18. septembril 2015 esitatud hagi – De Capitani versus parlament

(kohtuasi T-540/15)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Emilio De Capitani (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid O. Brouwer ja J. Wolfhagen)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Parlamendi 8. juuli 2015. aasta otsus A(2015)4931, millega keelduti lubamast tutvuda täies ulatuses dokumentidega LIBE-2013-0091-02 ja LIBE-2013-0091-03, mis puudutavad seadusandlikku ettepanekut: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK;

mõista kohtukulud, sealhulgas menetlusse astujate võimalikud kulud, välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitab hageja kaks väidet.

Õigusnormi rikkumine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) artikli 4 lõike 3 esimese lõigu väär kohaldamine.

Parlament on rikkunud õigusnormi ja kohaldanud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimest lõiku ebaõigesti järgmistel põhjustel:

soovitud dokumentidega, mis moodustavad osa seadusandlikust menetlusest, tutvumine ei kahjusta otsustusprotsessi spetsiifiliselt, efektiivselt ja tegelikult;

parlament eirab asjaolu, et eelkõige Lissaboni lepingu alusel tuleb tagada seadusandlikele materjalidega võimalikult ulatusliku tutvumise põhimõtte kohaldamine;

kui artikli 4 lõiget 3 oleks ka pärast Lissaboni lepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumist võimalik kohaldada seadusandlust ettevalmistavatele materjalidele, on parlament rikkunud õigusnormi ja teinud vea ülekaaluka üldise huvi kontrollimisel.

Puudulik põhjendamine vastavalt ELTL artiklile 296.

Hageja sõnul jättis parlament märkimata põhjused, miks ta keelas määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimese lõigu alusel tutvuda soovitud dokumentidega, sest ta ei ole põhjendanud (i) miks kahjustaks soovitud dokumentidega täies ulatuses tutvumine otsustusprotsessi efektiivselt ja spetsiifiliselt ja (ii) miks puudub käesolevas asjas ülekaalukas üldine huvi.

____________