AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

26. juuni 2008

Kohtuasi F‑54/07

Anne Joseph

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Hilinenult esitatud hagi – Ettenägematu asjaolu – Töölevõtmine – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 3a, artikkel 3b ja artikkel 85 – Lepingu kestus – Komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsus komisjoni teenistuses olevate mittealaliste töötajate teenistusaja maksimaalse kestuse kohta – Komisjoni lepinguliste töötajate töölevõtmise korda ja töötingimusi käsitlevate üldiste rakendussätete artikkel 12 – Võrdne kohtlemine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles A. Joseph palub sisuliselt eelkõige tühistada teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse otsus määrata tema 20. juulil 2006 allakirjutatud ja 16. oktoobril 2006 jõustunud lepingulise töötaja lepingu kestuseks kolme aasta asemel 15 kuud, ning tühistada vajalikus ulatuses otsus, millega tema 13. veebruari 2007. aasta kaebus sõnaselglt rahuldamata jäeti.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 3a ja artikli 85 lõige 1)

2.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 3a, artikli 82 lõige 6 ja artikli 85 lõige 1)

3.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Võrdne kohtlemine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 3a, artikli 82 lõiked 5 ja 6 ning artikli 85 lõige 1)

4.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Palgaastme ja ‑järgu määramine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 3a)

1.      Kuigi seadusandja on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 85 lõikes 1 sätestanud lepinguliste töötajate lepingute sõlmimise kui ka pikendamise maksimaalse kestuseks viis aastat, ei ole ta siiski keelanud institutsioonidel sõlmida või pikendada seda tüüpi lepinguid kõnealuste teenistustingimuste artikli 3a alusel lühemaks perioodiks, tingimusel et teenistustingimuste artikli 85 lõikes 1 sätestatud lepingu minimaalsest kestusest kinni peetakse. Sellegipoolest ei saa institutsioon ilma viimati osutatud sätet rikkumata piirata üldiselt ja impersonaalselt – käesoleval juhul üldiste rakendussätetega või üldkohaldatava asutusesisese otsusega – lepinguliste töötajate võimalikku maksimaalselt teenistusaega, mille on kehtestanud seadusandja.

(vt punktid 68, 69, 91 ja 92)

2.      Kuna komisjon on kehtestanud muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 3a sätestatud lepingulise töötaja lepingu sõlmimise ja pikendamise maksimaalseks kestuseks kolm aastat üksnes sellisel juhul, kui see töötaja ei ole läbinud komisjoni lepinguliste töötajate töölevõtmise korda ja töötingimusi käsitlevate üldiste rakendussätete artiklis 5 ette nähtud valikukatseid, ei ole komisjon rikkunud kõnealuste teenistustingimuste artikli 85 lõikes 1 alam‑ ja ülempiiri. Institutsioonidele teenistustingimuste artikli 82 lõikes 6 antud volituse alusel võtta vastu lepinguliste töötajate töölevõtmise korra üldised rakendussätted nägi komisjon nende üldsätete artiklites 11 ja 12 ette võimaluse võtta teenistustingimuste artiklite 3a või 3b alusel üleminekuajal, s.o 1. novembrist 2004 kuni 1. maini 2007 tööle lepingulisi töötajaid, kes ei ole läbinud üldiste rakendussätete artiklites 5 või 8 sätestatud valikumenetlust. Komisjon võib talle artikli 82 lõikes 6 antud volituse piire ületamata õiguspäraselt võtta arvesse seda lühiajalist üleminekukorda eelkõige selleks, et määrata teenistustingimuste artiklis 3a sätestatud lepinguliste töötajate lepingute võimalik maksimaalne kestus, mis on sõlmitud üldiste rakendussätete artikli 12 lõike 1 alusel.

(vt punktid 74, 75 ja 94)

3.      Ehkki muude teenistujate teenistustingimuste artikli 85 lõike 1 kohaselt võib teenistustingimuste artiklis 3a osutatud lepinguliste töötajatega sõlmida tähtajalise lepingu vähemalt kolmeks kuuks ja maksimaalselt viieks aastaks, samas kui komisjoni lepinguliste töötajate töölevõtmise korda ja töötingimusi käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 12 lõikes 1a piiratakse nende lepinguliste töötajate lepingu kestust, kes ei ole üldiste rakendussätete artiklites 5 või 8 sätestatud valikumenetlusest osa võtnud, on selline erinev kohtlemine õigustatud institutsiooni huviga võimaldada juba institutsioonis töötavatel teenistujatel, kes ei ole algusest arvates „kuue aasta reeglit” rikkunud ja kelle leping on pikendanud, osaleda Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud valikumenetluses, võttes arvesse, et esialgse lepingu ja pikendatud lepingu kogukestus ei või mingil juhul ületada kolme aastat. Seega lepingulised töötajad, kellele tehakse ettepanek esimese lepingu sõlmimiseks, ja need, kelle leping on pikendatud, ei ole võrreldavas olukorras, mistõttu on teenistuslepingu kestuse osas nende erinev kohtlemine lubatud.

Pealegi ei saa üldiste rakendussätete artikli 12 lõike 1a kehtivust mõjutada see, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 85 lõikes 1 ei tehta osutatud lepingute kestuse kindlaksmääramisel mingit vahet selle järgi, kas asjaomane isik on läbinud lepingulise töötajana töölevõtmiseks korraldatud valikukatsed või mitte. Kuivõrd muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõikes 5 endas nähakse ette võimalus selline valikumenetlus korraldada, ei ole valikukatsed edukalt läbinud isikud võrreldavas olukorras nende isikutega, kes selles menetluses ei ole osalenud. Lisaks on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus lepinguliste töötajate töölevõtmise korra üldsätete kehtestamisel vastavalt teenistustingimuste artikli 82 lõikele 6 ja eriti teenistustingimuste artikli 85 lõike 1 kohaldamisel seoses lepinguliste töötajate lepingu kestuse kindlaksmääramisega selles sättes näidatud piirides.

(vt punktid 79–81)

4.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a lõike 1 kohaselt võetakse lepinguline töötaja tööle „institutsiooni, et teha füüsilist tööd või anda haldusabi” (punkt a), samas ei ole viimasena nimetatud piirangut töötaja töölevõtmisel „ühenduste institutsioonide esindustesse või delegatsioonidesse” (punkt d). Niisiis peaks oluliste ülesannete määramine teenistustingimuste artikli 3a alusel tööle võetud lepingulisele töötajale, kes on institutsiooni delegatsiooni teenistuses, eriti siis, kui asjaomane isik on liigitatud kõrgema astme tegevusüksusesse, olema tavapärasem kui institutsiooni teenistusse võetud lepingulise töötaja puhul. Pelgalt see, et asjassepuutuv töötaja on liigitatud IV tegevusüksusesse, ei ole piisav järeldamaks, et tema täidetud ülesanded on olulised. Kui muud andmed puuduvad, tuleb seda küsimust igal konkreetsel juhtumil analüüsida.

(vt punktid 87 ja 88)