Language of document :

Slovak Telekom, a.s.’i 22. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas laiendatud koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-851/14: Slovak Telekom versus komisjon

(kohtuasi C-165/19 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Slovak Telekom, a.s. (esindajad: advokaat D. Geradin, R. O’Donoghue QC)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Slovanet, a.s.

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu otsus tervikuna või osaliselt;

tühistada otsus tervikuna või osaliselt;

teise võimalusena tühistada ST-le määratud trahvid või vähendada neid veel; ning

mõista käesoleva menetlusega ja Üldkohtu menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide – Õigusnormi rikkumised ja/või ilmne viga või põhjenduse puudumine seoses müümisest keeldumisega:

Esimene väiteosa: ST väidab, et Üldkohtu järeldus, et Bronneri kohtuotsuse tingimused ELTL artikli 102 tähenduses juurdepääsu andmisest keeldumise valdkonnas ei ole kohaldatavad, kui eksisteerib ex ante õigusnormidega kehtestatud juurdepääsu andmise kohustus, on väär. Lisaks kujutab endast õigusnormi rikkumist Üldkohtu argument, et Bronneri kohtuotsuse „hädavajalikkuse“ tingimus ei pidanud olema täidetud, kuna ex ante õigusnormides oli juba tunnustatud „vajadust saada juurdepääs hageja kliendiliinile“ ning et sellest tulenevalt ei pidanud komisjon (uuesti) analüüsima „hädavajalikkust“ ELTL artikli 102 seisukohast.

Teine väiteosa: ST väidab, et Üldkohtu järeldus, et Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas TeliaSonera kinnitab seisukohta, et ST keelumine müümast ei nõua selle tõendamist, et Bronneri kohtuotsuse tingimused on täidetud, kujutab endast õigusnormi rikkumist.

Kolmas väiteosa: ST väidab, et Üldkohtu järeldus, et ST juhtumit tuleb eristada juhtumist, mille kohta tehti Üldkohtu otsus kohtuasjas Clearstream, kuna erinevalt ST juhtumist ei puudutanud see endist riigimonopoli või ex ante õigusnormidega kehtestatud juurdepääsu andmise kohustust, kujutab endast õigusnormi rikkumist.

Neljas väiteosa: ST väidab, et Üldkohtus rikkus õigusnormi ja/või tegi ilmse vea või ei esitanud põhjendust, kui ta leidis, et juurdepääsu andmisest vaikimisi keeldumine ei ole tingimata vähem tõsine kui tegelik keeldumine, ning läbi tuleb viia juhtumipõhine hindamine.

Viies väiteosa: ST väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi ja/või tegi ilmse hindamisvea, kui ta järeldas, et asjaolu, et ST on endine riigimonopol, oli õiguslik alus sellele, et jätta käesolevas asjas kohaldamata Bronneri kohtuotsuse tingimused.

Teine väide - ST väidab, et Üldkohtu järeldus, mille kohaselt komisjon ei rikkunud tema kaitseõigusi, kui ta jättis ST-le teatavaks tegemata oma pikaajaliste keskmiste lisakulude (LRAIC) arvutamise meetodid, põhimõtted ja teabe ning kui ta jättis ST-le andmata võimaluse esitada enne otsuse vastuvõtmist oma seisukohad tähtaja jooksul, mis oleks ST-l võimaldanud teostada oma kaitseõigusi, kujutab endast õigusnormi rikkumist.

Kolmas väide - ST väidab, et põhjendustes, mida Üldkohus kasutas tema „optimeerimise“ kohanduste tagasilükkamiseks, on rikutud õigusnorme, kuna nendes kohaldatakse käesoleva kohtuasja konkreetses kontekstis sama tõhusa operaatori mõistet ebaõigesti.

____________