Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal d’arrondissement (Luksemburg) 24. jaanuaril 2020 – WM versus Luxembourg Business Registers

(kohtuasi C-37/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal d’arrondissement

Põhikohtuasja pooled

Hageja: WM

Kostja: Luxembourg Business Registers

Eelotsuse küsimused

1. küsimus mõiste „erandlikud asjaolud“ kohta

1a) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist1 , muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL2 , artikli 30 lõiget 9, mis seab tegelikke kasusaajaid puudutavale teabele juurdepääsu piiramise tingimuseks „siseriiklikus õiguses sätestatavad erandlikud asjaolud“, võib tõlgendada nii, et sellega lubatakse riigisiseses õiguses määratleda mõiste „erandlikud asjaolud“ üksnes tähenduses „ebaproportsionaalselt suur oht, kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise oht“, s.t mõistetega, mis juba kujutavad endast juurdepääsu piiramise tingimust eespool nimetatud artikli 30 lõike 9 sõnastuse kaudu?

1b) Kui vastus küsimusele 1a on eitav ja juhul kui liikmesriigi õiguses, millega direktiiv on üle võetud, ei ole määratletud mõistet „erandlikud asjaolud“ muul moel kui viidates mittevajalikele mõistetele „ebaproportsionaalselt suur oht, kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise oht“, siis kas kõnealust artikli 30 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab liikmesriigi kohtul jätta „erandlike asjaolude“ tingimuse arvesse võtmata või peab kohus korvama liikmesriigi seadusandja puudujäägi, määrates kohtupraktikas kindlaks mõiste „erandlikud asjaolud“ ulatuse? Kas viimati nimetatud juhul, kuna eespool viidatud artikli 30 lõike 9 sõnastuse kohaselt on tegemist tingimusega, mille sisu sätestatakse riigisiseses õiguses, võib Euroopa Liidu Kohus liikmesriigi kohut ülesande täitmisel juhendada? Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav, millised on suunised, millest liikmesriigi kohus peab juhinduma mõiste „erandlikud asjaolud“ sisu kindlaksmääramisel?

2. küsimus mõiste „oht“ kohta

2a) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL, artikli 30 lõiget 9, mis seab tegelikke kasusaajaid puudutavale teabele juurdepääsu piiramise tingimuseks „ebaproportsionaalselt suure [ohu,] kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu“, tuleb tõlgendada nii, et sellega viidatakse kaheksale võimalikule juhule, millest esimene kujutab endast üldist ohtu, millele kohaldub ebaproportsionaalsuse tingimus, ning seitse ülejäänut on konkreetsed ohud, mille suhtes ebaproportsionaalsuse tingimus ei kohaldu, või viidatakse sellega seitsmele võimalikule juhule, millest igaüks kujutab endast konkreetset ohtu, millele kohaldub ebaproportsionaalsuse tingimus?

2b) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL, artikli 30 lõiget 9, mis seab tegelikke kasusaajaid puudutavale teabele juurdepääsu piiramise tingimuseks „ohu“, tuleb tõlgendada nii, et sellega piiratakse asjaomase ohu olemaolu ja suuruse hindamist üksnes seostega, mis tegelikul kasusaajal on juriidilise isikuga, millega seoses ta palub piirata juurdepääsu tema kui tegeliku kasusaaja kohta käivale teabele, või nii, et see eeldab selliste seoste arvesse võtmist, mis asjaomasel tegelikul kasusaajal on teiste juriidiliste isikutega? Kui arvesse tuleb võtta seoseid teiste juriidiliste isikutega, kas siis tuleb arvesse võtta vaid tegeliku kasusaaja staatust teiste juriidiliste isikute suhtes või ükskõik millist muud seost teiste juriidiliste isikutega? Kui arvesse tuleb võtta ükskõik millist seost teiste juriidiliste isikutega, kas selle seose olemus mõjutab ohu olemasolu ja suuruse hindamist?

2c) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL, artikli 30 lõiget 9, mis seab tegelikke kasusaajaid puudutavale teabele juurdepääsu piiramise tingimuseks „ohu“, tuleb tõlgendada nii, et see välistab teabele juurdepääsu piiramisest tuleneva kaitse, kui kõnealuse teabe elemendid, mis tegelik kasusaaja on esitanud „ohu“ olemasolu ja suuruse tõendamiseks, on kolmandatele isikutele kergesti kättesaadavad teiste teabeallikate kaudu?

3. küsimus mõiste „ebaproportsionaalselt suur“ oht kohta

3) Milliseid erinevaid huve tuleb arvesse võtta, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) nr 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL, artikli 30 lõiget 9, mis seab tegelikke kasusaajaid puudutavale teabele juurdepääsu piiramise tingimuseks „ebaproportsionaalselt suure“ ohu?

____________

1     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ  (ELT 2015, L 141, lk 73).

2     ELT 2018, L 156, lk 43.