Kohtuasi T‑82/08
Guardian Industries Corp. ja Guardian Europe Sàrl
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Kartellikokkulepped – Lehtklaasi turg EMP‑s – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Hindade kindlaksmääramine – Rikkumise tõend – Trahvisumma arvutamine – Kontsernisisese müügi arvestamata jätmine – Põhjendamiskohustus – Võrdne kohtlemine – Kergendavad asjaolud
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 27. september 2012
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Nõutava tõendusjõu tase – Otsus, mis jätab kohtule kahtluse – Süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus konkurentsivastase lepingu sõlmimises seisnenud rikkumise tuvastamise kohta – Otsused, mis tuginevad dokumentaalsetele tõenditele – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused
(EÜ artikli 81 lõige 1)
3. Kartellikokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Tahteavaldus, mis välistab või vähemalt oluliselt vähendab ebakindlust selles, millist käitumist võib ettevõtjalt turul oodata – Piisav tõend
(EÜ artikli 81 lõige 1)
4. Kartellikokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Ettevõtja osalemine kartellikokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses – Kriteeriumid – Ühiste eesmärkide saavutamisele kaasa aitamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Koostööteatise kohaldamise eesmärgil kartellikokkuleppe peamiste osaliste poolt vabatahtlikult esitatud avalduste tõenduslik väärtus
(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 2002/C 45/03)
6. Kartellikokkulepped – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga kohtumistel – Asjaolu, mis võimaldab kartellikokkuleppes osalemist tuvastada olukorras, kus ei ole vastuvõetud otsustest taganetud
(EÜ artikli 81 lõige 1)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus konkurentsivastase lepingu sõlmimises seisnenud rikkumise tuvastamise kohta – Kohustus turgu piiritleda – Puudumine juhul, kui esineb konkurentsi piirava eesmärgiga kokkulepe
(EÜ artikkel 81)
8. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus
(EÜ artiklid 81 ja 253)
9. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Mitme ettevõtja toime pandud rikkumine – Nendest igaühe rikkumises osalemise suhteline raskus
(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
10. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja passiivne või käsutäitja roll
(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju – Komisjoni kohustus eristada samas rikkumises süüdistatud ettevõtjaid nende kogukäibe või käibe alusel asjaomasel kaubaturul – Puudumine
EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Mõiste – Aegumistähtaja puudumine – Õiguskindluse põhimõtte rikkumine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine – Kohtulik kontroll
(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
1. EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise tõendamise kohustus lasub ametivõimul, kes seda väidab, olles kohustatud esitama tõendeid, mis õiguslikult piisavalt tõendavad rikkumise tunnusteks olevate asjaolude esinemist. Lisaks sellele tuleb kohtu kahtluse korral eelistada ettevõtjat, kes on rikkumise tuvastanud otsuse adressaat ja vastavalt süütuse presumptsiooni põhimõttele ei saa kohus seega järeldada, et komisjon on tõendanud rikkumise toimepanemist õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi, eriti hagi puhul, milles nõutakse trahvi määrava otsuse tühistamist. Seega peab komisjon esitama piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saab kindlalt veenduda, et rikkumine on toime pandud. Siiski ei pea kõik komisjoni esitatud tõendid tingimata vastama neile kriteeriumidele rikkumise kõigi tegurite suhtes. Piisab, kui tõendite kogum, millele institutsioon tugineb, sellele nõudele tervikuna hinnatult vastab.
Lisaks on konkurentsivastase eesmärgiga tegevuse ja kokkulepete raames tavapärane, et tegevus toimub varjatult, kohtumised korraldatakse salaja ja sellega seotud dokumente on vähendatud miinimumini. Sellest tuleneb, et isegi kui komisjon avastab ettevõtjatevahelist õigusvastast kontakti otseselt tõendavad dokumendid, on need tavaliselt üksnes osalised ja hajusad, mistõttu on sageli vaja teatud üksikasjad tuletamise teel taastada. Seega tuleb enamikul juhtudest konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis koostoimes ning muu loogilise selgituse puudumisel võivad osutuda tõendiks konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.
(vt punktid 32 ja 33)
2. Kartellikokkulepete puhul, kui komisjoni arutluskäik põhineb oletusel, et kindlaks tehtud faktilisi asjaolusid ei saa seletada muuga kui ettevõtjatevahelise kooskõlastatud tegevusega, siis piisab, kui hagejad toovad välja asjaolud, mis seavad komisjoni kindlaks tehtud faktid teistsugusesse valgusesse ja mis võimaldavad seega anda neile faktidele komisjoni omast erineva selgituse.
See põhimõte ei ole aga kohaldatav, kui komisjoni järeldused põhinevad dokumentaalsetel tõenditel.
(vt punktid 34 ja 35)
3. EÜ artikli 81 lõikega 1 keelatud kooskõlastatud tegevust kujutab endast igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, millega võidakse anda konkurendile teada seda, kuidas ettevõtja ise on otsustanud käituda või kavatseb hakata turul käituma, kui sellise suhtlemise eesmärk või tagajärg on niisuguste konkurentsitingimuste tekkimine, mis ei vasta kõnealuse turu normaalsetele tingimustele. Sellises ettevõtjatevahelises kooskõlastatud tegevuse vormis valivad ettevõtjad teadlikult konkurentsiriskide asemel omavahelise praktilise koostöö.
Kooskõlastatud tegevuse tõendamiseks ei ole seega vaja näidata, et asjaomane konkurent võttis endale ühe või enama teise konkurendi suhtes ametlikult kohustuse käituda teatud viisil või et konkurendid on ühiselt kindlaks määranud oma tulevase käitumise turul. Piisab sellest, kui see konkurent oma tahteavaldusega on välistanud või vähemalt oluliselt vähendanud ebakindlust selles, millist käitumist võib tema poolt turul oodata.
(vt punkt 45)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 48)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 54)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 73 ja 74)
7. EÜ artikli 81 alusel tehtud otsuse puhul on komisjon kohustatud piiritlema asjaomase turu vaid siis, kui piiritlemata jätmisel ei ole võimalik kindlaks teha, kas asjaomane kokkulepe võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning kas selle eesmärgiks on takistada, piirata või moonutada konkurentsi toimimist ühisturul. Põhimõtteliselt, kui kokkuleppe enese eesmärk on konkurentsi piirata, ei ole vaja asjaomaseid geograafilisi turge määratleda täpselt, kui tegelik või potentsiaalne konkurents asjaomasel territooriumil on ilmtingimata piiratud, moodustagu need territooriumid turud selle sõna kitsas tähenduses või mitte. Selleks, et määrata kindlaks rikkumise geograafilist ulatust, mida tuleb arvestada rikkumise raskuse hindamisel, on piisav, kui komisjon hindab asjaomase turu või asjaomaste turgude geograafilise ala ulatust, olemata kohustatud määratlema asjaomaseid turge täpselt.
(vt punkt 90)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 102 ja 103)
9. Kui rikkumise panid toime mitu ettevõtjat, tuleb trahvisummade kindlaksmääramisel uurida iga ettevõtja osalemise suhtelist raskust, mis tähendab eelkõige seda, et tuleb välja selgitada, milline oli rikkumises osalemise jooksul ettevõtjate vastav roll.
(vt punkt 109)
10. Suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 29 kolmanda taande kohaselt kujutab ettevõtja passiivne roll rikkumise toimepanemises endast kergendavat asjaolu. Ettevõtja passiivset rolli kartellis väljendavad sellised asjaolud nagu see, et ettevõtja kohtumistel osalemine oli tuntavalt juhuslikum võrreldes kartelli tavaliste liikmetega, samuti see, et ettevõtja tuli rikkumise esemeks olnud turule hilinenult, sõltumata ettevõtja kartellis osalemise kestusest, või ka sellekohaste sõnaselgete avalduste olemasolu, mis pärinevad rikkumises osalenud kolmandate ettevõtjate esindajatelt. Asjaolu, et ettevõtja osales kartelli kohtumistel kõige vähem või et ta piirdus üksnes konkurendi ühepoolselt edastatud teabe vastuvõtmisega, avaldamata seejuures mingeid reservatsioone või vastuseisu, ei oma tähtsust selle ettevõtja passiivse rolli tuvastamisel kartellis.
Asjaolu, et süüdistatud ettevõtjad ei rakendanud teatud konkurentsivastase laadiga kokkuleppeid, ei ole piisav tõendamaks, et nende tegevus turul oli konkureeriv.
(vt punktid 110 ja 111, 113)
11. Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste eest määratavate trahvide puhul on trahvide hoiatav laad üks elementidest, mida tuleb trahvisumma arvutamisel arvestada. Nimelt on EÜ artikli 81 rikkumiste eest määratavate trahvide – nagu need on ette nähtud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 – eesmärk karistada asjaomaseid ettevõtjaid õigusvastase tegevuse eest ja hoiatada nii neid kui ka ülejäänud ettevõtjaid Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest tulevikus. Komisjonil ei ole aga kohustust asjaomase rikkumise raskusastme ja kestuse alusel trahvisummade arvutamisel tagada – olukorras, kus trahve määratakse mitmele sama rikkumisega seotud ettevõtjale –, et tema arvutuste teel saadud asjaomastele ettevõtjatele määratavate trahvide lõppsummad väljendaksid kõiki nende ettevõtjate vahelisi erinevusi nii kogu- kui ka asjaomase käibe osas.
(vt punkt 117)
12. Ei määrus nr 1/2003 ega suunised määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei näe ette maksimaalset tähtaega, pärast mida ei või korduvust arvesse võtta, ning see ei ole vastuolus õiguskindluse põhimõttega.
Siiski nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et ettevõtja kalduvuse mitte järgida konkurentsieeskirju hindamisel tuleb arvesse võtta aega, mis jääb asjaomase rikkumise ja varasema konkurentsieeskirjade rikkumise vahele. Konkurentsiõiguse valdkonnas komisjoni aktide üle kohtuliku kontrolli teostamise raames võidakse kohtul paluda kontrollida, kas komisjon järgis nimetatud põhimõtet, kui ta suurendas määratud trahvi korduvuse alusel ning iseäranis, kas sellisel suurendamisel võeti eelkõige arvesse aega, mis kulus asjaomase rikkumise ja varasema konkurentsieeskirjade rikkumise vahel.
Kui enne asjaomaste ettevõtjate poolt toime pandud teise rikkumise algust on kulunud rohkem kui 15 aastat ning kui esimese ja teise rikkumise vahel ei ole vältavust tuvastatud, ei võimalda see ajavahemik kinnitada, et neil oleks kalduvus konkurentsieeskirju rikkuda. Seega ei riku komisjon diskrimineerimiskeelu põhimõtet, järeldades et kahe rikkumise vahel kulunud aeg oli piisavalt pikk, et jätta trahv korduvuse alusel suurendamata.
(vt punktid 121–123)