AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

10. juuli 2008

Kohtuasi F‑61/06

Cathy Sapara

versus

Eurojust

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja pikendamine – Teenistusest vabastamine katseaja lõpus – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Ilmne hindamisviga – Psühholoogiline ahistamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega C. Sapara palub tühistada Eurojusti 6. juuli 2005. aasta otsuse, millega ta katseaja lõpus teenistusest vabastati, ennistada ta 6. juulist 2005 tagasi Eurojusti teenistusse, mõista Eurojustilt tema kasuks välja varalise kahju hüvitisena palgasumma, mille ta oleks ajavahemikul 6. juulist 2005 kuni 15. oktoobrini 2009 pidanud saama, ning Eurojustilt tema kasuks moraalse kahju hüvitisena ex aequo et bono põhimõttel tehtud esialgsete arvestuste kohaselt 200 000 eurot.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Katseaeg – Pikendamise otsus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 14 kolmas lõik)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja lõpparuanne

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 14 kolmas lõik)

3.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3; Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 11 esimene lõik)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Katseaeg – Tulemuste hindamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 14 kolmas lõik)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Katseaeg – Asjaomase isiku võimetele antud negatiivne hinnang

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 14 kolmas lõik)

1.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 14 kolmandast lõigust võib järeldada, et kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus otsustab katseajal oleva ajutise teenistuja katseaega pikendada, peab ta põhistama oma otsust katseaja lõpparuandega. Sellega, et teenistuja ülemus on katseaja keskel koostatud esimeses aruandes pikendamise ettepaneku juba teinud, ei ole kõnealust sätet rikutud, kuna selline ettepanek – kuigi see on enneaegne – ei saa asjaomase isiku olukorda mõjutada.

(vt punktid 54, 56 ja 57)

2.      Kuigi muude teenistujate teenistustingimuste artikli 14 kolmanda lõigu sätted ei näe otsesõnu ette, et katseajal oleva ajutise teenistuja katseaja pikendamise korral tuleb pikendatud ajavahemiku lõppemisel koostada uus katseaja lõpparuanne, ei saa neid sätteid tõlgendada nii, et need keelavad administratsioonil selle ajavahemiku lõppedes teist aruannet koostada. Kuna asjaomase isiku katseaega pikendati, võib pädev ametiasutus teise aruande koostada.

(vt punkt 60)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. oktoober 1981, kohtuasi 175/80: Tither vs. komisjon (EKL 1981, lk 2345, punkt 12).

3.      Kuigi vastab tõele, et see, kui ametnik teeb kolleegi nahavärvi üle korduvalt või üks kord nalja, on ühenduse õiguskorra aluseks olevate põhiväärtustega vastuolus, ei saa sellist hukkamõistetavat ja lubamatut käitumist siiski pidada personalieeskirjade artikli 12a lõike 3 tähenduses psühholoogiliseks ahistamiseks, kui on tõendatud, et selline naljategemine ei olnud korduv ning see lõppes, kui asjaomane kolleeg seda palus.

(vt punktid 105–107)

4.      Arvestades administratsiooni ulatuslikku kaalutlusõigust hinnata katseajal oleva ajutise teenistuja suutlikkust ja võimekust vastavalt teenistuse huvile, ei ole Avaliku Teenistuse Kohtu ülesanne teha asjaomaste institutsioonide asemel otsus katseaja tulemuste hindamise kohta, kui tegemist ei ole ilmse hindamisvea või võimu kuritarvitamisega.

(vt punkt 120)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. detsember 1989, kohtuasi C‑17/88: Patrinos vs. MSK, (EKL 1989, lk 4249, punkt 33, avaldatud lühendatult).

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 2002, liidetud kohtuasjad T‑373/00, T‑27/01, T‑56/01 ja T‑69/01: Tralli vs. Euroopa Keskpank (EKL AT 2002, lk I‑A‑97 ja II‑453, punkt 76).

5.      Isiku kaitseõiguste austamine tema vastu algatatud menetluses, mis võib viia selle isiku huve kahjustava otsuseni, kujutab endast ühenduse õiguse üldpõhimõtet. See põhimõte, mis vastab hea halduse nõuetele, eeldab, et asjaomasele isikutele antakse reaalne võimalus väljendada oma seisukohta talle etteheidetavate ja otsuse põhjenduseks toodavate asjaolude osas.

Seoses ajutise teenistuja teenistusest vabastamisega katseaja lõpus rakendab isiku kaitseõiguste austamise põhimõtte muude teenistujate teenistustingimuste artikli 14 kolmas lõik, mis näeb ette, et aruanne, mis tehakse üks kuu enne katseaja lõppu ajutise teenistuja suutlikkuse kohta täita oma kohustusi, samuti tema teenistuses käitumise ja võimekuse kohta „edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus teha kirjalikult oma märkused.” Kõnealune põhimõte ei nõua administratsioonilt aga seda, et ta esitaks ajutisele teenistujale, kelle töötulemused ei ole rahuldavad, katseaja jooksul hoiatuse. Isegi kui eeldada, et administratsioon ei teavita asjaomast isikut katseaja jooksul tema väidetavalt mitterahuldavatest töötulemustest, ei kujuta see endast isiku kaitseõiguste tagamise põhimõtte rikkumist, kuna katseaja lõpparuanne, millele administratsioon teenistusest vabastamisest teavitades tugines, edastati asjaomasele isikule nõuetekohaselt.

(vt punktid 148–150)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. mai 1985, kohtuasi 3/84: Patrinos vs. MSK (EKL 1985, lk 1421, punkt 19); 9. november 2006, kohtuasi C‑344/05 P: komisjon vs. De Bry (EKL 2006, lk I‑10915, punktid 37 ja 38).

Esimese Astme Kohus: 5. märts 1997, kohtuasi T‑96/95: Rozand-Lambiotte vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑35 ja II‑97, punkt 102); 8. märts 2005, kohtuasi T‑277/03: Vlachaki vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑57 ja II‑243, punkt 64); 10. oktoober 2006, kohtuasi T‑182/04: Van der Spree vs. komisjon, EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑205 ja II‑A‑2‑1049, punkt 70).