ACTC GmbH’i 14. novembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 13. septembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-94/17: ACTC versus EUIPO

(kohtuasi C-714/18 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: ACTC GmbH (esindajad: Rechtsanwältin V. Hoene, Rechtsanwalt D. Eickemeier, Rechtsanwältin S. Gantenbrink)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Taiga AB

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu 13. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-94/17 ja tühistada kostja otsus asjas R 693/2015-4.

teise võimalusena

tühistada punktis 1 nimetatud kohtuotsus ja saata kohtuasi Üldkohtule tagasi,

ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus on rikkunud määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 42 lõiget 2 mitmes punktis, kui ta tuvastas tähiste sarnasuse ja ( kasutamise kohta esitatud tõendi ebaõige hindamise tulemusel ( kaupade sarnasuse. Vaidlusaluste tähiste segiajamise tõenäosus puudub.

Üldkohus leidis ebaõigesti, et menetlusse astuja oli täitnud kasutamise kohta esitatud nõuded seoses kõigi klassi 25 kuuluvate kaupadega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud. Nõuded on täidetud üksnes seoses kaupadega „rõivad; ülerõivad, aluspesu, peakatted; kindad; rihmad ja sokid; kõik eelnimetatud kaubad üksnes ilmastikukindla välirõivastusena külma, tuulise ja/või vihmase ilma korral; töörõivad“. Vastupidi Üldkohtu seisukohale on nende puhul tegemist klassi 25 kuuluvate kaupade all-kategooriaga, nii et kasutamise kohta tuli tõend esitada üksnes nende klassi 25 kuuluvate kaupadega.

Kasutamise nõuete ebaõige hindamise tulemusel jõudis Üldkohus ebaõigesti järeldusele, et mõlema kaubamärgiga hõlmatud kaupade loetelus esinevad „rõivad“ ja „peakatted“ on identsed.

Üldkohus leidis ekslikult, et apellatsioonikoda jõudis õigesti seisukohale, et asjaomased tähised on visuaalselt sarnased, kuna asjaomased tähised on sama pikad ja neil on ühised neli tähte. Üldkohus ei arutanud hageja osutatud vaidlustatud kaubamärgi ebatavalist ülesehitust (asümmeetrilised kaashäälikud ja ebatavaline kirjaviis „igh“) ja visuaalsele sarnasusele avalduvaid tagajärgi. Muidugi tajub keskmine tarbija kaubamärki kui tervikut. Siiski avaldab vaidlustatud kaubamärgi ebatavaline ülesehitus märkimisväärset mõju sellest jäävale tervikmuljele, mida Üldkohus ei ole arvestanud.

Üldkohus eksis ka otsustades, et asjaomased kaubamärgid on foneetiliselt identsed, kuna hageja ei olnud esitanud tõendeid selle kohta, et esimeste silpidega „ti“ ja „TAI“ loodav heli ei ole inglise keelt kõneleva avalikkuse puhul identne ning miski ei erista nende tähiste hääldusi. Hoopis Üldkohus eeldas ilma tõenditeta ja ekslikult, et tähti „ti“ on alati hääldatud „tai“. Selle kohta tõendid puuduvad. Sõna „ti“ inglise keeles puudub. Neid tähti hääldatakse seetõttu alati üksnes kooskõlas asjaomasele sõnale kehtivate keelereeglitega. On selge, et lugematus arvus sõnades hääldatakse tähti „ti“ mitte kui „tai“, nimelt „trick“, „ticket“, „till“, „timbal“, „timberland“, „tin“, „tincture“, „tinder“, „tip“, „trigger“ ja palju muid ning ka vaidlustatud kaubamärk „tigha“. Kuulsas inglise lasteraamatus Karupoeg Puhh on üks peategelasi loom nimega „Tigger“, mida hääldatakse [tɪɡə]. Seetõttu ei hääldata juhul, kui pärast häälikuühendit „ti“ hääldatakse täishäälikut lühidalt, seda ühendit „tai“. Hageja väitis seda algusest peale. Kostja ja menetlusse astuja ei ole vastupidist tõendanud. Seetõttu ei olnud hageja ülesanne ilmselge asjaolu kohta tõendeid esitada.

Üldkohus leidis ekslikult, et hageja ei ole tõendanud, et TAIGA omab asjaomase avalikkuse (ELi tarbijad) kui terviku silmis selget ja konkreetset tähendust. See ei vasta tõele. On selge, et hageja väitis, et TAIGA on prantsuse keeles esinev sõna. Peaks olema vaieldamatu ja kohtutele selge, et Prantsusmaa asub Lõuna-Euroopas. TAIGA kui maastiku vaieldamatut suurust ja ülemaailmset tähtsust arvestades kuulub TAIGA (eriti koos sõnaga TUNDRA) kogu Euroopas ja kaugemalgi üldhariduse teadmiste alla.

Sellele lisaks on Üldkohtu praktikat arvestades piisav, kui sõnast saadakse aru Euroopa Liidu ühes osas nagu itaalia keelt kõneleva avalikkuse poolt. Sellega seoses tunnistas Üldkohus kontseptuaalset erinevust sõnade „Granini“ ja „Panini“ vahel, kuna esimesel tähendus puudub, samas kui „Panini“ tähistab teatavat Itaalia võileiba.

Üldkohtu osutatud 14. oktoobri 2003. aasta kohtuotsus BASS (T-292/01, punkt 54) ei sisalda märget selle kohta, et kõnealune sõna peab olema mõistetav kogu Euroopa Liidus. Seetõttu olgu märgitud, et kohtuotsusest BASS tulenev kohtupraktika Üldkohtu hinnangut ei toeta. Üldkohus tuvastas õigesti, et suur osa Euroopa asjaomasest avalikkusest teab sõna TAIGA ja saab sellest aru.

____________