AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

2. aprill 2009

Kohtuasi F‑128/07

Andreas Menidiatis

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Menetluse valik – Esinduse juht – Vaba ametikoht – Lähetus teenistuse huvides – Pädevuse puudumine – Lähetusmenetluse kohaldamisala

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles A. Menidiatis palub tühistada komisjoni 21. detsembri 2006. aasta otsus, millega lükati tagasi tema kandidatuur komisjoni Ateena (Kreeka) esinduse juhi vabale ametikohale ja nimetati sellele ametikohale P.

Otsus: Tühistada komisjoni 21. detsembri 2006. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja kandidatuur komisjoni Ateena (Kreeka) esinduse juhi vabale ametikohale ja nimetati sellele ametikohale P. Mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Lähetus teenistuse huvides

(Personalieeskirjad, artikli 37 esimene lõik punkt a teine taane)

2.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Hagi, mis on esitatud komisjoni esinduse juhi ametikohale esitatud kandidatuuri tagasilükkamise peale – Eelvaliku voorus kandidatuuri tagasilükkamine – Vastuvõetavus

1.      Komisjoni esinduste juhtide täidetavate ülesannete „poliitiline ja tundlik iseloom” ei õigusta iseenesest ametnikule lähetuses oleva ametniku seisundi omistamist. Sellise tõlgenduse andmine personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teisele taandele viiks selleni, et võimaldataks vastavate volinike juures lähetust kõigile ametnikele, kes täidavad institutsioonis „poliitilisi ja tundlikke” ülesandeid, mis muidu kuuluvad keskastme juhtide vastutuse alla; see aga kahjustaks hierarhilisi seoseid, hägustades sedasama Euroopa avaliku teenistuse struktuuri ennast, mis on kehtestatud personalieeskirjade artikliga 35.

Lisaks eeldab lähetus eesmärgiga „abistada isikut, kes töötab asutamislepingutega ettenähtud ametikohal”, intuitu personae usaldussuhet nimetatud isiku ja lähetuses oleva ametniku vahel, mis tähendab, et lähtuvalt vastava liikme ja kogu tema kabineti töömeetoditest võivad asjaomased isikud omavahel alaliselt sõlmida otsesed ja tihedad seosed. Sellised asjaolud nagu esinduse juhi koostatud aruannete adresseerimine otse vastutavale volinikule, esinduse juhi ja voliniku või tema kabineti liikmete vaheliste telefonikõnede pidamine, elektronkirjade vahetamine või koosolekute pidamine või samuti see, et sellise suhtluse sisu on konfidentsiaalne, ei anna iseenesest alust selle tuvastamiseks, et voliniku ja esinduse juhi vaheline töösuhe on intuitu personae.

Personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teise taande kohaldamine sõltub üksnes selles sättes toodud tingimustest, mitte aga tagajärgedest, mida selle sätte kohaldamine halduse jaoks kaasa toob. Teistsugune tõlgendamine võimaldaks artiklile 37 tugineda muudel eesmärkidel kui see, mille jaoks see säte on ette nähtud, ning see seadustaks menetluse kuritarvitamise.

(vt punktid 70, 73, 75 ja 77)

2. Asjaolu, et hageja kandidatuur komisjoni esinduse juhi kohale jäeti kõrvale eelvaliku voorus, ei jäta teda ilma huvist vaidlustada järgnenud menetluse nõuetekohasust, kui eelvalikurühmade hinnang ei saanud ametisse nimetava isiku lõplikku otsust ette kindlaks määrata. Lisaks säilib sellisel hagejal põhjendatud huvi ka selleks, et selline õigusvastasus ei korduks mõnes analoogses valikumenetluses.

(vt punkt 81)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. juuni 2007, kohtuasi C‑362/05 P: Wunenburger vs. komisjon (EKL 2007, lk I‑4333, punkt 50).

Esimese Astme Kohus: 5. juuli 2005, kohtuasi T‑370/03: Wunenburger vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑189 ja II‑853, punkt 20).