AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

7. juuli 2010

Liidetud kohtuasjad F‑116/07, F‑13/08 ja F‑31/08

Stanislovas Tomas

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkt c – Teenistusest vabastamine – Usaldussuhe – Eelnev konsulteerimine parlamendi personalikomiteega – Puudumine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles S. Tomas palub sisuliselt esimese võimalusena tühistada parlamendi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 26. märtsi 2007. aasta otsus vabastada hageja alates 1. juulist 2007 teenistusest; teise võimalusena tühistada sama asutuse 10. juuli 2007. aasta otsus vabastada hageja alates 16. oktoobrist 2007 teenistusest; igal juhul mõista parlamendilt hageja kasuks välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest, mis talle teenistusest vabastamisega väidetavalt tekitati.

Otsus: Jätta hagid kohtuasjades F‑116/07 ja F‑13/08 rahuldamata. Mõista parlamendilt hageja kasuks hüvitisena välja 1000 eurot talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Jätta hagi kohtuasjas F‑31/08 ülejäänud osas rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud, mis neil seoses kohtuasjadega F‑116/07, F­13/08 ja F‑31/08 on tekkinud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kohustuslik iseloom – Enne kaebuse rahuldamata jätmist esitatud hagi – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 2)

2.      Institutsioonide aktid – Üldine kohustus teavitada õigusakti adressaati võimalikest õiguskaitsevahenditest ja tähtaegadest – Puudumine

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Parlamendi poliitilise fraktsiooni teenistusse võetud ajutine teenistuja – Teenistusest vabastamise otsus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkti c alapunkt i)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Parlamendi poliitilise fraktsiooni teenistusse võetud ajutine teenistuja – Usaldussuhte katkemine – Teenistusest vabastamise otsus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt c)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Teenistusest vabastamise otsus – Personalikomitee eelnevalt teavitamise kohustus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt c)

6.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Teenistusest vabastamise otsus – Põhjendamiskohustus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt c)

7.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Vastastikuse usalduse vajadus – Kohtulik kontroll – Ulatus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt c)

8.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Ametnike ametialase ebapädevuse tuvastamise menetlus – Muudele teenistujatele kohaldamata jätmine

(Personalieeskirjad, artikli 51 lõige 1)

9.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Administratsiooni kaalutlusõigus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkt c ja artikli 49 lõige 1)

10.    Ametnikud – Ajutised teenistujad – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Ulatus – Kohustus määrata ajutine teenistuja puuduliku ametialase tegevuse korral teisele ametikohale – Puudumine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt c)

11.    Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 kohaldamatus

12.    Ametnikud – Ajutised teenistujad – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Kohustus saata ametnikule või teenistujale üksikotsus, mis on koostatud keeles, mida ametnik või teenistuja valdab väga hästi

13.    Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Ametialane eksimus

(EÜ artikkel 236)

1.      Igale ametisse nimetava asutuse akti peale esitatud hagile, mis kahjustab isiku huve, peab reeglina tingimata eelnema kohtueelne kaebus, mille kohta on tehtud otsene või kaudne rahuldamata jätmise otsus. Enne selle kohtueelse menetluse lõpetamist esitatud hagi on oma enneaegsuse tõttu personalieeskirjade artikli 91 lõike 2 alusel vastuvõetamatu.

(vt punkt 64)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. detsember 2008, liidetud kohtuasjad T‑90/07 P ja T‑99/07 P: Belgia ja komisjon vs. Genette (EKL 2008, lk II‑3859, punkt 105 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Mitte ükski konkreetne ühenduse õigusnorm ei kehtesta institutsioonidele üldist kohustust teavitada õigusakti adressaati võimalikest õiguskaitsevahenditest ega nende kasutamise tähtaegadest.

(vt punkt 87)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 22. detsember 2005, kohtuasi T‑146/04: Gorostiaga Atxalandabaso vs. parlament (EKL 2005, lk II‑5989, punkt 131); 11. november 2008, kohtuasi T‑390/07 P: Speiser vs. parlament (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑63 ja II‑B‑1‑427, punkt 31).

3.      Ajutise teenistuja hindamismenetlus ja menetlus, mille tagajärjel tehakse otsus selle ajutise teenistuja teenistusleping üles öelda, on kaks erinevat menetlust.

Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunktist i tuleneb, et tähtajatult tööle võetud ajutise teenistuja leping lõpeb lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel. Osutatud sättes ei ole viidatud mingisugusele kohustusele võtta asjaomase isiku lepingu ülesütlemisel aluseks tema hindamisaruanded, nagu see on ette nähtud ametniku puhul, keda saab personalieeskirjade artikli 51 alusel teenistusest vabastada vaid järjestikuste hindamisaruannete alusel, mis tõendavad tema ametialast ebapädevust.

(vt punktid 91 ja 92)

4.      Isiku kaitseõiguste austamine tema vastu algatatud menetluses, mis võib viia selle isiku kahjuks tehtud otsuseni, kujutab endast liidu õiguse aluspõhimõtet, mis peab olema tagatud isegi asjassepuutuvate menetlusnormise puudumisel.

Selle põhimõtte järgi peab asjaomane isik saama enne teda puudutava otsuse koostamist tulemuslikult esitada oma seisukoha nende faktide ja asjaolude tegelikkuse kohta, mille alusel kõnealune otsus tehti.

Poliitilise fraktsiooni juures täidetavate tööülesannete eripära ning vajaduse tõttu säilitada niisuguses poliitilises keskkonnas vastastikune usaldus fraktsiooni ja selle juurde lähetatud ametnike vahel ei saa kaitseõiguste rikkumise kohta esitatud väitele tulemuslikult tugineda, kui tegemist on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel parlamendi poliitilise fraktsiooni teenistusse tööle võetud ajutise teenistuja teenistusest vabastamise otsusega.

Sellekohast erandit kaitseõiguste tagamise põhimõttest tuleb kohaldada alati juhul, kui on vaja säilitada olemasolevat usaldussuhet.

(vt punktid 98, 99 ja 101)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. juuli 1970, kohtuasi 44/69: Buchler vs. komisjon (EKL 1979, lk 733, punkt 9); 10. juuli 1986, kohtuasi 234/84: Belgia vs. komisjon (EKL 1986, lk 2263, punkt 27); 3. oktoober 2000, kohtuasi C‑458/98 P: Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu (EKL 2000, lk I‑8147, punkt 99); 5. oktoober 2000, kohtuasi C‑288/96: Saksamaa vs. komisjon (EKL 2000, lk I‑8237, punkt 99); 9. november 2006, kohtuasi C‑344/05 P: komisjon vs. De Bry (EKL 2006, lk I‑10915, punkt 37).

Esimese Astme Kohus: 28. jaanuar 1992, kohtuasi T‑45/09: Speybrouck vs. parlament (EKL 1992, lk II‑33, punkt 94).

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. veebruar 2010, kohtuasi F‑89/08: P vs. parlament (punkt 32).

5.      Ametnike ja muude teenistujate töölevõtmist käsitleva parlamendi sisemise töökorra artikli 10 lõige 1 sätestab, et „igast poliitilise fraktsiooni teenistusse võetud ajutise teenistuja lepingu lõpetamise menetlusest tuleb eelnevalt teavitada institutsiooni personalikomiteed, kes võib asjaomase isiku ära kuulata ja teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse tegevusse sekkuda”.

Niisiis kehtestab parlamendi sisemise töökorra artikli 10 lõige 1 personalikomitee teavitamise kohustuse põhimõtte, sätestades vaid sealjuures, et teavitamine peab toimuma „eelnevalt” sellele, kui viiakse läbi „ajutise teenistuja lepingu lõpetamise menetlus”, ega sätesta teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele selle kohustuse täitmiseks mingisugust tähtaega. Ajutisele teenistujale tema teenistusest vabastamise otsusest teatamine on „ajutise teenistuja lepingu lõpetamise menetluse” oluline etapp. Järelikult peab teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus kõnealuse sätte sõnastuse kohaselt teavitama personalikomiteed tingimata enne seda, kui ta annab huvitatud isikule teada otsusest tema teenistusest vabastamise kohta.

Akti vastuvõtmist puudutavate selliste menetlusnormide rikkumine, mille pädev institutsioon on ise kehtestanud, kujutab endast olulise menetlusnormi rikkumist EÜ artikli 230 teise lõigu tähenduses, mida kohus võib ka omal algatusel uurida. Õiguskindluse seisukohalt olulise menetlusnormi rikkumine EÜ artikli 230 teise lõigu mõttes toob kaasa vigase akti tühistamise, ilma et oleks vaja tõendada kahju olemasolu. Üksnes vorminõude rikkumine toob aga õigusakti tühistamise kaasa ainult siis, kui tõendatakse, et sellise rikkumise puudumisel oleks asjaomane õigusakt võinud olla teistsuguse sisuga. Seega tuleb teha kindlaks, kas ajutise teenistuja lepingu lõpetamise menetlusest personalikomitee teavitamise kohustuse täitmata jätmine on kvalifitseeritav olulise menetlusnormi rikkumisena või üksnes vorminõude rikkumisena.

Sisemise töökorra kõnealuse sätte sõnastusest ei tulene, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel tööle võetud ajutiste teenistujate töölepingute ülesütlemist käsitlevate otsuste kehtivuse eelduseks oleks personalikomitee arvamuse esitamine. Kui see nii oleks, peaks selles sättes olema määratud tähtaeg, mille jooksul peab personalikomitee otsuse tegema. Ei tule kõne alla, et personalikomitee saaks negatiivse arvamuse andmise või passiivsusega takistada töölepingu ülesütlemist, mis on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 lõike 2 punktiga a kooskõlas.

Kui personalikomitee eelnevast teavitamisest tulenev formaalsus, mis on parlamendi sisemise töökorraga ette nähtud, jäetakse järgimata, ei saa seda hoolimata sellest, et see on formaalsuse vabatahtlikult kehtestanud institutsiooni suhtes kohustuslik, kvalifitseerida olulise menetlusnormi rikkumisena, kuna selle täitmata jätmine vaatamata sellele, et tegemist on ametialase rikkumisega, ei oleks saanud oluliselt mõjutada asjaomase isiku töölepingu ülesütlemisega lõppenud menetluse käiku.

Personalikomitee eelneva teavitamise kohustuse eiramine ei saa kaasa tuua teenistusest vabastamise otsuse tühistamist. Sellekohane rikkumine kujutab endast ametialast rikkumist, mis võib kaasa tuua institutsiooni lepinguvälise vastutuse.

(vt punktid 106, 107, 112, 113, 118–120, 122 ja 124–126)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. veebruar 1988, kohtuasi 68/86: Ühendkuningriik vs. nõukogu (EKL 1988, lk 855, punktid 48 ja 49); 6. aprill 2000, kohtuasi C‑286/95 P: komisjon vs. ICI (EKL 2000, lk I‑2341, punkt 52).

Esimese Astme Kohus: 19. mai 1994, kohtuasi T‑465/93: Consorzio gruppo di azione locale „Murgia Messapica” vs. komisjon (EKL 1994, lk II‑361, punkt 56); 14. juuli 1997, kohtuasi T‑123/95: B vs. parlament (EKL AT 1997, lk I‑A‑245 ja II‑697, punktid 34 ja 39); 6. märts 2003, liidetud kohtuasjad T‑228/99 ja T‑233/99: Westdeutsche Landesbank Girozentrale ja Land Nordrhein‑Westfalen vs. komisjon (EKL 2003, lk II‑435, punkt 143 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 16. aprill 2008, kohtuasi F‑73/07: Doktor vs. nõukogu (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑91 ja II‑A‑1‑479, punkt 88).

6.      Tähtajatu töölepinguga tööle võetud töötaja teenistusest vabastamise korral on eriti tähtis, et sellise abinõu aluseks olevad põhjused esitataks üldreeglina selgelt kirjalikult, eelistatavalt asjaomase otsuse tekstis. Ainult see akt, mille õiguspärasust hinnatakse akti andmise kuupäeval, väljendabki tegelikult institutsiooni otsust.

Teenistusest vabastamise põhjuste esitamise kohustust võib siiski lugeda täidetuks ka juhul, kui asjaomast isikut on ülemustega peetud vestlustel nendest põhjustest nõuetekohaselt teavitatud ja kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus tegutseb peatselt pärast neid vestlusi. Lisaks võib see asutus vajaduse korral asjaomase isiku kaebusele vastates neid põhjendusi täiendada.

(vt punkt 133)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑123 ja II‑A‑1‑459, punkt 79).

7.      Parlamendi poliitiline fraktsioon on ainus, kes on pädev määrama kindlaks tingimused, mida ta peab vastastikuse usalduse säilitamise püsimiseks vajalikuks, olles muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 punkti c alusel määranud kindlaks ajutise teenistuja teenistussuhte.

Niisugune usaldussuhe ei põhine objektiivsetel asjaoludel ega allu sisuliselt kohtulikule kontrollile. Usaldussuhte olemasolu või selle kaotamise kontrollimise võimatus kehtib osaliselt ka sellise suhte olemasolu või selle kaotamise kohta esitatud põhjenduste kontrollimise suhtes.

(vt punktid 147−149)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus B vs. parlament (punkt 73); 17. oktoober 2006, kohtuasi T‑406/04: Bonnet vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑213 ja II‑A‑2‑1097, punktid 50 ja 51).

8.      Muudele teenistujatele analoogia alusel kohaldatavad personalieeskirjade sätted on muude teenistujate teenistustingimustes sõnaselgelt nimetatud. Mitte ükski muude teenistujate teenistustingimuste säte ei näe ette, et personalieeskirjade artikli 51 lõige 1, mis puudutab ametnike ametialase ebapädevuse menetlemist, oleks muudele ametnikele analoogia alusel kohaldatav.

(vt punktid 154 ja 155)

9.      Isegi kui on tegemist eksimusega, mis võib õigustada ajutise teenistuja distsiplinaarpõhjustel teenistusest vabastamist, ei ole teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus mingil juhul kohustatud algatama asjaomase isiku vastu distsiplinaarmenetlust, selle asemel, et kasutada muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punktis c sätestatud lepingu ühepoolset ülesütlemise võimalust. Ainult juhul, kui kõnesolev asutus kavatseb ilma ette teatamata teenistusest vabastada ajutise teenistuja, kes on oma kohustusi jämedalt rikkunud, on vaja muude teenistujate teenistustingimuste artikli 49 lõike 1 kohaselt algatada distsiplinaarmenetlus vastavalt IX lisale, mida kohaldatakse ajutistele teenistujatele analoogia alusel.

(vt punkt 158)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. aprill 2008, kohtuasi F‑74/06: Longinidis vs. Cedefop (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑125 ja II‑A‑1‑655, punkt 116); 7. oktoober 2009, kohtuasi F‑29/08: Y vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑393 ja II‑A‑1‑2099, punkt 111).

10.    Administratsiooni hoolitsemiskohustus oma teenistujate suhtes peegeldab personalieeskirjadega haldusorgani ja avalikus teenistuses töötavate isikute suhetes loodud vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu. See kohustus ja hea halduse põhimõte tähendavad peamiselt seda, et kui pädev asutus teeb otsuse ametniku olukorra kohta, peab ta arvestama kõikide asjaoludega, mis võivad mõjutada seda otsust, ja seda tehes ei arvesta ta mitte üksnes teenistuse, vaid ka asjaomase ametniku huvidega.

Administratsioonil ei ole kohustust pakkuda uut ametikohta ajutisele teenistujale, kelle ametialast tegevust peetakse puudulikuks. Kui hoolitsemiskohustuse rakendamise tulemusena muutuks võimalus määrata asjaomane isik mõne muule ametikohale vastavaks kohustuseks, muudaks see haldusasutuse ja avalikus teenistuses olevate isikute vaheliste õiguste ja kohustuste tasakaalu, mis personalieeskirjadega on loodud, kuigi personalieeskirjade eesmärk on sellist tasakaalu kajastada.

Selline järeldus kehtib juhul, kui muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktis c sätestatud leping öeldakse üles usalduse kaotuse tõttu, kuna vastastikune usaldus on kohtupraktika kohaselt niisuguse lepingu üks oluline element.

Lisaks on administratsioonil ulatuslik kaalutlusruum, et otsustada, millised oskused on tema arvates konkreetsete tööülesannete täitmisel teenistuse huvides vajalikud, ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktis c sätestatud lepingute puhul on see kaalutlusruum veelgi laiem.

(vt punktid 165, 166 ja 168)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. veebruar 1987, kohtuasi 417/85: Maurissen vs. kontrollikoda (EKL 1987, lk 551, punkt 12).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Doktor vs. nõukogu (punkt 41).

11.    Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 1 toodud sätte sõnastusest tuleneb, et sellega nähakse ette erapooletuse põhimõte kohtumenetluses, kuid ei ole mainitud, et seda põhimõtet saab kohaldada ka haldusmenetluses.

Liidu institutsiooni ei saa käsitada „õigusemõistmise volitusega institutsioonina” konventsiooni artikli 6 lõike 1 mõttes. Järelikult ei ole artikli 6 lõige 1 kohaldatav otsuse suhtes, millega teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus ütleb üles ajutise teenistuja lepingu.

(vt punktid 172–174)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. juuni 1983, liidetud kohtuasjad 100/80−103/80: Musique Diffusion française jt vs. komisjon (EKL 1983, lk 1825, punkt 7).

Esimese Astme Kohus: 14. mai 1998, kohtuasi T‑348/94: Enso Española vs. komisjon (EKL 1998, lk II‑1875, punkt 56).

12.    Isegi kui personalieeskirjad ei reguleeri küsimust ühenduse institutsioonide poolt oma töötajatele suunatud otsustes kasutatavate keelte kohta, on institutsioonide ülesanne vastavalt hoolitsemiskohustusele suunata ametnikule või ajutisele teenistujale selles keeles sõnastatud üksikotsus, mida ta valdab väga hästi. See kohustus kehtib seda enam, kui institutsiooni otsus võib mõjutada ametniku või ajutise teenistuja teenistussuhet.

(vt punkt 199)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 23. märts 2000, kohtuasi T‑197/98: Rudolph vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑55 ja II‑241, punkt 46).

13.    EÜ artikli 236 alusel esitatud kahju hüvitamise hagi põhjendatuse eelduseks on see, et samaaegselt esineksid teatavad tingimused, st institutsioonile etteheidetava käitumise õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos väidetava käitumise ja viidatud kahju vahel.

Kui parlament eirab oma kohustust teavitada personalikomiteed enne ajutise teenistuja teenistusest vabastamise otsuse vastuvõtmist, et ajutise teenistuja lepingu lõpetamiseks algatatakse menetlus, ei õigusta see teenistusest vabastamise otsuse tühistamist, vaid niisugune menetlusnormi rikkumine kujutab endast ametialast eksimust, mis võib kaasa tuua institutsiooni vastutuse.

Selline ametialane eksimus jättis ametnikule kahtlemata mulje, et ta on kaotanud võimaluse saada personalikomitee võimaliku sekkumise kaudu abi, ja seega on tekitatud talle teataval määral mittevaralist kahju.

(vt punktid 213–215)

Viited:

Euroopa Kohus: 1. juuni 1994, kohtuasi C‑136/92 P: komisjon vs. Brazzelli Lualdi jt (EKL 1994, lk I‑1981, punkt 42); 21.veebruar 2008, kohtuasi C‑348/06 P: komisjon vs. Girardot (EKL 2008, lk I‑833, punkt 52).

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus B vs. parlament (punkt 39).