Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu) 25. aprillil 2018 – Kauno miesto savivaldybė, Kauno miesto savivaldybės administracija
(kohtuasi C-285/18)
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Lietuvos Aukščiausiasis Teismas
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitajad: Kauno miesto savivaldybė, Kauno miesto savivaldybės administracija
Teised menetlusosalised kassatsioonimenetluses: UAB Irgita, UAB Kauno švara
Eelotsuse küsimused
1. Kas käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades kuulub hankelepingu sõlmimine sisetehinguna direktiivi 2004/181 või direktiivi 2014/242 kohaldamisalasse, kui vaidlusaluse sisetehingust hankelepingu sõlmimise menetlust, sealhulgas haldusmenetlust alustati ajal, mil direktiiv 2004/18 oli veel kehtiv, kuid leping ise sõlmiti 19. mail 2016, mil direktiiv 2004/18 oli juba kehtetuks tunnistatud?
2. Eeldades, et sisetehingust hankelepingu sõlmimine kuulub direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse:
a) Kas direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti a (sellega piirdumata) tuleb Euroopa Kohtu otsuseid Teckal (C-107/98), Jean Auroux jt (C-220/05), ANAV (C-410/04) ja teisi arvesse võttes mõista ja tõlgendada nii, et sisetehingust hankelepingu sõlmimine kuulub EL õiguse kohaldamisalasse ja et selle mõiste sisu ja kohaldamist ei mõjuta liikmesriikide riigisisene õigus, sealhulgas selliste lepingute sõlmimise piirangud, näiteks tingimus, et hankemenetlust korraldades sõlmitud riigihankelepingud ei suuda tagada osutatavate teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja järjepidevust?
b) Kas juhul, kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, see tähendab kui sisetehingust hankelepingu mõiste kuulub osaliselt või täielikult liikmesriikide õiguse kohaldamisalasse, tuleb direktiivi 2004/18 eespool viidatud sätet tõlgendada nii, et liikmesriikidel on kaalutlusõigus kehtestada sisetehingust hankelepingute sõlmimisele piiranguid või lisatingimusi (võrreldes EL õiguse ja seda õigust tõlgendava Euroopa Liidu Kohtu praktikaga), kuid seda kaalutlusõigust võivad nad kasutada üksnes riigihankeid reguleerivate konkreetsete ja selgete positiivse õiguse normide alusel?
3. Eeldades, et sisetehingust hankelepingu sõlmimine kuulub direktiivi 2014/24 kohaldamisalasse:
a) Kas Euroopa Kohtu otsuseid Teckal (C-107/98), Jean Auroux jt (C-220/05), ANAV (C-410/04) ja teisi arvesse võttes tuleb direktiivi artikli 1 lõike 4 ja artikli 12 sätteid ning põhiõiguste harta artikli 36 sätteid üheskoos või eraldi (nendega piirdumata) mõista ja tõlgendada nii, et sisetehingust hankelepingu sõlmimine kuulub EL õiguse kohaldamisalasse ja et selle mõiste sisu ja kohaldamist ei mõjuta liikmesriikide riigisisene õigus, sealhulgas selliste lepingute sõlmimise piirangud, näiteks tingimus, et hankemenetlust korraldades sõlmitud riigihankelepingud ei suuda tagada osutatavate teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja järjepidevust?
b) Kas juhul, kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, see tähendab kui sisetehingust hankelepingu sõlmimine kuulub osaliselt või täielikult liikmesriikide õiguse kohaldamisalasse, tuleb direktiivi 2014/24 artikli 12 sätteid tõlgendada nii, et liikmesriikidel on kaalutlusõigus kehtestada sisetehingust hankelepingute sõlmimisele piiranguid või lisatingimusi (võrreldes EL õiguse ja seda õigust tõlgendava Euroopa Liidu Kohtu praktikaga), kuid seda kaalutlusõigust võivad nad kasutada üksnes riigihankeid reguleerivate konkreetsete ja selgete positiivse õiguse normide alusel?
4. Kas olenemata sellest, millise direktiiviga on hõlmatud vaidlusalune sisetehingust hankelepingu sõlmimine, tuleb hankelepinguid täitvate ettevõtjate võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, läbipaistvuse põhimõtet (direktiivi 2004/18 artikkel 2 ja direktiivi 2014/24 artikkel 18), üldist kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu (ELTL artikkel 18), asutamisvabadust (ELTL artikkel 49), teenuste osutamise vabadust (ELTL artikkel 56), võimalust anda ettevõtjatele ainuõigusi (ELTL artikkel 106) ning Euroopa Kohtu praktikat (kohtuotsused Teckal, ANAV, Sea, Undis Servizi jne) mõista ja tõlgendada nii, et sisetehingust hankeleping, mille sõlmis avaliku sektori hankija temast õiguslikult eraldiseisva üksusega, mille üle teostab ta samasugust kontrolli nagu omaenda struktuuriüksuste üle ja mis tegutseb põhiliselt avaliku sektori hankija huvides, on iseenesest õiguspärane ja muu hulgas ei riku teiste ettevõtjate õigust ausale konkurentsile, ei diskrimineeri teisi ettevõtjaid ega anna kontrollitavale üksusele, kellega sõlmiti sisetehinguna hankeleping, mingeid eeliseid?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).