Language of document :

VodafoneZiggo Group BV 18. septembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 9. juuli 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-660/18, VodafoneZiggo Group BV versus komisjon

(kohtuasi C-689/19 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: VodafoneZiggo Group BV (esindajad: advocat W. Knibbeler, advocat A.A.J. Pliego Selie, advocat B.A. Verheijen)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Üldkohtu 9. juuli 2019. aasta määrus kohtuasjas T-660/18 (vaidlustatud määrus);

saata asi tagasi Üldkohtule uuesti läbivaatamiseks;

jätta kohtukulude kandmise otsustamine edaspidiseks.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide on, et Üldkohtu järelduses, et Euroopa Komisjoni otsus C(2018) 5848 final (edaspidi „vaidlustatud otsus“) ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi, esineb õiguslikke vigu.

Esimese väite esimene osa käsitleb riiklike reguleerivate asutuste jaoks kehtestatud nõuet, et nad „võtavad täiel määral arvesse“ Euroopa Komisjoni arvamusi vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ1 artikli 7 lõikele 3, ja see kehtestab nende ametiasutuste jaoks imperatiivse õigusliku kohustuse.

Esimese väite teine osa, et vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõikele 3 antud arvamus kujutab endast loa andmist, kuna Euroopa Komisjon otsustab sellega lõpetada oma uurimise ilma, et ta kasutaks oma vetoõigust.

Esimese väite kolmas osa käsitleb seda, et vaidlustatud otsust ei saa lugeda ettevalmistavaks aktiks, kuna Euroopa Komisjoni menetlus on eraldiseisev ja erinev liikmesriigi menetlusest.

Esimese väite neljas osa käsitleb seda, et Üldkohus on ületanud oma pädevust kohtuasi läbi vaadata, kui ta asus seisukohale, et komisjoni poolt sõna „otsus“ kasutamine on „asjassepuutumatu“.

Esimese väite viies osa käsitleb seda, et vaidlusalune kohtuotsus on puudulikult põhjendatud osas, milles väidetakse, et vaidlustatud otsuse ese on „asjassepuutumatu“.

Teine väide on, et see, et ei ole vastatud argumentidele, mis võivad kohtuasja lahendit sisuliselt mõjutada, kujutab endast menetlusõiguste rikkumist.

Teise väite esimene osa käsitleb argumenti, et Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametil (BEREC) ei olnud võimalust oma seisukohta esitada.

Teise väite teine osa käsitleb argumenti, et võimaluse olla ära kuulatud puudumist ei saa heastada muude, sellega mitte seotud võimalustega olla ära kuulatud.

Kolmas väide on, et Üldkohtu järelduses, et apellandi põhiõigusi ei ole rikutud, esineb vigu. Apellandil on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 tulenev põhiõigus, mida arvestades tema argumente ja kaebuse vastuvõetavust tuleb tõlgendada. Lisaks ei saa ka eelotsusemenetlus õiguste rikkumist takistada.

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT 2002, L 108, lk 33; ELT eriväljaanne 13/29, lk 349).