Language of document :

Fruits de Ponent, S.C.C.L.-i 22. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-290/16: Fruits de Ponent versus komisjon

(kohtuasi C-183/19 P)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Fruits de Ponent, S.C.C.L. (esindajad: advokaadid M. Roca Junyent, R. Vallina Hoset ja A. Sellés Marco)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu kolmanda koja 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-290/16, Fruits de Ponent vs. komisjon1 ;

esimese võimalusena, vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimesele lõigule, kui Euroopa Kohtu hinnangul menetlusstaadium seda lubab: (i) lahendada hagi ja rahuldada apellandi nõuded ning (ii) mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja komisjonilt;

teise võimalusena, kui menetlusstaadium ei luba Euroopa Kohtul asja lahendada: (i) saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse uueks arutamiseks ning (ii) otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Esiteks väidab apellant, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuses rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL)2 artiklit 39, sest: (i) piisavalt selge rikkumise olemasolu hindamisel kohaldab ta asjassepuutumatuid kriteeriume; (ii) ta eitab, et kui komisjon sekkub tõsiste turuhäirete korral ÜPP raames, peab üks tema eesmärke olema põllumajandustootjate rahuldava elatustaseme säilitamine (ELTL artikli 39 lõike 1 punkt b); (iii) ta eitab, et komisjon peab koguma muid andmeid kui õigusaktides ette nähtud ning (iv) ta leiab, et komisjon ei pea koguma teavet põllumajandustootjatele makstava hinna kohta.

Teiseks väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuses Üldkohus: (i) moonutab fakte, hinnates esitatud tõendeid ilmselgelt valesti; (ii) rikub tõendamiskoormist reguleerivaid põhimõtteid, kui ta peab teatud faktilisi asjaolusid tõendatuks, kuigi need on esitatud tõenditega vastuolus, ning (iii) rikub põhimõtet venire contra factum propium non valet, pidades tõeseks komisjoni väiteid, mis on vastuolus vastustega, mida see institutsioon andis kodanikele seoses läbipaistvuse põhimõttega.

Kolmandaks väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus rikub ELTL artiklit 296 ja harta artiklit 47, sest: (i) eiratud on apellandi argumente selle kohta, et komisjon oleks pidanud koguma teavet, et saavutada eesmärk säilitada põllumajandustootjate elatustase, ning (ii) apellandi argumente selle kohta, et komisjoni eesmärk peaks olema põllumajandustootjate elatustaseme tagamine, on eiratud ja moonutatud, mistõttu on tal takistatud saada kohtus vastus oma argumentidele.

Neljandaks väidab apellant, et antud juhul on rikutud ELTL artiklit 39 ja määruse 1308/20133 artiklit 219, sest kriisiolukorras lasub vastutus erakorralise kriisimehhanismi käivitamise eest vaid komisjonil, mitte apellantidel või tootjate ühendustel.

____________

1 ECLI:EU:T:2018:934.

2 ELT 2012,C 326, lk 1.

3     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT 2013, L 347, lk 671).