EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

23. oktoober 2013

Kohtuasi F‑39/12

BQ

versus

Euroopa Liidu Kontrollikoda

Avalik teenistus – Ametnik – Hindamisaruanne – Psühholoogiline ahistamine – Kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetavus – Tähtaeg

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega BQ palub esiteks tühistada 7. detsembri 2011. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema 26. aprilli 2011. aasta kaebus, mis esitati selle peale, et jäeti rahuldamata tema taotlus rakendada Euroopa Liidu Kontrollikoja vastutust tema suhtes süülise käitumise tõttu, ning teiseks mõista kontrollikojalt välja hüvitis süülise käitumisega väidetavalt tekitatud mittevaralise ja varalise kahju eest.

Otsus:      Mõista Euroopa Liidu Kontrollikojalt BQ kasuks välja 2000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Tähtaeg – Institutsioonile esitatud kahju hüvitamise nõue – Mõistliku aja nõude järgimine – Tähtaja kestus ja algus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46; personalieeskirjad, artikkel 90)

2.      Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Väited – Ametisse nimetava asutuse ebaseaduslik otsus, mida ei ole tähtaja jooksul vaidlustatud – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Ametialane eksimus – Mõiste – Ametniku ja ülemuse vahelised konfliktsed suhted – Hõlmamine – Tingimused

4.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sisejuurdlus väidetava psühholoogilise ahistamise kohta – Kaebuse esitaja õigus olla ära kuulatud ja tutvuda toimikuga – Piirid

(Personalieeskirjad, artiklid 12a, 24 ja 26)

1.      Kui kohaldatavates õigusnormides ei ole sätestatud tähtaega niisuguse kahju hüvitamise nõude esitamiseks, mis on tekkinud ametniku ja institutsiooni, mille teenistuses see ametnik on, vahelise teenistussuhte pinnalt, tuleb see nõue esitada mõistliku aja jooksul, mis määratakse kindlaks vastavalt juhtumi asjaoludele.

Lisaks, kui selles valdkonnas kohaldatavates õigusaktides ei ole sellekohaseid sätteid, on ametniku kahju hüvitamise nõude vastuvõetavuse kohta otsuse tegemisel asjakohane lähtealus Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 46 ette nähtud viieaastane aegumistähtaeg, ilma et siiski oleks paika pandud jäika ja muutumatut piiri.

(vt punktid 38 ja 39)

Viited:

Euroopa Kohus: 27. jaanuar 1982, kohtuasi 51/81: De Franceschi vs. nõukogu ja komisjon (punkt 10); 19. aprill 2007, kohtuasi C‑282/05 P: Holcim (Deutschland) vs. komisjon (punkt 29).

Üldkohus: 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑144/02: Eagle jt vs. komisjon (punktid 66 ja 71); 27. august 2009, kohtuasi T‑367/08: Abouchar vs. komisjon (punktid 22 ja 23).

Euroopa Liidu Üldkohus: 15. september 2010, kohtuasi T‑157/09 P: Marcuccio vs. komisjon (punktid 46 ja 47).

2.      Ametnik, kes on jätnud personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 määratud tähtaegade jooksul esitamata tühistamishagi teda väidetavalt kahjustava meetme peale, ei saa asjaomase meetme tekitatud kahju hüvitamise nõude kaudu seda korvata ning kasutada nii uusi hagi esitamise tähtaegu. Seda enam ei saa ta tugineda selle meetme väidetavale õigusvastasusele kahju hüvitamise nõude raames.

(vt punkt 62)

Viited:

Üldkohus: 29. veebruar 1996, kohtuasi T‑547/93: Lopes vs. komisjon (punktid 174 ja 175); 1. detsember 1999, kohtuasi T‑81/99: Schuerer vs. komisjon (punkt 31).

3.      Ametniku ja ülemuse vahelised konfliktsed suhted ei saa iseenesest endast kujutada administratsioonile süüks pandavat ametialast eksimust, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud tema tegevusetus, mis seisneb selles, et ta lasi sellel kahjulikul olukorral mõjutada nii töökorraldust kui ka asjaga seotud isikute tervist.

(vt punkt 68)

4.      Juhul kui uurimismenetlust, mis algatati pärast abitaotluse esitamist ametniku poolt, kes kaebas psühholoogilise ahistamise üle, ei saa pidada selle ametniku suhtes algatatud juurdlusmenetluseks, võib viimati nimetatud isik hea halduse põhimõtte alusel siiski tugineda õigusele olla ära kuulatud teda puudutavate asjaolude kohta, kuna väidetava psühholoogilise ahistamise tõttu esitatud abitaotluse rahuldamata jätmine võib tuua kaasa rasked tagajärjed, psühholoogilise ahistamise asjaoludel võivad olla väga laastavad tagajärjed ohvri terviseseisundile ning administratsiooni poolt psühholoogilise ahistamise võimalik tunnistamine kui selline võib kasulikult mõjuda ahistatud isiku paranemisele raviprotsessi käigus.

Menetluslik õigus olla ära kuulatud ei too väidetava psühholoogilise ahistamise ohvriks olevale ametnikule siiski kaasa õigust tutvuda igal juhul kogu juurdlusaruandega, kui see on koostatud, kuna psühholoogilise ahistamise episoodi asjaolude uurimise kontekstis ei ole ebamõistlik, kui erandlikud juhud välja arvatud, taotleda tunnistajate kaitset, tagades nende anonüümsuse ja kõikide selliste andmete konfidentsiaalsuse, mille põhjal on neid võimalik identifitseerida, selleks et just kaebuse esitajate huvides võimaldada erapooletute ja objektiivsete juurdluste läbiviimist koos töötajate täieliku koostööga, püüda ära hoida ohtu, et süüdistatud isikud või isegi kaebuse esitajad mõjutavad tagasiulatuvalt tunnistajaid ning säilitada nii töösuhted, mis on vajalikud teenistuste nõuetekohaseks toimimiseks.

Seevastu juhul, kui ametisse nimetav asutus otsustab jätta rahuldamata kaebuse ahistamise episoodi kohta, tuginedes juurdlusaruande järeldustele, on kaebuse esitanud ametnikul õigus sellele, et talle edastatakse juurdlusaruande aluseks olevad põhjused, mis tähendab, et juhul kui need põhjused ei sisaldu ametisse nimetava asutuse otsuses, edastatakse talle juurdlusaruande mittekonfidentsiaalne versioon.

(vt punktid 72–74)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 16. mai 2012, kohtuasi F‑42/10: Skareby vs. komisjon (punkt 46); 12.detsember 2012, kohtuasi F‑43/10: Cerafogli vs. EKP (punktid 85, 92 ja 97), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑114/13 P.