AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

21. november 2007

Kohtuasi F-98/07 R

Nicole Petrilli

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamise taotlus ja ajutised meetmed – Kiireloomulisus – Puudumine

Ese:      EÜ artiklite 242 ja 243 ning EA artiklite 157 ja 158 alusel esitatud taotlus, millega N. Petrilli palub esiteks peatada komisjoni 20. juuli 2007. aasta sellise otsuse kohaldamine, millega jäeti rahuldatama tema personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud taotlus lepingulise töötaja töölepingu pikendamiseks, ja teiseks määrata ajutised meetmed.

Otsus: Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Kumulatiivne iseloom

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

1.      Ajutiste meetmete kohaldamise tingimused seoses kiireloomulisuse ning fumus boni juris’ega on kumulatiivsed, mistõttu tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, kui üks nendest tingimustest ei ole täidetud.

Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on selle igakülgse uurimise raames ulatuslik kaalutlusõigus ning ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate eelduste esinemist tuleb kontrollida, kuna mitte ükski ühenduse õigusnorm ei määra, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse üle.

(vt punktid 19 ja 20)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 9. august 2001, kohtuasi T‑120/01 R: De Nicola vs. EIP (EKL AT 2001, lk I‑A‑171 ja II‑783, punktid 12 ja 13).

2.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk ei ole tagada kahju hüvitamine, vaid tagada põhimenetluses langetatava otsuse täielik toime. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks peavad taotletavad meetmed olema kiireloomulised selles mõttes, et hageja huvidele tekkida võiva olulise ja hüvitamatu kahju vältimiseks on vajalik, et need võetaks ja nende mõju avalduks juba enne otsuse langetamist põhimenetluses. Ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool peab tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluse lõpuni ilma, et talle selline kahju tekiks.

(vt punktid 29 ja 33)

Viited:

Euroopa Kohus: 25. märts 1999, kohtuasi C‑65/99 P(R): Willeme vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑1857, punkt 62).

Esimese Astme Kohus: 10. september 1999, kohtuasi T‑173/99 R: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑155 ja II‑811, punkt 25); 19. detsember 2002, kohtuasi T‑320/02 R: Esch-Leonhardt jt vs. EKP (EKL AT 2002, lk I‑A‑325 ja II‑1555, punkt 27).

3.      Ühenduse institutsioonis vaba ametikoha saamise võimaluse kaotamine on varaline, mitte mittevaraline kahju.

Pelgalt rahalist kahju ei saa põhimõtteliselt lugeda hüvitamatuks või isegi raskelt hüvitatavaks, kui seda saab hiljem rahaliselt kompenseerida.

(vt punktid 35 ja 36)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 30. november 1993, kohtuasi T‑549/93 R: D. vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑1347, punkt 45); 6. juuni 2006, kohtuasi T‑10/02: Girardot vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I-A-2-129 ja II‑A‑2‑609, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).