. detsember 2012, liidetud kohtuasjad F‑88/09 ja F‑48/10: Z vs. Euroopa Kohus (punkt 252), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑88/13 P.

5.      Kuigi on tõsi, et kaitseõigused nõuavad, et koopia igast dokumendist, millele ametisse nimetav asutus kavatseb tugineda distsiplinaarkaristuse määramisel, esitatakse asjaomasele isikule, toob sellise dokumendi esitamata jätmine kaasa asjaomase otsuse tühistamise siiski vaid siis, kui selle isiku vastu esitatud etteheiteid saaks tõendada vaid viitega neile dokumentidele.

Selles küsimuses võib e‑kirja alusel määratud karistusega seoses – kui ametnik, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kirja koostaja ja kui selle saatmisest on möödunud vähem kui viis aastat – õiguspäraselt leida, et ametnik säilitas selle koopia ja et talle ei ole vaja sellest uut koopiat saata.

(vt punktid 97, 127 ja 131)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. jaanuar 2004, liidetud kohtuasjad C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P: Ålborg Portland jt vs. komisjon (punktid 68, 71 ja 73‑75).

Esimese Astme Kohus: 3. juuli 2001, liidetud kohtuasjad T‑24/98 ja T‑241/99: E vs. komisjon (punkt 92).

6.      Ametnik ei saa kasutada teise ametniku käitumist, mida ta peab nõuetevastaseks, ettekäändena selleks, et omakorda rikkuda personalieeskirjade artiklis 12 ette nähtud lojaalsuskohustust ja oma ametikoha väärikuse austamist.

(vt punkt 108)

7.      Põhimõte, mille kohaselt „kriminaalmenetlus peatab distsiplinaarmenetluse”, mis on sisuliselt sätestatud personalieeskirjade IX lisa artiklis 25, peab silmas sellise ametniku olukorda, kelle suhtes on paralleelselt algatatud kriminaalmenetlus distsiplinaarmenetluses ette nähtud faktiliste asjaolude põhjal, mitte sellise ametniku olukorda, kes on algatanud kriminaalmenetluse ühe oma kolleegi suhtes.

(vt punkt 113)

8.      Mis puudutab distsiplinaarmenetlust, mis käsitleb ametniku poolt teise ametniku või teenistuja väärikuse kahjustamist, siis üksi personalieeskirjade säte ei näe ette, et administratsioon saab sel põhjusel algatada distsiplinaarmenetluse ainult tingimusel, et see isik on talle esitanud põhjendatud abitaotluse.

(vt punkt 121)

9.      Kuigi personalieeskirjade IX lisa artiklist 3 ilmneb, et ametisse nimetav asutus peab distsiplinaarmenetluse algatama juurdlusaruande põhjal, mis eeldab erapooletu ja võistleva juurdluse läbiviimist selleks, et tuvastada, kas väidetavad faktilised asjaolud vastavad tõele ja milline on nende kontekst, ei keela miski administratsiooni viima seda juurdlust läbi nii, et ta lihtsalt analüüsib talle teatavaks saanud faktilisi asjaolusid ilma täiendavaid meetmeid võtmata.

Kuigi hea halduse põhimõte kohustab ametisse nimetavat asutust uurima hoolikalt ja erapooletult kõiki tema menetluses oleva juhtumi puhul tähtsust omavaid asjaolusid, ei näe ükski säte ette, et menetluse peab läbi viima ametniku poolt või vastu olevaid asjaolusid arvestades. Nimelt ei ole administratsioon kohustatud asuma sellise ametniku asemele, keda süüdistatakse, selleks et tema asemel otsida teda vastutusest vabastavaid või talle määrata võidavat karistust kergendada võivaid asjaolusid.

(vt punktid 123 ja 124)

Viide:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Z vs. Euroopa Kohus (punktid 266 ja 268).