AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

11. detsember 2008

Kohtuasi F‑116/06

Anne Buckingham jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Nn teise ringi edutamine – 2005. aasta edutamine – Eelispunktide andmine – Üleminekusätted – Personalieeskirjade artikli 45 üldised rakendussätted – Võrdne kohtlemine – Vastuvõetavus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagid, milles A. Buckingham ja veel 13 komisjoni ametnikku paluvad sisuliselt tühistada Haldusteatajas nr 85‑2005 avaldatud 23. novembri 2005. aasta otsuse, millega neile jäeti 2004. aasta edutamise raames 2003. aastal institutsiooni huvides tehtud töö tunnustamiseks andmata eelispunktid.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Komisjoni kehtestatud edutamissüsteem – Otsus anda teatud kategooriate edutamispunkte – Ettevalmistav akt – Otsus, millega määratakse kindlaks ametnikele antavate punktide koguarv – Vaidlustatav otsus

(Personalieeskirjad, artiklid 45, 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Edutamine – Ühelt süsteemilt teisele üleminek

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõike 1 esimene kõik)

1.      Komisjoni kehtestatud edutamissüsteemi raames kujutavad üksikotsused, millega antakse teatud kategooriate edutamispunkte ja mis on vastu võetud enne seda, kui ametisse nimetav asutus on lõplikult kindlaks määranud igale ametnikule antavate punktide koguarvu, endast ettevalmistavaid akte, mis eelnevad lõplikule otsusele, millega määratakse kindlaks punktide koguarv, ning on selle vastuvõtmiseks vajalikud. Nii on see eeskätt juhul, kui peadirektorid annavad komisjoni sise‑eeskirjade alusel iga peadirektoraadi käsutusse antud eelispunkte või kui ametisse nimetav asutus annab kõnealuste eeskirjade alusel ja edutamiskomiteede ettepanekul eelispunkte institutsiooni huvides tehtud töö tunnustamiseks. Nendes otsustes ei määratleta lõplikult ametisse nimetava asutuse seisukohta asjaomaste ametnike suhtes.

Ametisse nimetava asutuse lõplik otsus, millega määratletakse igale ametnikule antavate punktide koguarv ning millega on võimalik tutvuda isiklikus edutamistoimikus, koosneb aga selliste lõplike otsuste kogumist, millega antakse konkreetsete kategooriate edutamispunkte. Üldiselt on selliste otsuste aluseks igale ametnikule antud punktide koguarvu jaotamine, nagu see on määratletud ametniku isiklikus edutamistoimikus. Kuigi ka selliseid teatud kindlate kategooriate edutamispunktide andmise otsuseid tuleb käsitada punktide koguarvu kindlaks määravat otsust ettevalmistavate ning sellele eelnevate otsustena ja need ei saa seega tingida vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja kulgema hakkamist, on nende puhul siiski tegemist otsustega, milles määratletakse lõplikult asjaomase ametniku olukord seoses asjaomase kategooria punktidega.

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nõudes edutamismenetluse lõppstaadiumis nende ametnike nimekirja tühistamist, kellele anti eelispunkte institutsiooni huvides tehtud töö tunnustamiseks, soovis ametnik tingimata vaidlustada ka talle antud punktide koguarvu ning tema hagi ei ole võimalik jätta vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata ainult seetõttu, et see ei ole formaalselt esitatud otsuse peale, millega määratakse kindlaks punktide koguarv.

(vt punktid 50–54)

Viited:

Esimese Astme Kohtu 19. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑311/04: Buendía Sierra vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑4137, punktid 96 ja 97

2.      Ametnike karjääri puudutavas ühelt haldussüsteemilt teisele üleminekuga paratamatult kaasnevad raskused võivad kohustada administratsiooni kalduma ajutiselt ning teatud piirides kõrvale selliste alaliselt kehtivate eeskirjade ja põhimõtete rangest kohaldamisest, mida tavaliselt kõnealuste olukordade suhtes kohaldatakse. Kuid sellised kõrvalekalded peavad olema õigustatud üleminekuga seotud vältimatu vajadusega ning need ei saa oma kestust ja ulatust puudutavas minna kaugemale sellest, mis on vältimatult vajalik ühelt süsteemilt teisele korrapärase ülemineku tagamiseks.

Sellise uue edutamissüsteemi alusel esimese edutamise raames, mis põhineb teenete kvantifitseerimisel ning mis on kehtestatud komisjoni sise‑eeskirjadega, mis näevad ette ajutised meetmed tagamaks vanalt süsteemilt uuele ülemineku, ei saa juhul, kui on ette nähtud, et palgaastme A 12 ametnikele antakse eri liiki eelispunkte sellele edutamisele eelneva aasta eest, kuid komisjon otsustab üleminekumeetmena piirata eelispunktide andmist, kõnealust piirangut käsitada administratsioonil ametnike edutamist käsitlevate eeskirjade muutmise üleminekuajal korraldamiseks kuuluva pädevuse ületamisena. Piirdutakse nimelt varem tunnustatud teenete arvesse võtmisele piiride kehtestamisega.

Kuigi on tõsi, et teoreetiliselt on võimalik kujutada ette teistsugust süsteemi, ei ole administratsioonil selles osas mingeid kohustusi. Nimelt on ametnike edutamise osas kehtivate meetodite muutmise eesmärk oletuslikult kõrvaldada teatud varasemate eeskirjade kohaldamisel esinenud probleemid. Seega on sellisele reformile, mille vajalikkuse hindamisel on administratsioonil lai kaalutlusõigus, iseloomulik, et teatud kuupäevast alates on vajalik, et ametnike teenete hindamine hakkaks toimuma uutel alustel.

(vt punktid 81–83)

Viited:

Euroopa Kohtu 1. juuli 1976. aasta otsus kohtuasjas 62/75: De Wind vs. komisjon, EKL 1976, lk 1167, punkt 17.

Esimese Astme Kohtu 13. juuli 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑557/93: Rasmussen vs. komisjon, EKL AT 1995, lk I‑A‑195 ja II‑603, punkt 20; 11. veebruari 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑30/02: Leonhardt vs. parlament, EKL AT 2003, lk I‑A‑41 ja II‑265, punktid 51 ja 55; 3. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑393/04: Klaas vs. parlament, EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑103 ja II‑A‑2‑465, punkt 56, ja eespool viidatud kohtuotsus Buendía Sierra vs. komisjon, punktid 213 ja 220.