Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio de Stato (Itaalia) 23. septembril 2020 – PJ versus Agenzia delle dogane e dei monopoli - Ufficio dei monopoli per la Toscana, Ministero dell’Economia e delle Finanze
(kohtuasi C-452/20)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Consiglio de Stato
Põhikohtuasja pooled
Apellant: PJ
Vastustajad: Agenzia delle dogane e dei monopoli - Ufficio dei monopoli per la Toscana, Ministero dell’Economia e delle Finanze
Eelotsuse küsimus
Kas kuninga 24. detsembri 1934. aasta dekreedi nr 2316 (r.d. 24 dicembre 1934, n. 2316) artikli 25 lõige 2, mis on asendatud 2016. aasta seadusandliku dekreedi nr 6, mis käsitleb direktiivi 2014/40/EL1 tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ ülevõtmist (d.lgs. n. 6 del 2016 „Recepimento della direttiva 2014/40/UE sul ravvicinamento delle disposizioni legislative, regolamentari e amministrative degli Stati membri relative alla lavorazione, alla presentazione e alla vendita dei prodotti del tabacco e dei prodotti correlati e che abroga la direttiva 2001/37/CE“), artikli 24 lõikega 3 – rikub osas, milles see näeb ette, et „[i]gaühte, kes müüb nooremale kui kaheksateistaastasele isikule tubakatooteid või elektroonilisi sigarette või nende täitekapsleid, mis sisaldavad nikotiini, või uue põlvkonna tubakatooteid, või varustab teda nendega, karistatakse rahalise halduskaristusega 500–3000 eurot ja tegevusloa peatamisega 15 päevaks – liidu õiguse proportsionaalsuse põhimõtet ja ettevaatusprintsiipi, mis tulenevad ELL artiklist 5, direktiivi 2014/40 artikli 23 lõikest 3 ja sama direktiivi põhjendustest 21 ja 60, kuna nendega antakse esimus ettevaatusprintsiibile, ilma et selle toimet leevendataks proportsionaalsuse põhimõttega, ja piiratakse seetõttu ebaproportsionaalselt ettevõtjate huve tervise kaitse õiguse hüvanguks, jättes sel viisil tagamata õige tasakaalu erinevate põhiõiguste vahel, seda enam, et tegemist on karistusega, mis direktiivi põhjendust 8 rikkudes ei aita tõhusalt saavutada eesmärki vähendada suitsetamise levikut noorte hulgas?
____________
1 ELT 2014, L 127, lk 1.