Language of document : ECLI:EU:F:2008:127

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

25. mai 2011

Kohtuasi F‑74/07 RENV

Stefan Meierhofer

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Töölevõtmine – Avalik konkurss – Suulise katse mitteläbimine – Põhjendamiskohustus – Konkursikomisjoni tööd reguleerivad eeskirjad

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega S. Meierhofer palub sisuliselt esiteks tühistada konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni 10. mai 2007. aasta otsus, millega teda teavitati sellest, et ta ei ole selle konkursi suulist katset läbinud, ning 19. juuni 2007. aasta otsus, millega ei rahuldatud tema uuesti läbivaatamise taotlust, mille ta esitas 10. mai 2007. aasta otsuse peale, ning teiseks hinnata seda katset uuesti ning kanda ta reservnimekirja.

Otsus:      Puudub vajadus hageja hagi kohta otsuse tegemiseks osas, milles sellega vaidlustatakse 19. juuni 2007. aasta otsuse põhjendatuse ebapiisavus. Jätta hageja hagi ülejäänud osas osaliselt põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning osaliselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud, mis on seotud esimese menetlusega Avaliku Teenistuse Kohtus, menetlusega Euroopa Liidu Üldkohtus ning käesoleva menetlusega, tema enda kanda ja mõista temalt välja kaks kolmandikku hageja kohtukuludest esimeses menetluses Avaliku Teenistuse Kohtus. Jätta üks kolmandikku hageja kohtkuludest esimeses menetluses Avaliku Teenistuse Kohtus ning kõik hageja kohtukulud, mis on seotud menetlusega Euroopa Liidu Üldkohtus ning käesoleva menetlusega, tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Tähtaeg – Menetluse taasavamine – Tingimus – Uus asjaolu – Kohtuotsus, millega tuvastatakse personalieeskirjade rikkumine üldkohaldatava haldusotsusega – Uue asjaolu puudumine nende isikute suhtes, kes ei kasutanud oma kaebeõigust

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Konkurss – Sobivate kandidaatide loetellu kandmata jätmise otsus – Põhjendamiskohustus – Põhjendamise ebapiisavus – Kohtumenetluse käigus reeglitega kooskõlla viimine – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik, III lisa artikkel 6)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Koosseis – Liikmete kvalifikatsioon suuliste katsete objektiivseks hindamiseks

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 3)

4.      Ametnikud – Konkurss – Kandidaatide hindamine – Konkursikomisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

1.      Institutsiooni akti tühistamist puudutava kohtuotsuse õiguslikud tagajärjed puudutavad ainult kohtuvaidluse pooli ning tühistatud aktist otseselt puudutatud isikuid. Kohtuotsus saab endast kujutada uut asjaolu ning selle akti peale hagi esitamise tähtaeg hakkab uuesti kulgema ainult nende isikute suhtes. Samuti on üheselt selge, et liidu kohtu otsusega tehtud järeldus, et üldkohaldatav haldusotsus rikub personalieeskirju, ei saa ametnike suhtes, kes ei kasutanud mõistliku aja jooksul personalieeskirjades ette nähtud kaebevõimalusi, kujutada endast uut asjaolu, mis õigustaks taotluse esitamist, milles palutakse nende kohta antud üksikotsuste uuesti läbivaatamist. Selline kohtuotsus ei tühista asjaomast üldkohaldatavat haldusotsust, vaid tunnistab ainult, et teatud selle sätted ei kuulu konkreetsel juhul kohaldamisele. Neid põhimõtteid saab analoogia korras kohaldada väljaspool tähtaega kohtumenetluse jooksul uue väite esitamisele, kui kohtuotsus tühistab ainult otsused, millega hagejate nimesid ei kantud konkursi reservnimekirja, samas siiski nimetatud konkurssi tühistamata.

(vt punktid 39–41)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. detsember 1965, kohtuasi 52/64: Pfloeschner vs. komisjon; 8. märts 1988, kohtuasi 125/87: Brown vs. Euroopa Kohus (punkt 13); 14. juuni 1988, kohtuasi 161/87: Muysers ja Tülp vs. kontrollikoda (punkt 10).

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 1997, kohtuasi T‑16/97: Chauvin vs. komisjon (punktid 39–45); 9. veebruar 2000, kohtuasi T‑165/97: Gómez de la Cruz Talegón vs. komisjon (punkt 51).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. juuni 2009, kohtuasi T‑81/08: Ketselidou vs. komisjon (punktid 46 ja 47).

2.      Mis puudutab kvalifikatsioonide ja katsete põhjal läbiviidava konkursi sellise kandidaadi hagi, kes ei läbinud suulist katset ning keda ei kantud reservnimekirja, siis komisjon täidab oma põhjendamiskohustust, kui tal on enne hagi esitamist osa põhjendust juba esitatud ning kui ta esitas kohtumenetluses hageja poolt suulisel katsel saadud vahepunktisummad, mis kujutavad endast nõutud täiendavat teavet.

(vt punkt 47)

3.      Vastavalt personalieeskirjade ja eelkõige selle III lisa artikli 3 sätetele peab konkursikomisjoni koosseis olema kokku pandud selliselt, et suulistel katsetel on tagatud kandidaatidelt eeldatavate ametialaste võimete objektiivne hindamine. Nõue, et konkursikomisjoni liikmed peavad oskama keelt, milles kandidaadid suulise katse läbivad, sõltub iga konkursi eriomastest asjaoludest, ning erineb vastavalt sellele, kui oluline on selle keele oskamine täidetaval ametikohal ning milline on asjaomase suulise katse eesmärk. Mis puudutab näiteks avalikku konkurssi administraatorite töölevõtmiseks nimelt Euroopa avaliku halduse valdkonnas, mille puhul ei ole suulise katse eesmärk kontrollida kandidaadi keeleoskust tema põhikeeles, vaid pigem suulise katse käigus hinnata tema võimet selles keeles mitmekultuurilises keskkonnas suhelda, ei pea konkursikomisjonis tingimata olema liige või hindaja, kelle põhikeel on kandidaatide põhikeelega sama, kuna suuliste tõlkide kasutamine võib täielikult lahendada võimalikud mõistmisprobleemid.

Lisaks ei ole pelk kinnitus, et konkursikomisjoni esimees ei oska kandidaadi põhikeelt ning et ta ei kasutanud suulisel katsel tõlke, piisav selleks, et jõuda järeldusele, et konkursikomisjoni koosseis ei ole nõuetekohane, kuna hageja ei ole tõendanud, et konkursikomisjon ei olnud keelt puudutavate asjaolude tõttu objektiivselt võimeline hindamata tema kutsealaseid võimeid. Pealegi asjaolu, et konkursikomisjoni esimees ei oska seda keelt, isegi kui pidada seda tõendatuks, ei seadnud kandidaati ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste kandidaatidega, kes nagu temagi valisid selle keele ning olid seega asjaomase keele oletatava eiramise osas samas olukorras.

(vt punktid 51, 52, 54–57)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 22. juuni 1990, liidetud kohtuasjad T‑32/89 ja T‑39/89: Marcopoulos vs. Euroopa Kohus (punkt 37); 27. juuni 1991, kohtuasi T‑156/89: Valverde Mordt vs. Euroopa Kohus (punkt 105); 20. mai 2003, kohtuasi T‑80/01: Diehl Leistner vs. komisjon (punktid 28–31).

4.      Juhul, kui Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses on kandidaadi reservnimekirja kandmata jätmise otsuse õiguspärasuse küsimus, siis kontrollib kohus seda, kas on järgitud kohaldatavaid õigusnorme, see tähendab eelkõige personalieeskirjade ning konkursiteatega kehtestatud menetlusnorme ning konkursikomisjoni tööd reguleerivaid norme, eriti konkursikomisjoni erapooletuse kohustust ning seda, kas konkursikomisjon on järginud kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet ning ei ole võimu kuritarvitatud. Avaliku Teenistuse Kohus kontrollib samuti, kas katse sisu väljub konkursiteates kindlaks määratud raamidest või kas sel puudub seos konkursi selle katse eesmärkidega. Teatud juhtudel, kui konkursikomisjonil ei ole laia kaalutlusruumi, võib kohtu kontroll lisaks puudutada nende asjaolude õigsust, mille alusel konkursikomisjon oma otsuse tegi. Seevastu hinnangud, mis konkursikomisjon kandidaatide teadmisi ja võimeid hinnates annab, ei kuulu kohtu poolt kontrollimisele. Pealegi on suuliste katsete puhul konkursikomisjonil kõige laiem kaalutlusruum. Nii on ka punktisumma ja konkursikomisjoni sõnaliste hinnangute omavahelise vastavusega. See vastavus, mis tagab kandidaatide võrdse kohtlemise, on üks konkursikomisjoni tööle kehtestatud reeglitest, mille järgimist peab kohus kontrollima. Kandidaadile antud punktisumma ja konkursikomisjoni sõnaliste hinnangute vaheline vastavus võib olla hõlmatud sellega, kui Avaliku Teenistuse Kohus kontrollib konkursikomisjoni poolt kandidaadi soorituse hindamist.

(vt punktid 62–64)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. oktoober 1974, liidetud kohtuasjad 112/73, 144/73 ja 145/73: Campogrande jt vs. komisjon (punktid 34–53); 8. märts 1988, liidetud kohtuasjad 64/86, 71/86–73/86 ja 78/86: Sergio jt vs. komisjon (punkt 22).

Esimese Astme Kohus: 21. mai 1996, kohtuasi T‑153/95: Kaps vs. Euroopa Kohus (punkt 37); 11. veebruar 1999, kohtuasi T‑200/97: Jiménez vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 43–57); 23. jaanuar 2003, kohtuasi T‑53/00: Angioli vs. komisjon (punktid 91, 93 ja 94); 5. märts 2003, kohtuasi T‑24/01: Staelen vs. parlament (punktid 47–52); 26. jaanuar 2005, kohtuasi T‑267/03: Roccato vs. komisjon (punkt 42); 12. märts 2008, kohtuasi T‑100/04: Giannini vs. komisjon (punktid 277 ja 278).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. september 2008, kohtuasi T‑127/07: Coto Moreno vs. komisjon (punkt 33); 5. mai 2010, kohtuasi T‑48/09: Schopphoven vs. komisjon (punkt 26).