EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
13. detsember 2012
Liidetud kohtuasjad F‑7/11 ja F‑60/11
AX
versus
Euroopa Keskpank (EKP)
Avalik teenistus – EKP töötajad – Distsiplinaarmenetlus – Teenistuja ametist kõrvaldamine tema põhipalka vähendamata – Otsuse tagasivõtmine – Kaitseõigused – Õigus tutvuda toimikuga – Põhjendamine – Otsuse põhjendused – Väidetav ametikohustuste täitmata jätmine – Tõsine üleastumine
Ese: Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagid, millega AX palub kohtuasjades, mis on registreeritud esimesena numbriga F‑7/11 ja teisena numbriga F‑60/11, esimese võimalusena tühistada vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) 4. augusti 2010. aasta otsuse ja 23. novembri 2010. aasta otsuse, millega ta ametist kõrvaldati.
Otsus: Jätta hagid liidetud kohtuasjades F–7/11 ja F–60/11 rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Keskpanga kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Hagi, mis on esitatud kehtetuks tunnistatud akti peale – Kehtetuks tunnistamise ja tagasivõtmise vastavad tagajärjed
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
2. Ametnike hagid – Euroopa Keskpanga teenistujad – Erikaebus – Hagi erikaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale – Vastuvõetavus
(Protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, artikkel 36.2; Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 42)
3. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Teenistuja ametist kõrvaldamine – Administratsiooni otsus, mis on tehtud enne asjaomase isiku ärakuulamist – Ärakuulamise toimumata jäämine asjaomase isiku süül – Õiguspärasus
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 43)
4. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Teenistuja ametist kõrvaldamine – Tööle ennistamise kohustus – Piirid
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 43)
5. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Teenistuja ametist kõrvaldamine – Süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine Puudumine
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 43)
6. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Teenistuja ametist kõrvaldamine – Asjaomase isiku tegevust puudutava juurdluse toimikuga tutvumise õigus – Piirid – Põhiõiguste rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt b ja artikli 48 lõige 1; Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 43)
7. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Teenistuja ametist kõrvaldamine – Nõue, et teenistuja kohustuste tõsise täitmata jätmise süüdistused on piisavalt tõenäolised – Kohtulik kontroll – Piirid
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 43)
8. Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kandmine – Õigluse nõude arvessevõtmine – Kaotanud poolelt kohtukulude väljamõistmine – Kostjaks oleva institutsiooni poolt advokaadi teenuste kasutamine – Asjaolu, mis ei õigusta maksmisele kuuluva advokaaditasu institutsiooni kanda jätmist
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 19; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 87 lõige 2)
1. Hagejal säilib põhjendatud huvi kehtetuks tunnistatud akti suhtes, kuna vastupidi akti tagasivõtmisele, säilivad kehtetuks tunnistamisel asjaomase akti adressaatide jaoks selle akti tagajärjed, mida see jõusoleku ajal tekitas.
(vt punkt 77)
Viited:
Euroopa Kohus: 12. veebruar 1960, liidetud kohtuasjad 16/59, 17/59 ja 18/59: Geitling jt vs. Ülemamet.
Esimese Astme Kohus: 13. detsember 1995, liidetud kohtuasjad T‑481/93 ja T‑484/93: Exporteurs in Levende Varkens jt vs. komisjon (punktid 46–48).
2. Protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 ja keskpanga töötajate teenistustingimuste artikli 42 alusel esitatud erikaebus moodustab lahutamatu osa keerulisest menetlusest ning on vaid hagi esitamise eeltingimuseks. Neil asjaoludel esitatakse formaalselt erikaebust tagasilükkava otsuse vastu suunatud nõuded tegelikkuses selle isikut kahjustava meetme kohta, mille peale kaebus esitati, välja arvatud siis, kui erikaebuse tagasilükkamise otsuse ulatus on erinev selle akti ulatusest, mille peale erikaebus esitati.
(vt punkt 78)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2006, kohtuasi T‑281/04: Staboli vs. komisjon (punkt 26).
Avaliku Teenistuse Kohus: 18. mai 2006, kohtuasi F‑13/05: Corvoisier jt vs. EKP (punkt 25).
Euroopa Liidu Üldkohus: 21. september 2011, kohtuasi T‑325/09 P: Adjemian jt vs. komisjon (punkt 32).
3. Kui administratsioon peab isiku kuulama ära enne otsuse vastuvõtmist, ei ole administratsioonil kohustust lükata ärakuulamise kuupäeva lõputult edasi seni, kuni asjaomane isik saab sellel osaleda.
Seega juhul, kui puudub norm, mis kohustab administratsiooni tunnistama otsuse kehtetuks enne, kui ta alustab uut menetlust selle otsuse asendamiseks, ei saa Euroopa Keskpanga teenistuja keelduda keskpanga korraldatud ärakuulamisest osa võtmast, kuna vastasel korral rikuks ta lojaalsuskohustust, mis kõikidel Euroopa Liidu teenistujatel administratsiooni suhtes on. Kui aga öeldakse ära kutsest osaleda ärakuulamisel, võib seda samastada erakorralise asjaoluga, mis põhjendab seda, et ametist kõrvaldamise otsus keskpanga töötajate teenistustingimuste artikli 43 alusel võetakse ilma asjaomast isikut ära kuulamata. Sellega seoses ei riku keskpank otsuse vastuvõtmisel teenistustingimuste artiklit 43 ega sellest tulenevalt kaitseõigusi, mille kohaselt igas menetluses, mis võib viia isiku huve kahjustava otsuse tegemiseni, tuleb pakkuda võimalust olla tulemuslikult ära kuulatud.
(vt punktid 90 ja 91)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 5. detsember 2002, kohtuasi T‑277/01: Stevens vs. komisjon (punkt 41); 16. märts 2004, kohtuasi T‑11/03: Afari vs. EKP (punkt 192).
4. Seni, kuni liidu kohus ei ole tühistanud otsust, millega Euroopa Keskpanga töötaja kõrvaldati distsiplinaarmenetluses ametist, ei ole administratsioonil kohustust teda tööle ennistada. Seega ei saa administratsioonile ette heita mingit rikkumist seetõttu, et ta tegutses nii, et teenistuja oli jätkuvalt ametist kõrvaldatud, välja arvatud juhul, kui asjaomane teenistuja tõendab menetluse kuritarvitamist.
(vt punkt 92)
5. Süütuse presumptsiooni rikkumise saab tuvastada ainult siis, kui on olemas asjaolud, mis näitavad, et administratsioon otsustas distsiplinaarmenetluses algusest peale määrata asjaomasele isikule igal juhul karistuse.
See ei ole nii Euroopa Keskpanga teenistuja puhul, kes kõrvaldati ametist distsiplinaarmenetluses. Nimelt ei ole keskpanga töötajate teenistustingimuste artikliga 43 pakutud võimaluse isik ametist kõrvaldada eesmärk teda karistada, vaid võimaldada administratsioonil võtta kaitsemeede eesmärgiga tagada, et isik ei sekkuks käimasolevasse juurdlusse.
(vt punkt 93)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 18. oktoober 2001, kohtuasi T‑333/99: X vs. EKP (punkt 151); 9. juuli 2002, kohtuasi T‑21/01: Zavvos vs. komisjon (punkt 341).
6. Kuigi administratsioonil on kohustus edastada asjaomasele isikule dokumendid, millele ta sõnaselgelt tugineb huve kahjustava otsuse vastuvõtmiseks, toob nende dokumentide avalikustamata jätmine kaasa asjaomase otsuse tühistamise ainult siis, kui esitatud etteheiteid on võimalik tõendada ainult nendele dokumentidele osutades. Mis puudutab Euroopa Keskpanga otsust kõrvaldada teenistuja ametist, siis keskpanga töötajate teenistustingimuste artikkel 43, mis annab keskpangale pädevuse ametist kõrvaldamise meede võtta, seab selle sätte kohaldamise tingimuseks üksnes selle, et asjaomase teenistuja suhtes oleksid piisavalt tõenäolised süüdistused ametikohustuste tõsise täitmata jätmise kohta. Juhul kui on esitatud süüdistused nende esemete ostmise kohta, mille ametialane kasutamine on kahtluse all ja mille asukohta ei ole olnud võinud kindlaks teha, siis ei saa administratsioonile ette heita, et ta ei teinud asjaomasele isikule teatavaks dokumente, milles on ära toodud, kuidas selle isiku tegevuse uurimise kulgeb.
Samamoodi ei riku keskpank Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti b ega ka teenistuja kaitseõigusi, kui ta ei luba teenistujal tutvuda juurdlustoimikuga enne ametist kõrvaldamise otsuse vastuvõtmist.
Ei saa eitada, et arvestades artikli 41 lõike 2 punkti b, on keskpanga töötajal õigus tutvuda keskpanga andmetega, mis võimaldavad tal mõista tema ametikohustuste tõsise täitmata jätmise süüdistuste ulatust ja seda selleks, et töötajal oleks võimalik eelkõige tõendada, et ta ei ole viidatud tegevuse eest vastutav, et süüdistused ei ole nii tõsised, et need õigustaksid ametist kõrvaldamist, et süüdistused ei ole piisavalt tõenäolised või et need on ilmselgelt alusetud, mistõttu on asjaomase töötaja ametist kõrvaldamise õigusvastane. Keskpanga töötajate teenistustingimuste artikli 43 selline tõlgendus ühtib samuti süütuse presumptsiooniga, mis on süüdistatud isikute puhul kehtestatud harta artikli 48 lõikes 1.
Harta artikli 41 lõike 2 punkti b enda sõnastuse kohaselt saab igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega kasutada üksnes konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve arvestades. Õigustatud huvi, mis võib konfidentsiaalsust põhjendada, on aga vajadus kaitsta juurdluste tõhusust. Nimelt võib juurdluse tõhusust vähendada see, kui juurdlusega seotud kõikide dokumentidega tutvumise õiguse saab anda asjaomastele isikutele siis, kui juurdlust ei ole lõpetatud.
(vt punktid 100–103 ja 105)
Viited:
Euroopa Kohus: 7. jaanuar 2004, liidetud kohtuasjad C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P: Ålborg Portland jt vs. komisjon (punktid 73–75).
Esimese Astme Kohus: 3. juuli 2001, liidetud kohtuasjad T‑24/98 ja T‑241/99: E vs. komisjon (punkt 92); 12. september 2007, kohtuasi T‑259/03: Nikolaou vs. komisjon (punkt 242); 8. juuli 2008, kohtuasi T‑48/05: Franchet ja Byk vs. komisjon (punkt 255).
Avaliku Teenistuse Kohus: 30. november 2009, kohtuasi F‑80/08: Wenig vs. komisjon (punkt 67).
7. Kuigi Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimuste artikkel 43 seab selle sätte kohaldamise tingimuseks üksnes selle, et asjaomase teenistuja suhtes oleksid süüdistused ametikohustuste tõsise täitmata jätmise kohta, on teenistuja ametist kõrvaldamiseks siiski vaja, et tema vastu esitatud süüdistused on piisavalt tõenäolised.
Võttes arvesse keskpanga ulatuslikku kaalutlusõigust ametist kõrvaldamise meetme vastuvõtmisel, siis juhul, kui asjaomase teenistuja suhtes on esitatud piisavalt tõenäolised süüdistused ametikohustuste tõsise täitmata jätmise kohta, ei saa liidu kohus teha kindlaks, kas teised meetmed oleksid olnud sobivamad.
(vt punktid 137 ja 149)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Wenig vs. komisjon (punkt 67).
8. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel õigluse nõude arvessevõtmisel tuleb märkida, et kui tunnistada, et hageja ei pea kandma kostjaks oleva institutsiooni advokaaditasu ja kulusid põhjendusel, et institutsiooni oleks võinud esindada tema õigustalitus, vähendataks selle tagajärjel selle institutsiooni jaoks Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 kasulikku mõju, mille kohaselt institutsioonidel on võimalus olla esindatud nõustaja või advokaadi poolt, kusjuures institutsiooni mõistet tuleb käsitada laiemalt nii, et see hõlmab ka liidu organeid ja asutusi. Igal juhul on selline argument seotud institutsiooni vältimatute kuludega, mille kohta võib küsimuse vajadusel tõstatada kohtukulude kindlaksmääramise menetluses, kuid see ei mõjuta kuidagi seda, kas kaotaja poolelt tuleb kohtukulud täielikult või osaliselt välja mõista.
(vt punkt 164)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: 27. september 2011, kohtuasi F‑55/08 DEP: De Nicola vs. EIP (punkt 26).