EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
24. september 2019(*)
Eelotsusetaotlus – Isikuandmed – Füüsiliste isikute kaitse veebilehtedel sisalduvate isikuandmete töötlemise eest – Direktiiv 95/46/EÜ – Määrus (EL) 2016/679 – Otsingumootorid internetis – Veebilehtedel sisalduvate andmete töötlemine – Direktiivi artiklis 8 ning määruse artiklites 9 ja 10 nimetatud andmete eriliigid – Nende artiklite kohaldatavus otsingumootori haldajale – Haldaja kohustuste ulatus lähtuvalt nendest artiklitest – Andmete avaldamine veebilehtedel ainult ajakirjanduslikel eesmärkidel või kirjandusliku või kunstilise eneseväljenduse tarbeks – Linkide eemaldamise taotluse mõju töötlemisele – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7, 8 ja 11
Kohtuasjas C‑136/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 24. veebruari 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. märtsil 2017, menetluses
GC,
AF,
BH,
ED
versus
Commission nationale de l’informatique et des libertés (CNIL),
menetluses osalesid:
Premier ministre,
Google LLC, Google Inc. õigusjärglane,
EUROOPA KOHUS (suurkoda),
koosseisus: president K. Lenaerts, kodade presidendid A. Arabadjiev, A. Prechal, T. von Danwitz, C. Toader ja F. Biltgen, kohtunikud M. Ilešič (ettekandja), L. Bay Larsen, M. Safjan, D. Šváby, C. G. Fernlund, C. Vajda ja S. Rodin,
kohtujurist: M. Szpunar,
kohtusekretär: ametnik V. Giacobbo-Peyronnel,
arvestades kirjalikku menetlust ja 11. septembri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– AF, kes esindas ennast ise,
– BH, esindaja: advokaat L. Boré,
– Commission nationale de l’informatique et des libertés (CNIL), esindajad: I. Falque-Pierrotin, J. Lessi ja G. Le Grand,
– Google LLC, esindajad: advokaadid P. Spinosi, Y. Pelosi ja W. Maxwell,
– Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas, R. Coesme, E. de Moustier ja S. Ghiandoni,
– Iirimaa, esindajad: M. Browne, G. Hodge, J. Quaney ja A. Joyce, keda abistas M. Gray, BL,
– Kreeka valitsus, esindajad: E.‑M. Mamouna, G. Papadaki, E. Zisi ja S. Papaioannou,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistasid avvocato dello Stato F. De Luca ja avvocato dello Stato P. Gentili,
– Austria valitsus, esindajad: G. Eberhard ja G. Kunnert,
– Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna, M. Pawlicka ja J. Sawicka,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: S. Brandon, keda abistas barrister C. Knight,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Buchet, H. Kranenborg ja D. Nardi,
olles 10. jaanuari 2019. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355) tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud ühelt poolt GC, AFi, BH ja ED ning teiselt poolt Commission nationale de l’informatique et des libertés’ (riiklik andmetöötluse ja vabaduste komisjon, CNIL) (Prantsusmaa) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab viimati nimetatud asutuse nelja otsust, millega keelduti tegemast Google Inc‑le (nüüd Google LLC) ettekirjutust eemaldada mitmesugused lingid tulemuste loetelust, mis kuvatakse nende isikute nimedega tehtud otsingu tagajärjel ja mis viivad kolmandate isikute avaldatud veebilehtedele.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Direktiiv 95/46
3 Direktiivi 95/46 artikli 1 lõike 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele ning kõrvaldada takistused selliste andmete liikumisel.
4 Direktiivi 95/46 põhjendustes 33 ja 34 on märgitud:
„(33) andmeid, mis oma olemuse tõttu võivad rikkuda põhivabadusi või eraelu puutumatust, ei tohiks töödelda ilma andmesubjekti selgesõnalise loata; siiski tuleb selgelt sätestada erandid nimetatud keelust seoses teatavate vajadustega […]
(34) liikmesriikidel peab olema lubatud kalduda kõrvale delikaatsete andmete töötlemise keelust ka siis, kui seda õigustavad olulised üldiste huvidega seotud põhjused […]; liikmesriikidel on siiski kohustus pakkuda konkreetseid ja sobivaid tagatisi, et kaitsta üksikisikute põhiõigusi ja eraelu puutumatust“.
5 Direktiivi artiklis 2 on sätestatud:
„Käesolevas [direktiivis] kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt“) kohta. […]
b) isikuandmete töötlemine (edaspidi „töötlemine“) – iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringu teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel avaldamine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine;
[…]
d) vastutav töötleja – füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, esindused või mõni muu organ, kes määrab üksi või koos teistega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; […]
[…]
h) andmesubjekti nõusolek – iga vabatahtlik, konkreetne ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab nõusoleku töödelda tema kohta käivaid andmeid.“
6 Direktiivi II peatüki I jakku „Põhimõtted andmete kvaliteedi kohta“ kuuluv artikkel 6 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Liikmesriigid sätestavad selle, et
a) isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;
b) isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega. […]
c) isikuandmed on piisavad, asjakohased ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse;
d) andmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; võetakse kõik mõistlikud meetmed, et kustutada või parandada andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged või mittetäielikud andmed;
e) isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärkidega. Liikmesriigid kehtestavad vajalikud tagatised nende isikuandmete jaoks, mida säilitatakse pikema aja jooksul, et neid kasutada seoses ajaloo, statistika või teadusega.
2. Lõike 1 järgimise tagab vastutav töötleja.“
7 Direktiivi 95/46 II peatüki II jakku „Andmetöötluse seaduslikkuse kriteeriumid“ kuuluvas artiklis 7 on sätestatud:
„Liikmesriigid sätestavad, et isikuandmeid võib töödelda ainult juhul, kui:
[…]
f) töötlemine on vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks, kui selliseid huve ei kaalu üles artikli 1 lõike 1 kohaselt kaitstavate andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvid.“
8 Direktiivi II peatüki III jaos „Töötlemise eri kategooriad“ sisalduvad direktiivi artiklid 8 ja 9. Artiklis 8 „Andmete eriliikide töötlemine“ on ette nähtud:
„1. Liikmesriigid keelavad töödelda selliseid isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, ning tervislikku seisundit või seksuaalelu käsitlevate andmete töötlemise.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui:
a) andmesubjekt on andnud nende andmete töötlemiseks oma selgesõnalise nõusoleku, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi õigusaktides on sätestatud, et andmesubjekti nõusolek ei saa kaotada lõikes 1 osutatud keeldu, või
[…]
e) töödeldakse andmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud, või kui töötlemine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.
[…]
4. Võttes arvesse sobivaid tagatisi, võivad liikmesriigid põhjustel, mis on seotud märkimisväärse avaliku huviga, siseriikliku õiguse või järelevalveasutuse otsusega kehtestada täiendavaid erandeid lisaks lõikega 2 ettenähtud eranditele.
5. Õigusrikkumiste, süüdimõistvate kohtuotsuste ja turvameetmetega seotud andmeid võib töödelda ainult ametivõimude kontrolli all või juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud sobivad spetsiifilised tagatised, erandite kohaselt, mida liikmesriigid võivad lubada nimetatud tagatisi käsitlevate siseriiklike sätete põhjal. Süüdimõistvate kohtuotsuste täielikku registrit võib pidada siiski ainult ametivõimude kontrolli all.
Liikmesriigid võivad sätestada, et ka haldussanktsioonidega või tsiviilasjades tehtud kohtuotsustega seotud andmeid töödeldakse ametivõimude kontrolli all.
[…]“.
9 Direktiivi 95/46 artiklis 9 „Isikuandmete töötlemine ja sõnavabadus“ on sätestatud:
„Kui isikuandmeid töödeldakse ainult ajakirjanduse jaoks või kirjandusliku või kunstilise eneseväljenduse huvides, sätestavad liikmesriigid erandid või kõrvalekalded käesoleva peatüki, IV peatüki ja VI peatüki sätetest ainult siis, kui see on vajalik selleks, et viia omavahel vastavusse eraelu puutumatuse õigust ja sõnavabadust reguleerivad eeskirjad.“
10 Direktiivi artiklis 12 „Õigus tutvuda andmetega“ on ette nähtud:
„Liikmesriigid tagavad, et igal andmesubjektil on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt:
[…]
b) võimalust vastavalt vajadusele parandada, kustutada või sulgeda need andmed, mille töötlemine ei vasta käesoleva direktiivi sätetele, eelkõige seetõttu, et andmed on ebatäielikud või ebaõiged;
[…]“.
11 Direktiivi artiklis 14 „Andmesubjektide õigus esitada vastuväiteid“ on sätestatud:
„Liikmesriigid annavad andmesubjektidele õiguse:
a) esitada alati konkreetse olukorraga seotud õigustatud ja veenvatel põhjustel vastuväiteid teda käsitlevate andmete töötlemise suhtes vähemalt artikli 7 punktides e ja f osutatud juhtudel, kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kui tegemist on õigustatud vastuväitega, ei tohi vastutav töötleja kõnealuseid andmeid edasi töödelda;
[…]“.
12 Sama direktiivi artikkel 28 „Järelevalveasutus“ on sõnastatud järgmiselt:
„1. Iga liikmesriik näeb ette ühe või mitu riigiasutust, et teostada järelevalvet tema territooriumil käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete kohaldamise üle.
[…]
3. Igal sellisel ametiasutusel on eelkõige:
– uurimisvolitused, näiteks volitused tutvuda töödeldavate andmetega ja koguda oma järelevalvekohustuse täitmiseks vajalikku teavet,
– tõhusad sekkumisvolitused, näiteks […] anda korraldus andmete sulgemiseks, kustutamiseks või hävitamiseks, keelata töötlemine ajutiselt või alaliselt […]
[…]
Kui järelevalveasutuse otsustega ei olda rahul, võib need edasi kaevata kohtusse.
4. Iga järelevalveasutus vaatab läbi kõigi isikute või kõnealuseid isikuid esindava ühenduse esitatud avaldused nende õiguste ja vabaduste kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega. Andmesubjektile teatatakse avalduse tagajärgedest.
[…]
6. Olenemata sellest, milliseid siseriiklikke õigusi kõnealuse töötlemise suhtes kohaldatakse, on iga järelevalveasutus pädev kasutama oma liikmesriigi territooriumil talle lõikega 3 antud volitusi. Teise liikmesriigi asutused võivad igalt järelevalveasutuselt taotleda, et see kasutaks oma volitusi.
Järelevalveasutused teevad üksteisega koostööd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, eelkõige vahetades kasulikku teavet.
[…]“.
Määrus (EL) 2016/679
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46 kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1; parandus ELT 2018, L 127, lk 3) on vastavalt määruse artikli 99 lõikele 2 kohaldatav alates 25. maist 2018. Määruse artikli 94 lõikes 1 on sätestatud, et direktiiv 95/46 tunnistatakse kehtetuks alates samast kuupäevast.
14 Määruse põhjendustes 1, 4, 51, 52 ja 65 on märgitud:
„(1) Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta“) artikli 8 lõikes 1 ja [ELTL] artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.
[…]
(4) Isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Käesolevas määruses austatakse kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja hartas tunnustatud põhimõtetest, eelkõige õigusest era- ja perekonnaelu […] austamisele, isikuandmete kaitsest, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusest, sõna- ja teabevabadusest, ettevõtlusvabadusest, […]
[…]
(51) Sellist laadi isikuandmed, mis on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud, väärivad erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral ohustada. […]
(52) Isikuandmete eriliikide töötlemise keelust peaks olema lubatud kõrvale kalduda ka juhul, kui see on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses, ja eeldusel, et kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed, et kaitsta isikuandmeid ja muid põhiõigusi […]
[…]
(65) Andmesubjektil peaks olema […] „õigus olla unustatud“ juhul, kui selliste andmete säilitamine rikub käesolevat määrust või vastutava töötleja suhtes kohaldatavat liidu või liikmesriigi õigust. […] Isikuandmete jätkuv säilitamine peaks olema seaduslik aga juhul, kui see on vajalik sõna- ja teabevabaduse kasutamiseks […]“.
15 Määruse 2016/679 artikli 4 punktis 11 on mõiste „nõusolek“ määratletud kui „vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega“.
16 Määruse artikli 5 „Isikuandmete töötlemise põhimõtted“ lõike 1 punktides c–e on sätestatud:
„Isikuandmete töötlemisel tagatakse, et
[…]
c) isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt („võimalikult väheste andmete kogumine“);
d) isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud ning et võetakse kõik mõistlikud meetmed, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutaks või parandataks viivitamata („õigsus“);
e) isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse; […] („säilitamise piirang“)“.
17 Määruse artiklis 9 „Isikuandmete eriliikide töötlemine“ on sätestatud:
„1. Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:
a) andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ei saa andmesubjekt lõikes 1 nimetatud keeldu tühistada;
[…]
e) töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;
[…]
g) töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;
[…]“.
18 Määruse artiklis 10 „Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemine“ on sätestatud:
„Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid töödeldakse artikli 6 lõike 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste terviklikku registrit peetakse ainult ametiasutuse järelevalve all.“
19 Määruse 2016/679 artikkel 17 „Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“)“ on sõnastatud järgmiselt:
„1. Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:
a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;
b) andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2 punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;
c) andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 2 kohaselt;
d) isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;
e) isikuandmed tuleb kustutada selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust;
f) isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega.
2. Juhul kui vastutav töötleja on isikuandmed avalikustanud ja peab lõike 1 kohaselt isikuandmed kustutama, võtab vastutav töötleja kättesaadavat tehnoloogiat ja rakendamise kulusid arvestades tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas tehnilised meetmed, et teavitada kõnealuseid isikuandmeid töötlevaid vastutavaid töötlejaid sellest, et andmesubjekt taotleb neilt kõnealustele isikuandmetele osutavate linkide või andmekoopiate või -korduste kustutamist.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik
a) sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks;
[…]“.
20 Määruse artikli 21 „Õigus esitada vastuväiteid“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub artikli 6 lõike 1 punkti e või f alusel, sealhulgas nendele sätetele tugineva profiilianalüüsi suhtes. Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil.“
21 Määruse artiklis 85 „Isikuandmete töötlemine ning sõna- ja teabevabadus“ on sätestatud:
„1. Liikmesriigid ühitavad õigusaktiga käesoleva määruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse, muu hulgas seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks.
2. Seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks näevad liikmesriigid ette vabastusi või erandeid II peatükist (põhimõtted), III peatükist (andmesubjekti õigused), IV peatükist (vastutav töötleja ja volitatud töötleja), V peatükist (isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele), VI peatükist (sõltumatud järelevalveasutused), VII peatükist (koostöö ja järjepidevus) ja IX peatükist (andmetöötluse eriolukorrad), kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega.
[…]“.
Prantsuse õigus
22 Direktiivi 95/46 rakendamine Prantsuse õiguses on tagatud 6. jaanuari 1978. aasta andmetöötluse, failide ja vabaduste seadusega nr 78‑17 (loi no 78‑17, du 6 janvier 1978, relative à l’informatique, aux fichiers et aux libertés) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis.
23 Selle seaduse artiklis 11 on täpsustatud, et muude ülesannete hulgas tagab CNIL, et isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas selle seaduse sätetega ja et selleks võtab ta vastu isikuandmete töötlemist puudutavaid vaideid, petitsioone ja kaebusi ning teavitab nende esitajaid nende menetluse käigust.
Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused
24 GC, AF, BH ja ED palusid kõik Google’il eemaldada tulemuste loetelust, mille kuvab selle äriühingu hallatav otsingumootor neist igaühe nimega tehtud otsingu tagajärjel, mitmesugused lingid, mis viivad kolmandate isikute avaldatud veebilehtedele, kuid kõnealune äriühing keeldus seda tegemast.
25 Täpsemalt palus GC eemaldada lingi, mis suunab 18. veebruaril 2011 pseudonüümi all Youtube’i üles laaditud satiirilisele fotomontaažile, milles teda kujutatakse vallavanema kõrval, kelle büroo juhatajana ta töötas, ja jäetakse otseselt mulje nendevahelisest väidetavast intiimsuhtest, nagu ka selle suhte mõjust tema enda poliitilisele karjäärile. See fotomontaaž laaditi veebi üles seoses valimiskampaaniaga kantoni kohalike valimiste jaoks, kus GC toona kandideeris. Ajal, kui keelduti rahuldamast andmesubjekti taotlust linkide eemaldamiseks, ei olnud ta ametisse valitud ega kandidaat kohalike valimiste mandaadile ning samuti ei töötanud ta enam vallavanema büroo juhatajana.
26 AF palus eemaldada lingid, mis suunavad päevalehe Libération 9. septembri 2008. aasta numbri ühele artiklile, mis on ära toodud Centre contre les manipulations mentales’i (vaimse manipuleerimise vastane keskus, CCMM) (Prantsusmaa) veebisaidil ja käsitleb ühe saientoloogide kiriku liikme enesetappu 2006. aasta detsembris. AFi on selles artiklis nimetatud saientoloogide kiriku avalike suhete juhina, kellena ta enam ei tööta. Peale selle märgib kõnealuse artikli autor, et ta võttis AFiga ühendust, et saada tema versiooni faktilistest asjaoludest, ja annab edasi sellega seoses saadud selgitusi.
27 BH palus eemaldada lingid, mis suunavad peamiselt ajakirjanduses ilmunud artiklitele kohtueelse menetluse kohta kriminaalasjas, mis algatati 1995. aasta juunis Parti républicaini (vabariiklaste erakond, PR) rahastamise suhtes ja milles ta oli kahtlustatav koos mitme ärimehe ja poliitikategelasega. Tema suhtes lõpetati menetlus 26. veebruaril 2010 kriminaalasja aluse äralangemise määrusega. Enamik vaidlusaluseid linke viivad artiklite juurde, mis pärinevad kriminaalmenetluse algatamise ajast, ega anna seega teavet menetluse tulemuse kohta.
28 ED palus eemaldada lingid, mis suunavad kahele artiklile, mis avaldati ajalehtedes Nice-Matin ja Le Figaro ning milles anti ülevaade kriminaalasja kohtuistungist, kus talle mõisteti alla 15‑aastaste alaealiste vastu toime pandud seksuaalrünnakute eest seitsmeaastane vangistus ja täiendava karistusena kümme aastat kriminaalhooldust. Ühes nendest kohtukroonikatest mainitakse ED kohta ka mitut intiimset üksikasja, mis kohtumenetluses avalikuks tulid.
29 Kuna Google keeldus rahuldamast põhikohtuasja kaebajate taotlusi linkide eemaldamiseks, esitasid nad CNILile kaebused, milles palusid tal kohustada seda äriühingut kõnesolevaid linke eemaldama. CNILi president teatas 24. aprilli 2015. aasta, 28. augusti 2015. aasta, 21. märtsi 2016. aasta ja 9. mai 2016. aasta kirjadega põhikohtuasja kaebajatele, et nende kaebuste menetlemine lõpetati.
30 Põhikohtuasja kaebajad esitasid seejärel eelotsusetaotluse esitanud kohtule, st Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kaebused CNILi keeldumise peale teha Google’ile ettekirjutus linkide nõutavaks eemaldamiseks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus liitis nende kaebuste suhtes algatatud kohtuasjad.
31 Olles tuvastanud, et kaebused tekitavad tõsiseid raskusi direktiivi 95/46 tõlgendamisel, otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas otsingumootori haldaja konkreetseid ülesandeid, pädevust ja võimalusi arvestades on teistele vastutavatele töötlejatele kehtestatud keeld töödelda […] direktiivi [95/46] artikli 8 lõigete 1 ja 5 kohaldamisalasse kuuluvaid andmeid, kui selles õigusaktis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti, kohaldatav ka sellele haldajale kui isikule, kes vastutab töötlemise eest, millega see mootor tegeleb?
2. Kui vastus [esimesele] küsimusele on jaatav:
[a)] [K]as […] direktiivi [95/46] artikli 8 lõigete 1 ja 5 sätteid tuleb tõlgendada nii, et otsingumootori haldajale selliselt kehtestatud keeld töödelda nende sätete kohaldamisalasse kuuluvaid andmeid, kui selles direktiivis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti, kohustab teda süstemaatiliselt rahuldama selliste linkide eemaldamise taotlusi, mis viivad veebilehtedele, kus töödeldakse niisuguseid andmeid?
[b)] [K]uidas niisugusel juhul tõlgendada […] direktiivi [95/46] artikli 8 lõike 2 punktides a ja e ette nähtud erandeid, kui need kehtivad otsingumootori haldajale, arvestades tema konkreetseid ülesandeid, pädevust ja võimalusi? Kas niisugune haldaja võib nimelt keelduda rahuldamast taotlust linkide eemaldamiseks, kui ta tuvastab, et kõnealused lingid viivad sisu juurde, mis sisaldab küll artikli 8 lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvaid andmeid, kuid kuulub ka sama artikli lõikes 2, eelkõige [selle lõike] punktides a ja e ette nähtud erandite kohaldamisalasse?
[c)] [S]amamoodi, kas […] direktiivi [95/46] sätteid tuleb tõlgendada nii, et kui lingid, mille eemaldamist taotletakse, viivad isikuandmete töötluse juurde, mis toimub ainult ajakirjanduslikel eesmärkidel või kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks, millega seoses võib […] direktiivi [95/46] artikli 9 alusel selle direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 5 nimetatud kategooriatesse kuuluvaid andmeid koguda ja töödelda, võib otsingumootori haldaja sel põhjusel keelduda rahuldamast taotlust linkide eemaldamiseks?
3. Kui vastus [esimesele] küsimusele on eitav:
[a)] [M]illiseid konkreetseid […] direktiivi [95/46] nõudeid peab otsingumootori haldaja tema ülesandeid, pädevust ja võimalusi arvestades täitma?
[b)] [K]ui ta tuvastab, et veebilehed, millele viivad lingid, mille eemaldamist taotletakse, sisaldavad andmeid, mille avaldamine nimetatud lehekülgedel on õigusvastane, kas siis tuleb […] direktiivi [95/46] sätteid tõlgendada
– nii, et need kohustavad otsingumootori haldajat kustutama need lingid tulemuste loetelust, mis kuvatakse taotleja nimega tehtud otsingu tagajärjel?
– või nii, et need eeldavad üksnes, et ta võtab seda asjaolu arvesse, kui ta hindab, kas taotlus linkide eemaldamiseks on põhjendatud?
– või nii, et see asjaolu ei mõjuta hinnangut, mille ta peab andma?
Peale selle, kui see asjaolu ei ole tähtsusetu, kuidas siis hinnata vaidlusaluste andmete niisugustel veebilehtedel avaldamise õiguspärasust, mis on saadud andmete töötlemisel, mis ei kuulu […] direktiivi [95/46] territoriaalsesse kohaldamisalasse ja sellest tulenevalt seda direktiivi rakendavate riigisiseste õigusaktide kohaldamisalasse?
4. Olenemata sellest, milline on [esimesele] küsimusele antav vastus:
[a)] [K]as sõltumata sellest, kas isikuandmete avaldamine veebilehel, millele viivad vaidlusalused lingid, on õiguspärane, tuleb […] direktiivi [95/46] sätteid tõlgendada nii, et:
– kui taotleja tõendab, et need andmed ei ole enam täielikud või on ebaõiged või et need ei ole enam ajakohased, on otsingumootori haldaja kohustatud rahuldama vastava taotluse linkide eemaldamiseks?
– täpsemalt, kui taotleja tõendab, et kohtumenetluse käiku arvestades ei vasta andmed selle menetluse varasema etapi kohta enam tema hetkeolukorrale, on otsingumootori haldaja kohustatud eemaldama lingid, mis viivad niisuguseid andmeid sisaldavatele veebilehtedele?
[b)] [K]as […] direktiivi [95/46] artikli 8 lõike 5 sätteid tuleb tõlgendada nii, et andmed, mis puudutavad isiku suhtes uurimise alustamist või kohtumenetlust ja selle tulemusena süüdimõistmist, on käsitatavad andmetena süütegude ja süüdimõistvate kohtuotsuste kohta? Üldisemalt, kas juhul, kui veebileht sisaldab andmeid süüdimõistmiste või kohtumenetluste kohta, mis on toimunud füüsilise isiku suhtes, kuulub see veebileht nende sätete kohaldamisalasse?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
32 Esitatud küsimused puudutavad eelotsusetaotluse esitamise ajal kehtinud direktiivi 95/46 tõlgendamist. Nimetatud direktiiv tunnistati kehtetuks alates 25. maist 2018 ning alates sellest kuupäevast on kohaldatav määrus 2016/679.
33 Euroopa Kohus käsitleb esitatud küsimusi lähtuvalt direktiivist 95/46, võttes nende analüüsimisel siiski arvesse ka määrust 2016/679, et tagada, et tema vastustest on eelotsusetaotluse esitanud kohtule igal juhul kasu.
Esimene küsimus
34 Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 95/46 artikli 8 lõikeid 1 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et nendes sätetes silmas peetud isikuandmete eriliikide töötlemise keeld või piirangud on juhul, kui direktiivis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti, kohaldatavad ka otsingumootori haldajale – kui otsingumootori tegevuse raames toimuva töötlemise eest vastutajale – tema ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires.
35 Sellega seoses väärib esiteks meeldetuletamist, et otsingumootori tegevust, mis seisneb kolmandate isikute poolt internetis avaldatud või sinna laaditud teabe leidmises, automaatses indekseerimises, ajutises säilitamises ja lõpuks internetikasutajatele kättesaadavaks tegemises teatavas eelistusjärjekorras, tuleb pidada „isikuandmete töötlemiseks“ direktiivi 95/46 artikli 2 punkti b tähenduses, kui see teave sisaldab isikuandmeid, ja teiseks, et otsingumootori haldajat tuleb pidada isikuandmete „vastutavaks töötlejaks“ selle direktiivi artikli 2 punkti d tähenduses (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 41).
36 Otsingumootori tegevuse raames toimuv isikuandmete töötlemine nimelt erineb sellest ja lisandub sellele, mida teevad veebisaitide sisu haldajad, kes lisavad need andmed veebilehele, ning sellel tegevusel on andmete ülemaailmses levikus otsustav roll, sest see muudab need kättesaadavaks igale internetikasutajale, kes teeb otsingu andmesubjekti nime põhjal, sh internetikasutajatele, kes ei oleks muidu leidnud veebilehte, kus need andmed on avaldatud. Lisaks võivad internetis avaldatud teabe korrastamine ja koondamine, mida teevad otsingumootorid, et hõlbustada selliste andmete kättesaadavust oma kasutajate jaoks, tuua kaasa selle, et kui andmeid otsitakse füüsilise isiku nime põhjal, saavad otsingumootori kasutajad tulemuste loetelu näol struktureeritud ülevaate selle isiku kohta internetis leiduvast teabest, mis võimaldab neil koostada andmesubjekti kohta rohkem või vähem üksikasjaliku profiili (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punktid 35–37).
37 Järelikult, kuna otsingumootori tegevus võib märkimisväärselt ja veebisaitide sisu haldajate tegevusele lisanduvalt mõjutada põhiõigust eraelu puutumatusele ja põhiõigust isikuandmete kaitsele, peab otsingumootori haldaja kui selle tegevuse eesmärke ja vahendeid kindlaks määrav isik oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires tagama tegevuse vastavuse direktiivi 95/46 nõuetele, et direktiivis ette nähtud tagatised saaksid oma täielikku mõju avaldada ning et andmesubjektid ja eeskätt nende õigus eraelu puutumatusele oleksid tõepoolest tõhusalt ja täielikult kaitstud (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 38).
38 Esimese eelotsuse küsimuse eesmärk on välja selgitada, kas otsingumootori haldaja peab oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires järgima ka nõudeid, mis direktiiviga 95/46 on kehtestatud isikuandmete eriliikidele, mida on silmas peetud direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 5, kui sellised andmed esinevad kolmandate isikute poolt internetis avaldatud või sinna laaditud andmete hulgas ja kui haldaja neid otsingumootori tegevuse raames töötleb.
39 Andmete eriliikide kohta on direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 1 sätestatud, et liikmesriigid keelavad töödelda isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, ning isikuandmeid, mis käsitlevad tervislikku seisundit või seksuaalelu. Sellest keelust on eelkõige artikli 8 lõikes 2 ette nähtud teatud erandid ja piirangud.
40 Direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 5 on sätestatud, et süütegude, süüdimõistvate kohtuotsuste ja turvameetmetega seotud andmeid võib töödelda ainult ametivõimude kontrolli all või juhul, kui riigisiseses õiguses on ette nähtud sobivad spetsiifilised tagatised, välja arvatud erandite korral, mida liikmesriigid võivad lubada sobivaid spetsiifilisi tagatisi käsitlevate riigisiseste sätete põhjal. Süüdimõistvate kohtuotsuste täielikku registrit võib pidada siiski ainult ametivõimude kontrolli all. Liikmesriigid võivad sätestada, et ka haldussanktsioonidega või tsiviilasjades tehtud kohtuotsustega seotud andmeid töödeldakse ametivõimude kontrolli all.
41 Direktiivi 95/46 artikli 8 lõigete 1 ja 5 sisu võeti mõningate muudatustega üle määruse 2016/679 artikli 9 lõikesse 1 ja artiklisse 10.
42 Kõigepealt tuleb tõdeda, et direktiivi 95/46 ja määruse 2016/679 kõnealustest sätetest nähtub, et keeld ja piirangud, mis nendega on kehtestatud, on kohaldatavad nendes sätetes silmas peetud andmete eriliikide mis tahes laadi töötlemisele ja kõigile vastutavatele töötlejatele, kes sellise töötlemisega tegelevad, kui direktiivis ja määruses ette nähtud eranditest ei tulene vastupidist.
43 Seejärel tuleb märkida, et direktiivi ega määruse üheski teises sättes ei ole sellest keelust või nendest piirangutest ette nähtud üldist erandit niisuguse töötlemise jaoks nagu see, millega tegeleb otsingumootor. Nagu juba käesoleva kohtuotsuse punktist 37 nähtub, tuleneb nende õigusaktide üldisest ülesehitusest vastupidi, et otsingumootori haldaja peab sarnaselt mis tahes muu vastutava töötlejaga oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires tagama, et isikuandmete töötlemine tema poolt vastab olenevalt olukorrast direktiivi 95/46 või määruse 2016/679 nõuetele.
44 Lõpuks väärib mainimist, et direktiivi 95/46 artikli 8 lõigete 1 ja 5 või määruse 2016/679 artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 tõlgendus, mis kohe ja üldiselt jätaks otsingumootori tegevuse välja nende spetsiifiliste nõuete kohaldamisalast, mis on kõnealustes sätetes ette nähtud andmete eriliikide töötlemise puhul, läheks vastuollu nende sätete eesmärgiga, mis seisneb tugevama kaitse tagamises sellise töötlemise eest, mis nende andmete erilise tundlikkuse tõttu võib ka nähtuvalt direktiivi põhjendusest 33 ja määruse põhjendusest 51 kujutada endast eriti rasket sekkumist põhiõigusesse eraelu puutumatusele ja põhiõigusesse isikuandmete kaitsele, mis on tagatud harta artiklitega 7 ja 8.
45 Kuigi vastupidi Google’i väidetule ei saa otsingumootori tegevuse raames selle mootori haldaja teostatava töötlemise eripära seega anda alust haldaja vabastamiseks direktiivi 95/46 artikli 8 lõigete 1 ja 5 ning määruse 2016/679 artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 järgimisest, võib see eripära siiski mõjutada haldaja vastutuse ja konkreetsete kohustuste ulatust nende sätete seisukohast.
46 Sellega seoses on oluline märkida, et nagu Euroopa Komisjon rõhutab, ei vastuta otsingumootori haldaja mitte seetõttu, et kõnealustes sätetes silmas peetud isikuandmed sisalduvad kolmanda isiku poolt avaldatud veebilehel, vaid selle lehe otsingutulemustes sisaldumise eest ja eriti selle eest, et veebilehe link kuvatakse tulemuste loetelus, mis esitatakse internetikasutajatele füüsilise isiku nimega tehtud otsingu tagajärjel, kuna kõnealuse lingi kuvamine tulemuste loetelus võib märkimisväärselt riivata andmesubjekti põhiõigust eraelu puutumatusele ja põhiõigust tema isikuandmete kaitsele (vt selle kohta 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 80).
47 Neil asjaoludel, võttes arvesse ülesandeid, pädevust ja võimalusi, mis on otsingumootori haldajal selle mootori tegevuse raames toimuva töötlemise eest vastutajana, saavad direktiivi 95/46 artikli 8 lõigetes 1 ja 5 ning määruse 2016/679 artikli 9 lõikes 1 ja artiklis 10 ette nähtud keelud ja piirangud – nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 56 märkis ja nagu kõik selles küsimuses seisukoha võtnud huvitatud isikud sisuliselt leiavad – kehtida haldaja suhtes üksnes lingi otsingutulemustes sisaldumise tõttu ja olla seega kohaldatavad kontrollimise kaudu, mis toimub pädevate riigisiseste ametivõimude kontrolli all taotluse alusel, mille andmesubjekt on esitanud.
48 Eespool toodust järeldub, et esimesele küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 95/46 artikli 8 lõikeid 1 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et nendes sätetes silmas peetud isikuandmete eriliikide töötlemise keeld või piirangud on juhul, kui direktiivis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti, kohaldatavad ka otsingumootori haldajale – kui otsingumootori tegevuse raames toimuva töötlemise eest vastutajale – tema ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires selle kontrolli korral, mida haldaja teostab andmesubjekti esitatud taotluse alusel pädevate riigisiseste ametivõimude kontrolli all.
Teine küsimus
49 Teise küsimusega, mis koosneb kolmest osast, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada:
– kas direktiivi 95/46 artikli 8 lõikeid 1 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et otsingumootori haldaja on nende sätete alusel kohustatud – kui selles direktiivis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti – rahuldama taotlusi eemaldada lingid, mis viivad veebilehtedele, mis sisaldavad kõnealustes sätetes nimetatud eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid;
– kas direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 2 punkte a ja e tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt võib haldaja keelduda rahuldamast taotlust linkide eemaldamiseks, kui ta tuvastab, et kõnealused lingid viivad sisu juurde, mis sisaldab küll artikli 8 lõikes 1 nimetatud eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid, kuid mille töötlemise suhtes kehtib mõni artikli 8 lõike 2 punktides a ja e ette nähtud eranditest, ning
– kas direktiivi 95/46 sätteid tuleb tõlgendada nii, et otsingumootori haldaja võib taotlust linkide eemaldamiseks keelduda rahuldamast ka põhjendusel, et lingid, mille eemaldamist taotletakse, viivad veebilehtedele, millel avaldatakse direktiivi artikli 8 lõikes 1 või 5 nimetatud eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid ainult ajakirjanduslikel eesmärkidel või kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks, mistõttu kehtib sellise avaldamise suhtes seega direktiivi artiklis 9 ette nähtud erand.
50 Kõigepealt tuleb märkida, et direktiivi 95/46 raames põhinevad sellised taotlused linkide eemaldamiseks, nagu on kõne all põhikohtuasjas, eelkõige direktiivi artikli 12 punktil b, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et andmesubjektidel on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt selliste andmete kustutamist, mille töötlemine ei vasta direktiivile.
51 Lisaks nähtub direktiivi 95/46 artikli 14 esimese lõigu punktist a, et liikmesriigid annavad andmesubjektidele õiguse esitada konkreetse olukorraga seotud õigustatud ja veenvatel põhjustel mis tahes hetkel vastuväiteid teda käsitlevate andmete töötlemisele vähemalt direktiivi artikli 7 punktides e ja f osutatud juhtudel, kui riigisisestes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
52 Sellega seoses väärib meeldetuletamist, et Euroopa Kohus on leidnud, et direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a tuleb tõlgendada nii, et nendes sätetes ette nähtud õiguste tagamiseks, ja kui neis sätestatud tingimused on tõepoolest täidetud, on otsingumootori haldaja kohustatud kõrvaldama isiku nime põhjal tehtud otsingu tagajärjel kuvatavast tulemuste loetelust lingid veebilehtedele, mille on avaldanud kolmandad isikud ja mis sisaldavad teavet selle isiku kohta, ka juhul, kui seda nime või teavet ei ole varem või samal ajal neilt veebilehtedelt kustutatud, isegi kui selle nime või teabe avaldamine neil veebilehtedel on õiguspärane (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 88).
53 Euroopa Kohus täpsustas lisaks, et nende sätete kohaldamise tingimuste hindamisel tuleb eelkõige analüüsida, kas andmesubjektil on õigus sellele, et tema isiku kohta käiv teave ei oleks käesoleval ajal enam tema nimega seostatav tulemuste loetelu kaudu, mis kuvatakse tema nimega tehtud otsingu tagajärjel, ilma et niisuguse õiguse tuvastamine siiski eeldaks, et selle teabe lisamine tulemuste loetellu tekitaks andmesubjektile kahju. Kuna andmesubjekt võib harta artiklitest 7 ja 8 tulenevaid põhiõigusi arvesse võttes nõuda, et kõnealust teavet ei tehtaks enam laiale üldsusele kättesaadavaks selle teabe lisamisega tulemuste loetellu, siis kaaluvad need õigused üldjuhul üles mitte üksnes otsingumootori haldaja majandushuvi, vaid ka üldsuse huvi vastava isiku nimega tehtud otsingu abil seda teavet leida. See ei oleks nii aga juhul, kui konkreetsetel põhjustel, näiteks isiku rolli tõttu avalikus elus, õigustaks tema põhiõiguste riivet ülekaalukas üldsuse huvi pääseda niisuguse loetellu lisamisega kõnealusele teabele ligi (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 99).
54 Määruses 2016/679 nägi Euroopa Liidu seadusandja määruse artiklis 17 ette sätte, mis konkreetselt reguleerib „õigust andmete kustutamisele“, mida on selle artikli pealkirjas nimetatud ka „õiguseks olla unustatud“.
55 Vastavalt artikli 17 lõikele 1 on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed, ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui esineb üks selles sättes loetletud asjaoludest. Nende asjaoludena on kõnealuses sättes nimetatud seda, et andmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses neid töödeldi, et andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi ning töötlemiseks puudub muu õiguslik alus, et andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes määruse 2016/679 artikli 21 lõike 1 või 2 kohaselt, millega on asendatud direktiivi 95/46 artikkel 14, et andmeid on töödeldud ebaseaduslikult, et andmed tuleb kustutada selleks, et täita seadusest tulenevat kohustust, või et andmeid koguti seoses infoühiskonna teenuste pakkumisega lastele.
56 Määruse 2016/679 artikli 17 lõikes 3 on siiski täpsustatud, et määruse artikli 17 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik mõnel lõikes 3 nimetatud põhjusel. Nende põhjuste hulgas on määruse artikli 17 lõike 3 punktis a nimetatud teabevabaduse õiguse teostamist.
57 Asjaolu, et määruse 2016/679 artikli 17 lõike 3 punktis a on nüüd sõnaselgelt ette nähtud, et andmesubjekti õigus andmete kustutamisele on välistatud, kui töötlemine on vajalik, et teostada muu hulgas õigust teabevabadusele, mis on tagatud harta artikliga 11, väljendab seda, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid nagu määruse põhjenduses 4 on rõhutatud, tuleb seda käsitleda lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ning kaaluda võrreldes muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele (vt samuti 9. novembri 2010. aasta kohtuotsus Volker und Markus Schecke ja Eifert, C‑92/09 ja C‑93/09, EU:C:2010:662, punkt 48, ning 26. juuli 2017. aasta arvamus 1/15 (ELi ja Kanada vaheline PNR leping), EU:C:2017:592, punkt 136).
58 Selles kontekstis tuleb märkida, et harta artikli 52 lõike 1 kohaselt tohib selliseid õigusi, nagu on tunnustatud harta artiklitega 7 ja 8, piirata tingimusel, et piirangud on ette nähtud seadusega, need arvestavad nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning need on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vajalikud ja vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (9. novembri 2010. aasta kohtuotsus Volker und Markus Schecke ja Eifert, C‑92/09 ja C‑93/09, EU:C:2010:662, punkt 50).
59 Määruses 2016/679, eelkõige selle artikli 17 lõike 3 punktis a, on seega sõnaselgelt ette nähtud nõue kaaluda ühelt poolt põhiõigust eraelu puutumatusele ja põhiõigust isikuandmete kaitsele, mida on tunnustatud harta artiklitega 7 ja 8, ning teiselt poolt põhiõigust teabevabadusele, mis on tagatud harta artikliga 11.
60 Neid kaalutlusi arvestades tuleb analüüsida, millistel tingimustel on otsingumootori haldaja kohustatud rahuldama taotluse linkide eemaldamiseks ja seega kustutama andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel kuvatavast tulemuste loetelust lingi veebilehele, mis sisaldab isikuandmeid, mis kuuluvad direktiivi 95/46 artikli 8 lõigetes 1 ja 5 nimetatud eriliikidesse.
61 Sellega seoses tuleb kõigepealt tõdeda, et otsingumootori haldaja poolt direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 1 nimetatud andmete eriliikide töötlemine võib üldjuhul kuuluda erandite alla, mis on ette nähtud artikli 8 lõike 2 punktides a ja e, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab ja milles on ette nähtud, et andmete eriliikide töötlemise keeldu ei kohaldata, kui andmesubjekt on andnud töötlemiseks oma sõnaselge nõusoleku, välja arvatud juhul, kui asjaomase liikmesriigi õigusaktid keelavad sellise nõusoleku andmise, või kui töödeldakse andmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud. Need erandid on nüüd üle võetud määruse 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktidesse a ja e. Lisaks võimaldab määruse artikli 9 lõike 2 punkt g, milles on sisuliselt üle võetud direktiivi 95/46 artikli 8 lõige 4, töödelda neid andmeliike juhul, kui olulise avaliku huvi tõttu, liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel, mis peab olema taotletava eesmärgiga proportsionaalne, on vaja arvestada õiguse andmekaitsele olemust ning näha ette sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.
62 Mis puudutab direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 2 punktis a ja määruse 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud erandit, siis nähtub mõiste „nõusolek“ määratlusest, mis on esitatud direktiivi artikli 2 punktis h ja määruse artikli 4 punktis 11, et nõusolek peab olema „konkreetne“ ning puudutama seega konkreetselt töötlemist, mis toimub otsingumootori tegevuse raames, ja asjaolu, et töötlemine võimaldab kolmandatel isikutel saada selle isiku nimega tehtud otsingu abil tulemuste loetelu, mille hulgas on lingid, mis viivad veebilehtedele, mis sisaldavad delikaatseid andmeid selle isiku kohta. Praktikas on aga keeruline ette kujutada, et otsingumootori haldaja küsiks andmesubjektidelt sõnaselget nõusolekut, enne kui ta tulemuste loetlemise tarbeks nende isikuandmeid töötlema asub, ning seda ei nähtu ka Euroopa Kohtule esitatud toimikust. Igal juhul, nagu Prantsuse ja Poola valitsus ning komisjon märkisid, tähendab juba asjaolu, et isik esitab taotluse linkide eemaldamiseks, üldjuhul, et vähemalt selle taotluse esitamise ajal ei ole ta enam nõus andmete töötlemisega otsingumootori haldaja poolt. Selles kontekstis väärib samuti meeldetuletamist, et määruse artikli 17 lõike 1 punktis b on „õiguse olla unustatud“ aluste hulgas nimetatud asjaolu, et andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt sama määruse artikli 9 lõike 2 punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.
63 Seevastu direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 2 punktis e ja määruse 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktis e nimetatud asjaolu, et andmesubjekt ise on andmed ilmselgelt avalikustanud, kehtib nii otsingumootori haldaja kui ka kõnealuse veebilehe sisu haldaja suhtes, nagu sisuliselt märkisid kõik huvitatud isikud, kes selles küsimuses oma seisukohta väljendasid.
64 Järelikult on sellisel juhul – kuigi otsingutulemustes esitatud veebilehel esinevad selliste isikuandmete eriliigid, mida on nimetatud direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 1 ja määruse 2016/679 artikli 9 lõikes 1 – otsingumootori haldaja poolt tema tegevuse raames nende andmete töötlemine kõnealuste õigusaktidega kooskõlas, eeldusel et töötlemine vastab ka muudele õiguspärasuse tingimustele, mis on sätestatud muu hulgas direktiivi artiklis 6 või määruse artiklis 5 (vt selle kohta 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 72).
65 Sellegipoolest võib andmesubjektil isegi sellisel juhul direktiivi 95/46 artikli 14 esimese lõigu punkti a või määruse 2016/679 artikli 17 lõike 1 punkti c ja artikli 21 lõike 1 alusel olla oma konkreetsest olukorrast lähtudes õigus asjaomase lingi eemaldamisele.
66 Igal juhul peab otsingumootori haldaja juhul, kui talle on esitatud taotlus linkide eemaldamiseks, kontrollima direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 4 või määruse 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktis g nimetatud olulise avaliku huviga seotud põhjuste alusel ja nendes sätetes ette nähtud tingimusi järgides, kas kõnealuse veebilehe lingi sisaldumine loetelus, mis kuvatakse andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel, on vajalik selleks, et internetikasutajad, kes võivad olla huvitatud sellise otsingu kaudu sellele veebilehele pääsemisest, saaksid teostada õigust teabevabadusele, mis on kaitstud harta artikliga 11. Kuigi harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud andmesubjekti õigused kaaluvad internetikasutajate teabevabaduse üldjuhul üles, võib see tasakaal konkreetsetel juhtudel siiski sõltuda teabe laadist ja delikaatsusest andmesubjekti eraelu seisukohast ning üldsuse huvist seda teavet saada, mis omakorda võib varieeruda olenevalt sellest, milline on selle andmesubjekti roll avalikus elus (vt selle kohta 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 81).
67 Sellele lisandub asjaolu, et juhul, kui töötlemine puudutab direktiivi 95/46 artikli 8 lõigetes 1 ja 5 või määruse 2016/679 artikli 9 lõikes 1 ja artiklis 10 nimetatud andmete eriliike, võib andmesubjekti põhiõiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele riive olla eriti raske nende andmete delikaatsuse tõttu, nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 44 märgitud.
68 Seega, kui otsingumootori haldajale esitatakse taotlus eemaldada link, mis viib veebilehele, millel on avaldatud selliseid delikaatseid andmeid, peab haldaja konkreetse juhtumi kõikide asjakohaste asjaolude põhjal, ja võttes arvesse, kui raskelt on riivatud andmesubjekti põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mis on tagatud harta artiklitega 7 ja 8, kontrollima direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 4 või määruse 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktis g nimetatud olulise avaliku huviga seotud põhjuste alusel ja nendes sätetes ette nähtud tingimusi järgides, kas selle lingi sisaldumine tulemuste loetelus, mis kuvatakse andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel, on tingimata vajalik, et kaitsta harta artikliga 11 tagatud teabevabadust, mis on internetikasutajatel, kes võivad olla huvitatud sellise otsingu kaudu sellele veebilehele pääsemisest.
69 Kõikidest eespool toodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb teisele küsimusele vastata järgmiselt:
– Direktiivi 95/46 artikli 8 lõikeid 1 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et otsingumootori haldaja on nende sätete alusel üldjuhul kohustatud – kui selles direktiivis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti – rahuldama taotlusi eemaldada lingid, mis viivad veebilehtedele, mis sisaldavad kõnealustes sätetes nimetatud eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid.
– Direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 2 punkti e tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt võib haldaja keelduda rahuldamast taotlust linkide eemaldamiseks, kui ta tuvastab, et kõnealused lingid viivad sisu juurde, mis sisaldab küll artikli 8 lõikes 1 nimetatud eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid, kuid mille töötlemise suhtes kehtib artikli 8 lõike 2 punktis e ette nähtud erand, tingimusel et töötlemine vastab kõigile muudele õiguspärasuse tingimustele, mis on selles direktiivis sätestatud, ja eeldusel et andmesubjektil ei ole direktiivi artikli 14 esimese lõigu punkti a kohaselt õigust esitada töötlemisele tema konkreetse olukorraga seotud olulistel õiguspärastel põhjustel vastuväiteid.
– Direktiivi 95/46 sätteid tuleb tõlgendada nii, et kui otsingumootori haldajale on esitatud taotlus eemaldada link, mis viib veebilehele, millel on avaldatud direktiivi artikli 8 lõikes 1 või 5 nimetatud eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid, peab haldaja konkreetse juhtumi kõikide asjakohaste asjaolude põhjal, ja võttes arvesse, kui raskelt on riivatud andmesubjekti põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mis on tagatud harta artiklitega 7 ja 8, kontrollima direktiivi artikli 8 lõikes 4 nimetatud olulise avaliku huviga seotud põhjuste alusel ja viimati nimetatud sättes ette nähtud tingimusi järgides, kas selle lingi sisaldumine tulemuste loetelus, mis kuvatakse andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel, on tingimata vajalik, et kaitsta harta artikliga 11 tagatud teabevabadust, mis on internetikasutajatel, kes võivad olla huvitatud sellise otsingu kaudu sellele veebilehele pääsemisest.
Kolmas küsimus
70 Kuna see küsimus esitati üksnes juhuks, kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, ei ole esimesele küsimusele antud jaatavat vastust arvestades vaja kolmandale küsimusele vastata.
Neljas küsimus
71 Neljanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 95/46 sätteid tuleb tõlgendada nii, et
– esiteks kujutavad andmed, mis puudutavad füüsilise isiku suhtes toimunud kohtumenetlust ja olenevalt olukorrast selle tulemusena süüdimõistmist, endast „õigusrikkumiste“ ja „süüdimõistvate kohtuotsustega“ seotud andmeid direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 5 tähenduses, ning
– teiseks on otsingumootori haldaja kohustatud rahuldama taotluse eemaldada lingid veebilehtedele, mis sisaldavad selliseid andmeid, kui need andmed puudutavad kõnealuse kohtumenetluse varasemat etappi ega vasta menetluse käiku arvestades enam hetkeolukorrale.
72 Sellega seoses tuleb tõdeda, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 100 märkis ning nagu väitsid muu hulgas Prantsuse valitsus, Iirimaa, Itaalia ja Poola valitsus ja komisjon, et füüsilise isiku suhtes toimunud kohtumenetlust puudutavad andmed, nagu andmed tema suhtes uurimise alustamise või menetluse toimumise ja selle tulemusena süüdimõistmise kohta, on käsitatavad „õigusrikkumiste“ ja „süüdimõistvate kohtuotsustega“ seotud andmetena direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 5 esimese lõigu ja määruse 2016/679 artikli 10 tähenduses, sõltumata sellest, kas kohtumenetluse käigus leidis selle süüteo toimepanek, milles isikut kahtlustati, tõendamist või mitte.
73 Järelikult, kui andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel kuvatav tulemuste loetelu sisaldab linke veebilehtedele, millel on avaldatud selliseid andmeid, töötleb otsingumootori haldaja neid viisil, mille suhtes direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 5 esimese lõigu ja määruse 2016/679 artikli 10 kohaselt kehtivad erilised piirangud. Nagu komisjon märkis, võib selline töötlemine kõnealuste sätete alusel ja tingimusel, et järgitakse muid selles direktiivis ja määruses sätestatud õiguspärasuse tingimusi, olla õiguspärane eelkõige juhul, kui riigisiseses õiguses on ette nähtud sobivad spetsiifilised tagatised, mis võib nii olla siis, kui ametiasutused on kõnealused andmed üldsusele avaldanud kohaldatavat riigisisest õigust järgides.
74 Mis puudutab muid õiguspärasuse tingimusi, siis väärib meeldetuletamist, et nõuetest, mis on ette nähtud direktiivi 95/46 artikli 6 lõike 1 punktides c–e ja mis on nüüd üle võetud määruse 2016/679 artikli 5 lõike 1 punktidesse c–e, tuleneb, et isegi tõeste andmete töötlemine, mis alguses on õiguspärane, võib aja möödudes minna direktiivi või määrusega vastuollu, kui neid andmeid ei ole enam vaja eesmärgil, milleks neid koguti või töödeldi. Nii on see eelkõige juhul, kui andmed ei näi tõele vastavat, ei ole või enam ei ole asjakohased või on ülemäärased, arvestades neid eesmärke ja möödunud aega (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 93).
75 Sellegipoolest, nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 66 tõdetud, isegi juhul, kui direktiivi 95/46 artikli 8 lõikes 5 ja määruse 2016/679 artiklis 10 nimetatud andmete töötlemine ei järgi nendes sätetes ette nähtud piiranguid või muid õiguspärasuse tingimusi, mis on kehtestatud direktiivi artikli 6 lõike 1 punktides c–e ja määruse artikli 5 lõike 1 punktides c–e, peab otsingumootori haldaja direktiivi artikli 8 lõikes 4 või määruse artikli 9 lõike 2 punktis g nimetatud olulise avaliku huviga seotud põhjuste alusel ja nendes sätetes ette nähtud tingimusi järgides veel kontrollima, kas kõnealuse veebilehe lingi sisaldumine loetelus, mis kuvatakse andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel, on vajalik selleks, et internetikasutajad, kes võivad olla huvitatud sellise otsingu kaudu sellele veebilehele pääsemisest, saaksid teostada õigust teabevabadusele, mis on kaitstud harta artikliga 11.
76 Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast nähtub, et andmesubjektide esitatud taotluste – millega palutakse Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 alusel keelata see, et erinevad meediaväljaanded teevad internetis kättesaadavaks vanad reportaažid nende isikute suhtes toimunud kriminaalmenetluse kohta – lahendamisel tuleb leida õige tasakaal nende isikute õiguse eraelu puutumatusele ja üldsuse teabevabaduse vahel. Õige tasakaalu otsimisel tuleb arvesse võtta olulist rolli, mis on ajakirjandusel demokraatlikus ühiskonnas ning mis hõlmab ka kohtumenetluste kohta kokkuvõtete ja kommentaaride kirjutamist. Peale selle lisandub meediaväljaannete ülesandele, milleks on selliste andmete ja ideede edastamine, üldsuse õigus neid saada. Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas selles kontekstis, et üldsusel on huvi mitte ainult saada teavet päevakohase sündmuse kohta, vaid ka omada võimalust otsida andmeid möödunud sündmuste kohta, kusjuures selle huvi ulatus, mis üldsusel võib olla kriminaalmenetluste vastu, on siiski varieeruv ja võib aja jooksul muutuda olenevalt eelkõige kohtuasja asjaoludest (EIK 28. juuni 2018. aasta kohtuotsus M. L. ja W. W. vs. Saksamaa, CE:ECHR:2018:0628JUD006079810, punktid 89 ja 100–102).
77 Seega, lahendades taotlust eemaldada lingid, mis viivad veebilehtedele, millel on avaldatud andmesubjekti suhtes kriminaalasjas toimunud kohtumenetluse andmed, mis puudutavad selle menetluse varasemat etappi ega vasta enam hetkeolukorrale, peab otsingumootori haldaja hindama, kas pidades silmas kõiki juhtumi asjaolusid, nagu kõnealuse süüteo laadi ja raskust, menetluse käiku ja tulemust, möödunud aega, andmesubjekti rolli avalikus elus ja tema käitumist minevikus, üldsuse huvi taotluse esitamise ajal, avaldatud andmete sisu ja vormi ning nende avaldamise tagajärgi andmesubjekti jaoks, on viimasel õigus sellele, et kõnealused andmed ei oleks praeguses etapis enam seotud tema nimega tulemuste loetelus, mis kuvatakse tema nimega tehtud otsingu tagajärjel.
78 Tuleb siiski lisada, et kui otsingumootori haldaja peaks tuvastama, et see ei ole nii asjaolu tõttu, et kõnealuse lingi sisaldumine tulemuste loetelus on tingimata vajalik, et ühitada andmesubjekti õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele potentsiaalselt huvitatud internetikasutajate teabevabadusega, on haldaja igal juhul kohustatud hiljemalt siis, kui ta saab taotluse linkide eemaldamiseks, koostama tulemuste loetelu nii, et sellest internetikasutajale jääv üldpilt kajastaks kohtumenetluse praegust olukorda, ning see nõuab eelkõige, et lingid veebilehtedele, mis sisaldavad selleteemalisi andmeid, oleksid esitatud loetelu eesotsas.
79 Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades tuleb neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 95/46 sätteid tuleb tõlgendada nii, et
– esiteks kujutavad andmed, mis puudutavad füüsilise isiku suhtes toimunud kohtumenetlust ja olenevalt olukorrast selle tulemusena süüdimõistmist, endast „õigusrikkumiste“ ja „süüdimõistvate kohtuotsustega“ seotud andmeid selle direktiivi artikli 8 lõike 5 tähenduses, ning
– teiseks on otsingumootori haldaja kohustatud rahuldama taotluse eemaldada lingid veebilehtedele, mis sisaldavad selliseid andmeid, kui need andmed puudutavad kõnealuse kohtumenetluse varasemat etappi ega vasta menetluse käiku arvestades enam hetkeolukorrale, kui direktiivi artikli 8 lõikes 4 nimetatud olulise avaliku huviga seotud põhjuste kontrollimisel on tuvastatud, et kõiki juhtumi asjaolusid silmas pidades kaaluvad harta artiklitega 7 ja 8 tagatud andmesubjekti põhiõigused üles potentsiaalselt huvitatud internetikasutajate põhiõigused, mis on kaitstud harta artikliga 11.
Kohtukulud
80 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 8 lõikeid 1 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et nendes sätetes silmas peetud isikuandmete eriliikide töötlemise keeld või piirangud on juhul, kui direktiivis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti, kohaldatavad ka otsingumootori haldajale – kui otsingumootori tegevuse raames toimuva töötlemise eest vastutajale – tema ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires selle kontrolli korral, mida haldaja teostab andmesubjekti esitatud taotluse alusel pädevate riigisiseste ametivõimude kontrolli all.
2. Direktiivi 95/46 artikli 8 lõikeid 1 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et otsingumootori haldaja on nende sätete alusel üldjuhul kohustatud – kui selles direktiivis ette nähtud eranditest ei tulene teisiti – rahuldama taotlusi eemaldada lingid, mis viivad veebilehtedele, mis sisaldavad kõnealustes sätetes nimetatud eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid.
Direktiivi 95/46 artikli 8 lõike 2 punkti e tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt võib haldaja keelduda rahuldamast taotlust linkide eemaldamiseks, kui ta tuvastab, et kõnealused lingid viivad sisu juurde, mis sisaldab küll artikli 8 lõikes 1 nimetatud eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid, kuid mille töötlemise suhtes kehtib artikli 8 lõike 2 punktis e ette nähtud erand, tingimusel et töötlemine vastab kõigile muudele õiguspärasuse tingimustele, mis on selles direktiivis sätestatud, ja eeldusel et andmesubjektil ei ole direktiivi artikli 14 esimese lõigu punkti a kohaselt õigust esitada töötlemisele tema konkreetse olukorraga seotud olulistel õiguspärastel põhjustel vastuväiteid.
Direktiivi 95/46 sätteid tuleb tõlgendada nii, et kui otsingumootori haldajale on esitatud taotlus eemaldada link, mis viib veebilehele, millel on avaldatud direktiivi artikli 8 lõikes 1 või 5 nimetatud eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid, peab haldaja konkreetse juhtumi kõikide asjakohaste asjaolude põhjal, ja võttes arvesse, kui raskelt on riivatud andmesubjekti põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8, kontrollima direktiivi artikli 8 lõikes 4 nimetatud olulise avaliku huviga seotud põhjuste alusel ja viimati nimetatud sättes ette nähtud tingimusi järgides, kas selle lingi sisaldumine tulemuste loetelus, mis kuvatakse andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel, on tingimata vajalik, et kaitsta harta artikliga 11 tagatud teabevabadust, mis on internetikasutajatel, kes võivad olla huvitatud sellise otsingu kaudu sellele veebilehele pääsemisest.
3. Direktiivi 95/46 sätteid tuleb tõlgendada nii, et
– esiteks kujutavad andmed, mis puudutavad füüsilise isiku suhtes toimunud kohtumenetlust ja olenevalt olukorrast selle tulemusena süüdimõistmist, endast „õigusrikkumiste“ ja „süüdimõistvate kohtuotsustega“ seotud andmeid selle direktiivi artikli 8 lõike 5 tähenduses, ning
– teiseks on otsingumootori haldaja kohustatud rahuldama taotluse eemaldada lingid veebilehtedele, mis sisaldavad selliseid andmeid, kui need andmed puudutavad kõnealuse kohtumenetluse varasemat etappi ega vasta menetluse käiku arvestades enam hetkeolukorrale, kui direktiivi artikli 8 lõikes 4 nimetatud olulise avaliku huviga seotud põhjuste kontrollimisel on tuvastatud, et kõiki juhtumi asjaolusid silmas pidades kaaluvad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 tagatud andmesubjekti põhiõigused üles potentsiaalselt huvitatud internetikasutajate põhiõigused, mis on kaitstud harta artikliga 11.
Allkirjad