AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

11. veebruar 2009

Kohtuasi F‑7/08

Peter Schönberger

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Teenetepunktide andmine – Võrdse kohtlemise põhimõte

Ese:         P. Schönberger palub EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagiavaldusega eelkõige tühistada Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2007. aasta otsus keelduda talle andmast 2003. aasta hindamise raames kolmandat teenetepunkti.

Otsus: Tühistada otsused, millega Euroopa Parlament keeldus hagejale andmast 2003. aasta hindamise raames kolmandat teenetepunkti. Mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Juhtkonna kaalutlusõigus – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

2.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Mõiste

1.      Kuna ametisse nimetaval asutusel on personalieeskirjade artiklis 45 sätestatud edutamisotsuse tegemisel arvesse võetavate teenete hindamisel suur kaalutlusõigus, siis peab ühenduse kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas administratsiooni hinnangut suunanud meetmeid ja vahendeid arvestades on viimane jäänud lubatud piiridesse ega ole kasutanud oma volitusi ilmselgelt ekslikult. Seega ei või Avaliku Teenistuse Kohus asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut kandidaadi kvalifikatsiooni ja teenete kohta oma vastava hinnanguga.

Administratsiooni sellist kaalutlusõigust piirab aga vajadus võrrelda ametnike teeneid hoolsalt ja erapooletult asjaomase teenistuse huvides ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb teenete võrdlevat hindamist teostada võrdsel alusel ja lähtudes võrreldavatest teabeallikatest.

Vajadus hinnata teeneid võrdsel alusel ning olemasolevate teenetepunktide piiratud arv loovad olukorra, kus punkte antakse ametnikele, kellel on kõige suuremad teened, paigutades ametnikud teenete poolest kahanevasse järjekorda kuni teenetepunktide koguarv on ära kasutatud. Kui sellise teenete võrdlemise raames ilmneb, et teatavatel ametnikel on võrdväärseid teeneid, siis tuleb neile ametnikele anda identne arv teenetepunkte. Punktidest puudu jäämise korral tuleb valik mitme ex‑aequo punktikandidaadi vahel teha selliste kaalutluste nagu tööstaaž alusel.

(vt punktid 42–44)

Viited:

Euroopa Kohus: 3. aprill 2003, kohtuasi C‑277/01 P: parlament vs. Samper (EKL AT2003, lk I‑3019, punkt 35).

Esimese Astme Kohus: 30. november 1993, kohtuasi T‑76/92: Tsirimokos vs. parlament (EKL 1993, lk II‑1281, punkt 21); 6. juuni 1996, kohtuasi T‑262/94: Baiwir vs. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑257 ja II‑739, punkt 66); 9. aprill 2003, kohtuasi T‑134/02: Tejada Fernández vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑125 ja II‑609, punkt 41); 13. aprill 2005, kohtuasi T‑353/03: Nielsen vs. nõukogu (EKL AT 2005, lk I‑A‑95 ja II‑443, punkt 58); 19. oktoober 2006, kohtuasi T‑311/04: Buendía Sierra vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑4137, punkt 93).

2.      Võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus see, kui kahele isikute kategooriale, kelle faktilises ja juriidilises seisundis ei ole suuri erinevusi, koheldakse erinevalt ning kui erinevaid olukordi käsitletakse identselt. Seega on võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus nõue, et ametnik peab tõendama selleks, et saada temaga võrreldud ametnikuga sama arv teenetepunkte, et tema teened on viimase omadest suuremad.

(vt punktid 45 ja 49–59)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. veebruar 1982, kohtuasi 817/79: Buyl jt vs. komisjon (EKL 1982, lk 245, punkt 29); 11. juuli 1985, kohtuasi 119/83: Appelbaum vs. komisjon (EKL 1985, lk 2423, punkt 25).

Esimese Astme Kohus: 7. veebruar 1991, liidetud kohtuasjad T‑18/89 ja T‑24/89: Tagaras vs. Euroopa Kohus (EKL 1991, lk II‑53, punkt 68).