AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

20. september 2011

Kohtuasi F‑45/06 REV

Sandrine De Buggenoms jt

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Menetlus – Teistmisavaldus – Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 119 – Avaliku Teenistuse Kohtu otsus – Teistmisavaldus, mis puudutab hagist loobumise tagajärjel tehtud registrist kustutamise määrust – Kohtuotsuse seadusjõud – Arvestamata jätmine – Omal algatusel tõstatatud vastuvõetamatuse küsimus

Ese:      Teistmisavaldus Avaliku Teenistuse Kohtu esimese koja esimehe 16. septembri 2010. aasta registrist kustutamise määruse peale kohtuasjas F‑45/06: Avendano jt vs. komisjon.

Otsus:      Tunnistada teistmisavaldus vastuvõetamatuks. Mõista komisjoni kohtukulud välja teistmisavalduse esitajatelt. Jätta teistmismenetlusse astuja nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Kohtuotsuse teistmine – Teistmisavaldus, mis puudutab hageja hagist loobumise tagajärjel tehtud registrist kustutamise määrust – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 44 ja I lisa artikkel 7; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 74, artikli 89 lõige 5 ja artikkel 119)

2.      Menetlus – Poolte esindamine – Ad litem volitus – Esitamise nõude puudumine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõige 5, artikli 39 lõike 1 kolmas lõik ning artikkel 74)

3.      Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Ulatus

(ELL artikli 6 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 7)

1.      Kuna põhjendatud määrus, millega leitakse, et otsuse tegemise vajadus on ära langenud, või millega lahendati liidu kohtu pädevuse puudumise või hagi vastuvõetamatuse või ilmselge põhjendamatuse küsimus, tekitab analoogilisi tagajärgi kohtuotsusega, siis Euroopa Kohtu põhikirja artikli 44 alusel, mida nimetatud põhikirja I lisa artikli 7 alusel kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtule, võib sellise kohtumääruse suhtes esitada teistmisavalduse, ning seda hoolimata asjaolust, et seda ei ole artiklis 44 sõnaselgelt ette nähtud. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 119 sõnastus ei piira teistmisavalduse esitamist samuti Avaliku Teenistuse Kohtu otsustega, vaid näeb ette, et avalduse võib esitada Avaliku Teenistuse Kohtu lahendi teistmiseks.

Isegi kui artiklis 119 peetakse kohtuotsustel ja ‑määrustel vahet tegemata silmas seda, et avalduse saab esitada kõikide Avaliku Teenistuse Kohtu lahendite teistmiseks, tuleb siiski märkida, et liidu kohtusüsteemis on teistmine mitte edasikaebus, vaid erakorraline õiguskaitsevahend, mis võimaldab vaidlustada lõpliku kohtuotsuse või ‑määruse seadusjõu.

Osas, milles Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 74 alusel tehtud määrus kohtuasja registrist kustutamiseks ei lahenda ei kohtuasja vastuvõetavuse ega sisu küsimust, ei ole sel seadusjõudu ning seda ei saa seega samastada põhjendatud kohtumäärusega, millel on kohtuotsusega analoogilised tagajärjed. Kui Avaliku Teenistuse Kohtu president otsustab artikli 74 alusel kohtuasja Avaliku Teenistuse Kohtu registrist kustutada, piirdub ta hageja hagist loobumise soovi teatavaks võtmisega. Sellises kohtumääruses on ainsad kohtuasja pooli puudutavad punktid need, millega Avaliku Teenistuse Kohtu president otsustab kohtukulude jaotuse vastavalt kodukorra artikli 89 lõikele 5.

(vt punktid 31–33, 35, 36, 38, 39 ja 41)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. märts 1995, kohtuasi C‑130/91 REV: ISAE vs. VP ja Interdata vs. komisjon (punkt 6); 5. märts 1998, liidetud kohtuasjad C‑199/94 P ja C‑200/94 P‑REV: Inpesca vs. komisjon (punkt 16); 29. november 2007, kohtuasi C‑12/05 P‑REV: Meister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 16); 2. aprill 2009, kohtuasi C-255/06 P‑REV: Yedaş Tarim ve Otomotiv Sanayi ve Ticaret vs. nõukogu ja komisjon (punktid 15–17).

2.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 5 ja artikli 39 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt on ainuke nõue, mida poolt abistav või esindav advokaat Avaliku Teenistuse Kohtus täitma peab, see, et ta tõendab õigust advokaadina tegutseda, ning ta ei pea esitama nõuetekohast volikirja, välja arvatud siis, kui see volitus vaidlustatakse. Seega osas, milles advokaat ei ole põhimõtteliselt kohustatud tõendama, et tal on kliendi nõuetekohane volitus hagi esitamiseks või Avaliku Teenistuse Kohtule selle teadaandmiseks, et tema klient soovib hagist loobuda, kuna kliendi otsusest võib kodukorra artikli 74 alusel teatada Avaliku Teenistuse Kohtule isegi kohtuistungil, siis advokaadile tema kliendi poolt antud ad litem volituse olemasolu ja ulatuse või isegi selle volituse tagasivõtmise küsimused ei kuulu – välja arvatud vaidlustamise korral – Avaliku Teenistuse Kohtu kontrolli alla.

(vt punktid 45 ja 46)

Viited:

Euroopa Kohus: 16. veebruar 1965, kohtuasi 14/64: Barge vs. Ülemamet.

Esimese Astme Kohus: 26. september 1990, kohtuasi T-139/89: Virgili-Schettini vs. parlament.

3.      Mis puudutab õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, siis nähtub põhiõiguste harta artikli 47 selgitustest, mida vastavalt ELL artikli 6 lõike 1 kolmandale lõigule ja harta artikli 52 lõikele 7 tuleb harta tõlgendamisel arvesse võtta, et harta artikli 47 teine lõik vastab Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikele 1, isegi kui liidu õiguses ei kohaldata õigust kohtulikule arutamisele ainult tsiviilõiguste ja -kohustuste kindlakstegemiseks. Põhiõiguste harta artikli 47 esimene lõik omakorda tugineb inimõiguste konventsioonile artiklile 13, kuigi liidu õiguses tagatud kaitse on laiem, kuna sellega tagatakse õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, mitte ainult õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile põhiõiguste harta artikli 47 esimese lõigu tähenduses ei piirdu põhiõiguste kaitsega, vaid see hõlmab samuti liidu õigusega tagatud kõikide õiguste ja vabaduste kaitset.

(vt punkt 53)