EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
29. aprill 2015
Liidetud kohtuasjad F‑159/12 ja F‑161/12
CJ
versus
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Tähtajaline leping – Ülesütlemine – Usaldussuhte katkemine – Õigus olla ära kuulatud – Rikkumine
Ese: ELTL artikli 270 alusel esitatud hagid, millest esimesega palub CJ tühistada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) direktori 24. veebruari 2012. aasta otsuse öelda üles tema lepingulise töötaja leping ja mõista välja hüvitis kahju eest, mis talle selle otsuse tulemusel väidetavalt tekitati, ning millest teisega palub ta hüvitada väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju.
Otsus: Tühistada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktori 24. veebruari 2012. aasta otsus CJ lepingulise töötaja lepingu ülesütlemise kohta. Jätta hagi kohtuasjas F‑159/12 ülejäänud osas rahuldamata. Jätta hagi kohtuasjas F‑161/12 rahuldamata. Jätta kohtukulud kohtuasjas F‑159/12 kummagi poole enda kanda. Kohtuasjas F‑161/12 jätta CJ kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kohtukulud. Kohtuasjas F‑159/12 mõista CJ‑lt välja 2000 eurot Avaliku Teenistuse Kohtu kasuks, et hüvitada osa välditavatest kuludest, mida kohus pidi kandma.
Kokkuvõte
1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Üksnes lisades esitatud täiendavad väited – Vastuvõetamatus
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 50 lõike 1 punkt e)
2. Ametnikud – Lepingulised töötajad – Tähtajalise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine etteteatamisega – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohustus algatada distsiplinaarmenetlust – Puudumine
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkt b ja artikli 49 lõige 1)
3. Ametnikud – Lepingulised töötajad – Tähtajalise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine etteteatamisega – Õigus olla ära kuulatud – Ulatus – Lepingu ülesütlemine asjaomast isikut sellest teavitamata – Rikkumine – Tagajärjed
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkti b alapunkt ii)
4. Ametnikud – Põhimõtted – Õigus süütuse presumptsioonile – Ulatus
5. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetluse algatamisele eelnev juurdlus – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus
(Personalieeskirjad, IX lisa)
6. Ametnikud – Lepingulised töötajad – Tähtajalise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine etteteatamisega – Usaldussuhte katkemisest tulenev põhjendus – Kohtulik kontroll – Piirid
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkti b alapunkt ii)
7. Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Vaidlustatud õigusvastase akti tühistamine – Mittevaralise kahju adekvaatne hüvitamine – Piirid
(Personalieeskirjad, artikkel 91)
1. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 50 lõike 1 punktist e tuleneb, et hageja peab hagiavalduses märkima konkreetsed väited, mida Avaliku Teenistuse Kohtul palutakse hinnata, ning vähemalt ülevaatlikult esitama õiguslikud ja faktilised asjaolud, millele ta oma väidetes tugineb.
Kuigi hagiavaldust saab konkreetsete punktides toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide lõikudele, on lisadel üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne ning neid ei saa seetõttu kasutada selleks, et neis täiendada hagiavalduses ülevaatlikult esitatud fakti- ja õigusväiteid, kajastades seal väiteid või argumente, mida hagiavalduses endas ei ole.
Järelikult on üksnes hagiavalduse lisades esitatud väited vastuvõetamatud.
(vt punktid 76 ja 77)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Giannini vs. komisjon, F‑49/08, EU:F:2009:76, punkt 86.
2. Kuna teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel on ulatuslik kaalutlusõigus, siis isegi siis, kui on tegemist eksimusega, mis võib õigustada ajutise või lepingulise töötaja teenistusest vabastamist, ei ole ta mingil juhul kohustatud algatama asjaomase isiku vastu distsiplinaarmenetlust, selle asemel et kasutada muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punktis c sätestatud lepingu ühepoolset ülesütlemise võimalust.
Ainult juhul, kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus kavatseb ilma ette teatamata teenistusest vabastada ajutise või lepingulise töötaja, kes on oma kohustusi jämedalt rikkunud, on vaja muude teenistujate teenistustingimuste artikli 49 lõike 1 kohaselt algatada distsiplinaarmenetlus vastavalt ametnike personalieeskirjadele IX lisale, mida kohaldatakse ajutistele ja lepingulistele töötajatele analoogia alusel.
(vt punkt 81)
Viited:
Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus Longinidis vs. Cedefop, T‑283/08 P, EU:T:2011:338, punkt 100.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Gomes Moreira vs. ECDC, F‑80/11, EU:F:2013:159, punkt 49, ja CT vs. EACEA, F‑36/13, EU:F:2013:190, punkt 54.
3. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaselt on igaühel õigus, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Lisaks tuleb õigust olla ära kuulatud järgida ka siis, kui kohaldatavad õigusaktid niisugust formaalsust sõnaselgelt ette ei näe.
Kuna otsus öelda üles lepingulise teenistuja tähtajaline leping etteteatamisega muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti b alapunkti ii alusel on üksikmeede, mis võib asjaomast teenistujat kahjustada, on viimasel järelikult õigus olla ära kuulatud enne sellise otsuse tegemist, isegi kui see artikkel sellist õigust konkreetselt ette ei näe.
Õiguse olla ära kuulatud rikkumine on tuvastatud, kui asjaomasel isikul ei olnud võimalust esitada oma seisukoht tagajärgede kohta, mida teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus kavatses tema käitumisest tuletada, ja eelkõige asjaolu kohta, et sel asutusel on kavatsus tema leping ennetähtaegselt üles öelda.
Selleks, et õiguse olla ära kuulatud rikkumine võiks viia lepingu ülesütlemise otsuse tühistamiseni, peab lisaks siiski kindlaks tegema, kas ilma sellise rikkumiseta oleks menetluse tulemus olnud teistsugune.
Otsus öelda ennetähtaegselt üles lepingulise teenistuja leping – olgu see nii põhjendatud kui tahes – on äärmiselt tõsine toiming nii asjaomase institutsiooni või asutuse jaoks, kes ta valis ja tööle võttis, kusjuures tavaliselt väga konkurentsitiheda valikumenetluse tagajärjel, ja veel rohkem teenistuja jaoks, kes on äkki ilma tööta ja kelle teenistuskäiku võib see negatiivselt mõjutada mitmeid aastaid. Peale selle, et tegemist on asjaomase teenistuja põhiõigusega, on viimati nimetatud isiku õigus esitada tõhusalt oma seisukoht kavandatava lepingu ülesütlemise otsuse kohta teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kohustus, mida ta peab täielikult tagama. Liidu kohtu ülesanne ei ole võtta seisukohta selle kohta, kas teised lahendused, mida oleks käesoleval juhul võinud kavandada, oleksid olnud teostatavad või mitte. Kui igal juhul olla seisukohal, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus oleks tingimata teinud identse otsuse isegi pärast asjaomase isiku ärakuulamist, tähendab see Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis a kehtestatud põhiõiguse olla ära kuulatud sisutühjaks muutmist, kuna selle õiguse enda sisu on see, et isikul on võimalus mõjutada asjaomast otsustamisprotsessi.
(vt punktid 108–110, 122–124 ja 129)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsused Foshan Shunde Yongjian Housewares & Hardware vs. nõukogu, C‑141/08 P, EU:C:2009:598, punkt 83, ja Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics, C‑129/13 ja C‑130/13, EU:C:2014:2041, punktid 39 ja 79.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused CH vs. parlament, F‑129/12, EU:F:2013:203, punktid 34 ja 38; Tzikas vs. ERA, F‑120/13, EU:F:2014:197, punkt 46, ning Wahlström vs. Frontex, F‑117/13, EU:F:2014:215, punktid 28 ja 33 ning seal viidatud kohtupraktika.
4. Õigus süütuse presumptsioonile on põhiõigus, mille austamist institutsioonide poolt kontrollivad liidu kohtud. See õigus on üldpõhimõte, mida kohaldatakse haldusmenetlustele, arvestades asjaomaste rikkumiste olemust ja sellega seotud meetmete olemust ja raskusastet. Sellest tuleneb, et isegi siis, kui kriminaalmenetlust ei ole algatatud, kohaldatakse õigust süütuse presumptsioonile ametniku suhtes, keda süüdistatakse personalieeskirjadest tulenevate kohustuste rikkumises, mis on piisavalt rasked, et õigustada Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluse algatamist, millest lähtudes võib administratsioon võtta vajaduse korral rangeid nõutavaid meetmeid.
Seoses otsusega lõpetada lepingulise teenistuja tähtajaline leping etteteatamistähtajaga usaldussuhte katkemise tõttu võib seda õigust olla rikutud, kui administratsioon otsustab öelda üles asjaomase teenistuja lepingu üksnes tema ülemuse poolt tema suhtes esitatud süüdistuse alusel, olles mitte kunagi andnud asjaomasele isikule võimalust selgitada ja ilma et ta oleks kontrollinud, kas teenistujale tehtud etteheited on põhjendatud. Kui otsus siiski tehakse pärast seda, kui juurdlus on algatatud, kusjuures tegemist on juurdlusega, mille käigus asjaomasel isikul oli võimalus selgitusi esitada, ei saa olla tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega.
(vt punktid 154 ja 155)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Apostolidis vs. Euroopa Kohus, T‑86/97, EU:T:1998:71, punkt 47.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus BD vs. komisjon, F‑36/11, EU:F:2012:49, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika.
5. Institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus nende isikute valikul, kellele nad usaldavad halduslikku allumatust puudutava juurdluse läbiviimise. Selles kontekstis on institutsioonid kohustatud valima isikud, kes sobivad neile usaldatud delikaatseteks ülesanneteks, ilma et nende isikute kogemus juurdluse läbiviijatena oleks selle valiku tegemisel siiski otsustav aspekt.
Ulatuslikku kaalutlusõigust silmas pidades ei saa asjaomane isik liidu kohtus tõhusalt vaidlustada oma administratsiooni valikut, tuginedes üksnes juurdluse läbiviijate väidetavale kogemuse puudumisele ning ilma isegi püüdmata tõendada, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus kasutas oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.
(vt punktid 174 ja 175)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Tzirani vs. komisjon, F‑46/11, EU:F:2013:115, punkt 121.
6. Lepingulise teenistuja lepingu ennetähtaegne lõpetamine muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti b alapunkti ii alusel võib tugineda asjaomase teenistuja käitumisele, mis toob kaasa tema ja teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse vahelise usaldussuhte katkemise. Pädeval asutusel on sellega seoses ulatuslik kaalutlusõigus, kuna liidu kohtu kontroll piirdub ilmse vea või võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega.
Selle tõendamine, et administratsioon tegi faktiliste asjaolude hindamisel ilmse vea − mis võib õigustada selle hinnangu põhjal tehtud otsuse tühistamist −, eeldab, et tõendid, mille hageja peab esitama, on piisavad, et muuta administratsiooni hinnangud ebausutavaks. Teisisõnu, ilmset hindamisviga puudutav väide tuleb tagasi lükata, kui vaatamata hageja esitatud tõenditele võib küsimuse alla seatud hinnangut ikka pidada põhjendatuks ja seostatuks.
(vt punktid 188 ja 189)
Viited:
Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus ETF vs. Michel, T‑108/11 P, EU:T:2013:625, punkt 77.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Mocová vs. komisjon, F‑41/11, EU:F:2012:82, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika, ning CT vs. EACEA, EU:F:2013:190, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika.
7. Õigusvastase akti tühistamine võib ise kujutada endast sobivat ja põhimõtteliselt adekvaatset hüvitist igasuguse mittevaralise kahju eest, mida see otsus võis põhjustada, kui hageja just ei tõenda, et ta kandis mittevaralist kahju, mis ei ole tühistamist õigustava õigusvastasusega seotud ja mida see tühistamine täies ulatuses ei hüvita.
(vt punkt 234)
Viide:
Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus CP vs. parlament, F‑8/13, EU:F:2014:44, punkt 105.