Kohtuasi C-300/17

Hochtief AG

versus

Budapest Főváros Önkormányzata

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari kõrgeim kohus))

Eelotsusetaotlus – Riigihange – Vaidlustusmenetlused – Direktiiv 89/665/EÜ – Kahju hüvitamise hagi – Artikli 2 lõige 6 – Liikmesriigi õigusakt, mis seab kõigi kahju hüvitamise hagide vastuvõetavuse tingimuseks, et eelnevalt ja lõplikult on tuvastatud väidetava kahju põhjustanud hankija otsuse õigusvastasus – Tühistamisnõue – Eelnevalt vaidlustuskomisjonile esitatud kaebus – Vaidlustuskomisjoni otsuste kohtulik kontroll – Liikmesriigi õigusakt, mis välistab selliste tõendite esitamise, mida ei ole käsitletud vaidlustuskomisjonis – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 47 – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 7. augusti 2018. aasta otsus

1.        Õigusaktide ühtlustamine – Asjade ja ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused – Direktiiv 89/665 – Kahju hüvitamise hagid – Liikmesriikide õigus seada hagi esitamise tingimuseks vaidlustatud otsuse tühistamine – Liikmesriigi õigusnormid, mis seavad riigihankeid reguleerivate õigusnormide rikkumisele tugineva tsiviilõigusliku nõude esitamise tingimuseks, et vaidlustuskomisjon tuvastab õigusnormi rikkumise – Lubatavus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu direktiiv 89/665, muudetud direktiiviga 2014/23, artikli 2 lõige 6)

2.        Õigusaktide ühtlustamine – Asjade ja ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused – Direktiiv 89/665 – Kahju hüvitamise hagid – Liikmesriigi õigusnormid, mis piiravad riigihankemenetluses vaidlustuskomisjoni tehtud otsuste üle teostatava kohtulikku kontrolli üksnes väidetega, mis on esitatud vaidlustuskomisjonis – Lubatavus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu direktiiv 89/665, muudetud direktiiviga 2014/23, artikli 1 lõike 1 punkt 3)

1.      Nõukogu direktiivi 89/665 riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta) artikli 2 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune siseriiklik menetlusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis seab riigihankeid ja riigihankelepingute sõlmimist reguleerivate õigusnormide rikkumisele tugineva tsiviilõigusliku nõudeõiguse kasutamise tingimuseks, et eelnevalt on riigihangete vaidlustuskomisjon või kohus selle vaidlustuskomisjoni otsuse kohtuliku kontrolli käigus lõpliku otsusega tuvastanud õigusrikkumise.

Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, et kui liikmesriik määrab kindlaks nende kohtuasjade menetlemise korra, mille eesmärk on tagada liigu õigusest tulenevate õiguste kaitse taotlejatele ja pakkujatele, keda hankijate otsused on kahjustanud, peab ta tagama, et ei direktiivi 89/665 tõhusus ega liidu õigusega isikutele antud õigused ei saa kahjustada (vt selle kohta 15. septembri 2016. aasta kohtuotsus Star Storage jt, C‑439/14 ja C‑488/14, EU:C:2016:688, punktid 43 ja 44). Euroopa Kohus on selles osas otsustanud, et direktiivi 89/665 artikli 2 lõikega 6 liikmesriikidele antud õigus ei ole piiramatu ja jääb seotuks tingimusega, et enne mis tahes kahju hüvitamise hagi esitamist oleks olemas võimalus esitada tõhus tühistamist nõudev õiguskaitsevahend (vt selle kohta 26. novembri 2015. aasta kohtuotsus MedEval, C‑166/14, EU:C:2015:77936, punktid 36‑44). Neil tuleb eelkõige tagada, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 47 esimeses ja teises lõigus sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele peetakse täielikult kinni (vt selle kohta 15. septembri 2016. aasta kohtuotsus Star Storage jt, C‑439/14 ja C‑488/14, EU:C:2016:688, punkt 46).

(vt punktid 38, 39 ja 41 ning resolutsiooni punkt 1)

2.      Liidu õigust ja muu hulgas direktiivi 89/665 (muudetud direktiiviga 2014/23) artikli 1 lõikeid 1 ja 3 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et kahju hüvitamise hagide esitamise puhul ei ole liidu õigusega vastuolus selline siseriiklik menetlusnorm nagu põhikohtuasjas käsitlusel ja mis lubab riigihankemenetluses hankijate tehtud otsuseid esimese astmena läbi vaatava vaidlustuskomisjoni otsuste üle teostatava kohtulikku kontrolli käigus hinnata üksnes väiteid, mis on esitatud vaidlustuskomisjonis.

Nimelt tuleb märkida, et erinevalt aegumisnormist, mida on käsitletud kohtuasjas, milles tehti 26. novembri 2015. aasta kohtuotsus MedEval (C‑166/14, EU:C:2015:779), ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku §‑s 339/A sätestatud menetlusnorm – nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 47–49 leidis – kahjustada õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on tagatud harta artikli 47 esimese ja teise lõiguga (vt analoogia alusel 26. septembri 2013. aasta kohtuotsus Texdata Software, C‑418/11, EU:C:2013:588, punkt 87). Kuigi on tõsi, et asjaomane siseriiklik menetlusnorm nõuab vaidlustuskomisjonis esitatud väidete ja viimatinimetatu otsuste üle järelevalvet teostavates kohtutes esitatud väidete ranget vastavust, välistades õigustatud isikute mis tahes võimaluse esitada menetluse käigus uusi väiteid, aitab see siiski – nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 49 märkis – säilitada direktiivi 89/665 kasuliku mõju, mis nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, on tagada, et hankijate õigusvastaseid otsuseid vaadatakse läbi tõhusalt ja võimalikult kiiresti (vt selle kohta 15. septembri 2016. aasta kohtuotsus Star Storage jt, C‑439/14 ja C‑488/14, EU:C:2016:688, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

(vt punktid 50, 51 ja 58 ning resolutsiooni punkt 2)