Language of document :

15. juulil 2019 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(kohtuasi C-668/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Manhaeve, L. Cimaglia)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul

tuvastada, et kuna Itaalia vabariik ei ole võtnud

vajalikke meetmeid tagamaks, et vähemalt 2000 elanikuga 166 linnastut oleksid varustatud asulareovee kogumissüsteemidega vastavalt nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta1 artiklile 3;

vajalikke meetmeid tagamaks, et vähemalt 10 000 elanikuga või 2000 kuni 10 000 elanikuga 610 linnastus, mille reovesi juhitakse magevette või suudmealadele, läbiks kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse vastavalt direktiivi 91/271/EMÜ artiklile 4;

vajalikke meetmeid tagamaks, et vähemalt 10 000 elanikuga 10 linnastus, mille reovesi juhitakse direktiivi 91/271/EMÜ mõttes tundlikeks aladeks loetavatesse veekogudesse, läbiks kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi enne selle juhtimist bioloogilisest puhastusest põhjalikuma või muu sellega võrdväärse puhastuse vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 5;

vajalikke meetmeid tagamaks, et viiel direktiivi 91/271/EMÜ mõttes tundlikul alal väheneb kõikidesse sellel alal asuvatesse asulareoveepuhastitesse siseneva reovee fosfori- ja lämmastikusisaldus väheneb väljumise ajaks vähemalt 75% võrra vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikele 4;

vajalikke meetmeid tagamaks, et 617 linnastus projekteeritaks ja ehitataks ning käitataks ja hooldataks asulareoveepuhasteid, mida rajatakse artiklite 4, 5, 6 ja 7 nõuete täitmiseks, nii, et nende töö kõikides tavapärastes kohalikes ilmastikutingimustes on piisavalt tagatud, ning et nende puhastite projekteerimisel võetaks arvesse puhastuskoormuse hooajalist muutumist vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 10,

on ta rikkunud direktiivi 91/271/EMÜ artiklist 3 ja/või artiklist 4 ja/või artiklist 5 ning artiklist 10 tulenevaid kohustusi;

mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon heidab oma hagis Itaalia Vabariigile ette, et viimane ei ole oma territooriumi erinevates piirkondades nõuetekohaselt rakendanud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta.

Komisjon leiab kõigepealt, et mitmes aspektis on rikutud direktiivi artiklit 3, mille lõike 1 teises taandes ja lõikes 2 on sätestatud, et hiljemalt 31. detsembriks 2005 peavad kõik linnastud, mille elanike arv on üle 2000, olema varustatud kogumissüsteemidega, mis vastavad I lisa A jaotises sätestatud nõuetele. Abruzzo, Calabria, Campania, Friuli-Venezia Giulia, Lombardia, Apuulia, Sitsiilia, Val d’Aosta ja Veneetsia maakonna erinevates linnastutes ei ole seda kohustust nõuetekohaselt täidetud.

Lisaks on direktiivi 91/271/EMÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 3 sätestatud, et liikmesriigid oleksid pidanud hiljemalt 31. detsembriks 2005 kõikide linnastute puhul, mille elanike arv on üle 10 000 või mille elanike arv on 2000 kuni 10 000, tagama, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse I lisa B jaotise nõuetele vastavalt. Komisjon tuvastas nimetatud sätete rikkumise paljudes linnastutes Abruzzo, Basilicata, Calabria, Campania, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Puglia, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Umbria, Valle d’Aosta ja Veneetsia maakondades.

Direktiivi artikli 5 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et liikmesriigid oleksid pidanud hiljemalt 31. detsembriks 1998 kõikide linnastute puhul, mille elanike arv on üle 10 000, tagama, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne selle tundlikele aladele juhtimist põhjalikuma puhastuse, kui on kirjeldatud artiklis 4. Komisjon tuvastas nimetatud sätete rikkumise paljudes linnastutes Basilicata, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Marche, Puglia, Sardiinia ja Veneetsia maakondades.

Tundlike alade kohta on direktiivi artikli 5 lõikes 4 seejärel sätestatud, et lõigetes 2 ja 3 individuaalsete puhastite kohta sätestatud nõuded võib jätta täitmata, kui suudetakse tõendada, et kõikidesse sellel alal asuvatesse asulareoveepuhastitesse siseneva reovee fosfori- ja lämmastikusisaldus väheneb väljumise ajaks vähemalt 75% võrra. Itaalia territooriumil asuvate erinevate tundlike alade kohta ei ole selliseid tõendeid esitatud.

Direktiivi 91/271/EMÜ artiklite 4 ja 5 täitmata jätmisega rikutakse direktiivi artiklit 10, mille kohaselt peab asulareoveepuhasteid projekteerima ja ehitama ning käitama ja hooldama nii, et nende töö kõikides tavapärastes kohalikes ilmastikutingimustes on piisavalt tagatud.

____________

1 EÜT 1991, L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 15/02, lk 26.