EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

10. juuli 2014

Kohtuasi F‑103/11

CG

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Avalik teenistus – EIP töötajad – Psühholoogiline ahistamine – Uurimismenetlus – Presidendi otsus lõpetada kaebuse menetlemine – Uurimiskomisjoni arvamus – Mõiste „psühholoogiline ahistamine” ekslik määratlus – Käitumise tahtlikkus – Psühholoogilisest ahistamisest tunnistust andva käitumise ja selle sümptomite tuvastamine – Põhjusliku seose otsimine – Puudumine – Uurimiskomisjoni arvamuse ebaloogilisus – Ilmne hindamisviga – Ametialased eksimused – Konfidentsiaalsuskohustus – Isikuandmete kaitse – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, milles CG palub Avaliku Teenistuse Kohtul sisuliselt tühistada Euroopa Investeerimispanga (EIP või edaspidi „pank”) presidendi 27. juuli 2011. aasta otsus lõpetada tema psühholoogilise ahistamise kaebuse menetlemine ning mõista pangalt välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest, mida ta arvab end olevat 27. juuli 2011. aasta otsuse õigusvastasuse, väidetava psühholoogilise ahistamise ja panga ametialaste eksimuste tõttu kandnud.

Otsus:      Tühistada Euroopa Investeerimispanga presidendi 27. juuli 2011. aasta otsus. Mõista Euroopa Investeerimispangalt CG kasuks välja 35 000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Investeerimispanga kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja CG kohtukulud. Jätta menetlusse astuja Euroopa Andmekaitseinspektori kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Väidetavat psühholoogilist ahistamist puudutav sisejuurdlus – Uurimiskomisjoni arvamus, mis sisaldab rikkumisi – Panga asutusesisestes aktides sätestatud mõiste „psühholoogiline ahistamine” määratluse järgimata jätmine – Süükspandud käitumise ja väidetaval ohvril ilmnenud sümptomite vahelise seose kontrollimata jätmine – Presidendi otsus, mis on tehtud kaebuse menetlemise lõpetamise arvamusest lähtudes – Ilmne hindamisviga

(Personalieeskirjad, artikkel 12a; Euroopa Investeerimispanga töötajate eetikakoodeks, artikkel 3.6.1; Euroopa Investeerimispanga töökohal väärika kohtlemise poliitika, artikkel 2.1)

2.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Enesehinnangu ja -usalduse kahjustamine – Ahistaja halva kavatsuse nõude puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 12a; Euroopa Investeerimispanga töötajate eetikakoodeks, artikkel 3.6.1; Euroopa Investeerimispanga töökohal väärika kohtlemise poliitika, artikkel 2.1)

3.      Ametnike hagid – Tühistamisotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Kohtuotsus, millega tühistatakse otsus lõpetada psühholoogilise ahistamise kaebuse menetlemine – Hageja nõue hüvitada tekkinud varaline kahju – Taotluse enneaegsus

(ELTL artikkel 266)

4.      Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Sellise vaidlustatud akti tühistamine, mis ei taga mittevaralise kahju piisavat hüvitamist – Kahju, mis tuleneb hagejale tema psühholoogilise ahistamise kaebuse menetlemise lõpetamisega tekitatud ebakindlusest ja rahutusest

(ELTL artikli 340 lõige 2)

5.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste – Ahistamiskaebuse alusel algatatud kohtueelses uurimismenetluses kantud õigusabikulud – Välistamine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artiklid 86 ja 91)

6.      Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Väide, mida hageja ei ole esitanud – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik ja I lisa artikli 7 lõige 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 110 lõige 3)

7.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Väidetavat psühholoogilist ahistamist puudutav sisejuurdlus – Oletatavale ahistajale ahistamiskaebuse tervikuna edastamine, mis ei ole kooskõlas panga sisepoliitikaga – Ametialane eksimus, mis toob kaasa panga vastutuse

(ELTL artikkel 340)

1.      Viga on ilmne juhul, kui see on kergesti äratuntav ja selle saab hõlpsalt tuvastada, lähtudes kriteeriumidest, millest otsustamispädevuse kasutamine sõltub.

Uurimiskomisjoni arvamuse põhjal tehtud Euroopa Investeerimispanga presidendi otsuse puhul, millega lõpetatakse psühholoogilise ahistamise kaebuse menetlemine, on tehtud ilmne hindamisviga, kui esiteks nimetatud arvamusest ilmneb, et oletatavate ahistajate käitumist ei ole analüüsitud nii, et oleks lähtutud psühholoogiline ahistamise määratlusest, mis on antud Euroopa Investeerimispanga suunistes, ja teiseks tuleb nentida ebaloogilisust, sest selles on samaaegselt tuvastatud, et oletatavad ahistajad käitusid mõnikord viisil, mille üle hageja kurdab, ja et hagejal esinesid psühholoogilise ahistamise sümptomid, kuid ei ole püütud selgitada välja, kas need sümptomid olid põhjustatud sellest käitumisest.

(vt punktid 66 ja 87)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus Canga Fano vs. nõukogu, T‑281/11 P, EU:T:2013:252, punkt 127.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Canga Fano vs. nõukogu, F‑104/09, EU:F:2011:29, punkt 35.

2.      Psühholoogilise ahistamisega Euroopa Investeerimispanga töökohal väärika kohtlemise poliitika artikli 2.1 koostoimes panga eetikakoodeksi artikliga 3.6.1 mõttes on tegemist siis, kui sõnad, hoiakud või teod, mis leidsid aset, tõid objektiivselt kaasa rünnaku isiku enesehinnangule ja –usaldusele.

Nimelt peavad esiteks eetikakoodeksi artiklis 3.6.1 osundatud sõnad, hoiakud või teod kaasa tooma selle, et kahjustatakse ohvri enesehinnangut ja ‑usaldust. Teiseks tuleb märkida, et kuna ei ole nõutud, et asjaomane käitumine oleks tahtlik, ei ole vaja tõendada, et nende sõnade, hoiakute või tegude taga oli kavatsus kahjustada isiku väärikust. Teiste sõnadega võib psühholoogilise ahistamisega tegemist olla ka siis, kui ei ole tõendatud, et ahistaja soovis oma sõnade, hoiakute või tegudega ohvrit tahtlikult kahjustada.

(vt punkt 69)

3.      Akti kohtulikult tühistamise tagajärjel kõrvaldatakse see akt tagasiulatuvalt õiguskorrast ning kui tühistatud akt on juba täidetud, nõuab selle tagajärgede tühistamine sama õigusliku olukorra taastamist, milles hageja oli enne akti vastuvõtmist. Lisaks nõutakse vastavalt ELTL artiklile 266 akti andnud institutsioonilt, kelle välja antud õigusakt on tunnistatud tühiseks, võtma Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid.

Et meetmete raames, mis tuleb võtta selle kohtuotsuse täitmiseks, millega tühistatakse institutsiooni otsus psühholoogilise ahistamise kaebuse menetlus lõpetada, ei saa kohus juba ette seisukohta võtta niisuguse võimaliku uue uurimismenetluse järelduste kohta, ei saa ta ka selles etapis mõista institutsioonilt hageja kasuks välja hüvitist varalise kahju eest, mida viimane võis kanda. Sellest järeldub, et hageja sellesisulisi nõudeid ei saa rahuldada, sest need on igal juhul esitatud liiga vara.

(vt punktid 97, 98 ja 115)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Kalmár vs. Europol, F‑83/09, EU:F:2011:66, punkt 88.

4.      Õigusvastase akti tühistamine võib ise kujutada endast sobivat ja põhimõtteliselt piisavat hüvitist igasuguse mittevaralise kahju eest, mida see otsus võis põhjustada, kui hageja just ei tõenda, et kandis mittevaralist kahju, mis ei ole tühistamist õigustava õigusvastasusega seotud ja mida see tühistamine täies ulatuses ei hüvita. Ülekohtutunne ja kannatused, mida põhjustab isikule see, kui ta peab läbi tegema kohtumenetluse, et tema õigusi tunnustataks, kujutab endast kahju, mis võib olla tingitud ainuüksi sellest, et administratsioon pani toime rikkumisi. See kahju on hüvitatav, kui seda ei korva asjaomase akti tühistamisest saadav rahuldus.

Mis puudutab otsuse tühistamist, millega lõpetati hageja psühholoogilise ahistamise kaebuse halduskorras menetlemine, tekitas see otsus viimases ebakindlust ja rahutust, mis kujutab endast mittevaralist kahju, mis on lahutatav tühistamist õigustavast õigusvastasusest ja mida ei hüvita täielikult ainuüksi selle otsuse tühistamine.

(vt punktid 99 ja 100)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused CC vs. parlament, F‑9/12, EU:F:2013:116, punkt 128, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse (kohtuasi T‑457/13 P), ja CH vs. parlament, F‑129/12, EU:F:2013:203, punkt 64.

5.      Kohtumenetluses kantud õigusabikulud hüvitatakse Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 86 jj ette nähtud tingimustel ning et neid tuleb käsitleda nendest tingimustest lähtudes. Mis puudutab ahistamiskaebuse alusel algatatud uurimismenetluses kantud õigusabikulusid, siis sama kodukorra artiklis 91 on hüvitatavate kuludena nimetatud ainult menetlusega Avaliku Teenistuse Kohtus seotud kulusid ja eelneva etapiga seotud kulude hüvitamine on välistatud. Niisiis on see, kui nõustutakse, et kohtumenetlusele eelneva uurimismenetluse ajal kantud õigusabikulud kujutavad endast kahju, mille hüvitamist saab kahju hüvitamise nõudega taotleda, vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ei ole selles etapis kantud kulud hüvitatavad. Järelikult ei hüvitata hagejale tema kahju hüvitamise nõude raames tema nõustaja kulusid ja tasusid, mis on seotud uurimismenetlusega.

(vt punkt 117)

6.      Kuigi Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 neljas lõik, mis on põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 kohaselt kohaldatav menetluses Avaliku Teenistuse Kohtus, ning Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 110 lõige 3 ei keela menetlusse astujal esitada argumente, mis on uued või erinevad võrreldes argumentidega, mille esitas pool, keda menetlusse astuja toetab − kuna vastasel korral piirdutakse menetlusse astuja seisukohtades hagiavalduses esitatud argumentide kordamisega −, ei saa nõustuda sellega, et need sätted lubavad tal uute väidete esitamisega muuta või moonutada hagiavalduses määratletud kohtuasja ulatust.

Et menetlusse astuja ei saa esitada väidet, millele ei ole tuginetud hagiavalduses, tuleb see teine väide jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

(vt punktid 144 ja 145)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsused BaByliss vs. komisjon, T‑114/02, EU:T:2003:100, punkt 417, ja SELEX Sistemi Integrati vs. komisjon, T‑155/04, EU:T:2006:387, punkt 42.

7.      Psühholoogilise kaebuse uurimismenetluse kontekstis ilmneb Euroopa Investeerimispanga töökohal väärika kohtlemise poliitika sõnastusest, et pank rikub seda poliitikat, kui ta edastab oletatavale ahistajale kaebuse esitaja kogu märgukirja. Ta paneb seega toime eksimuse, mis võib tuua kaasa tema lepinguvälise vastutuse.

Nimelt ei saa uurimismenetlus otseselt lõppeda oletatava ahistaja karistamisega, sest see karistus võidakse määrata alles distsiplinaarmenetluse tulemusena. Et uurimismenetluse tulemus ei saanud olla oletatavate ahistajate huve kahjustav akt, ei olnud pangal seega õigust neile hageja kõiki isikuandmeid nende kaitseõiguste järgimiseks edastada.

Sellega seoses asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole sõnaselgelt oma märgukirja edastamise vastu, ei võimalda pangal rikkuda oma institutsioonisiseseid nõudeid.

Peale selle, kui märgukiri sisaldab kaebuse esitaja isikuandmeid, eelkõige andmeid tema tervisliku seisundi kohta, põhjustatakse nende isikuandmete edastamisega oletatavatele ahistajatele kaebuse esitajale mittevaraline kahju.

(vt punktid 146–149 ja 151)

Viide:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus X vs. EKP, T‑333/99, EU:T:2001:251.