EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

16. september 2013

Kohtuasi F‑92/11

Carla Faita

versus

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

Avalik teenistus – Psühholoogiline ahistamine – Abitaotlus – Otsuse põhjendused

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega C. Faita palub esiteks tühistada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 14. juuni 2011. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata 14. veebruaril 2011 esitatud taotlus, ning teiseks mõista EMSK‑lt tema kasuks välja 15 000 euro suurune summa väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta C. Faita kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kolm neljandikku Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kohtukuludest. Jätta üks neljandik Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Abitaotlus – Mõiste – Taotlus, mis puudutab personalieeskirjade artikli 24 alusel otsuse tegemist või hüvitise määramist – Taotluse esemeks oleva tegevuse lõppemine – Mõju puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

2.      Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Psühholoogilise ahistamise väidetavaks ohvriks oleva ametniku hagi abitaotluse rahuldamata jätmise peale – Hageja pensionile jäämine enne hagi esitamist – Põhjendatud huvi säilimine

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

3.      Ametnike hagid – Väited – Psühholoogilise ahistamise väide – Kohustus võtta arvesse asjakohast faktilist raamistikku tervikuna

4.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest

5.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Rahuldamata jätmise otsus –Vaidlustatud akti põhjenduste asendamise kohustuse puudumine administratsioonil

(Personalieeskirjad, artikkel 90)

6.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Kohaldamisala – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

7.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Väidetava ohvri edutamine – Asjaolu, mis ei välista ahistamise olemasolu

(Personalieeskirjad, artikkel 12a)

8.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Hindamisaruandes sisalduvad hinded ja hinnangud – Näitajad, mis ei ole ahistamise olemasolu suhtes määravad

(Personalieeskirjad, artikkel 12a)

9.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Rakendamine psühholoogilise ahistamise valdkonnas – Väidetava ohvri kohustus järgida institutsiooni sisejuhiseid abitaotluse esitamiseks – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

10.    Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Kohaldamisala – Ulatus – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

11.    Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Üksuse juhataja asendaja ülesannetest vabastatud ametnik – Asjaolu, mille puhul ei ole tegemist psühholoogilise ahistamisega

(Personalieeskirjad, artikkel 12a)

1.      Abistamistaotluseks tuleb kvalifitseerida mitte üksnes taotlus, mille esitas ametnik, kes väidab, et tema või tema pereliige kannatab praegu ähvarduste, solvavate või laimavate tegude või rünnakute all isiku või omandi vastu selle ametniku ametiseisundi ja kohustuste tõttu, vaid samuti kõik ametniku taotlused, milles palutakse ametisse nimetaval asutusel personalieeskirjadega artikliga 24 seotud põhjusel võtta otsus või kompenseerida kahju, isegi kui sellised süülised teod on lõppenud.

(vt punkt 48)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. veebruar 2011, kohtuasi F‑95/09: Skareby vs. komisjon (punktid 25 ja 26).

2.      Ametnik või endine ametnik, kes väidab, et teda on psühholoogiliselt ahistatud ning kes vaidlustab kohtus institutsiooni keeldumise uurida sisuliselt abitaotlust, säilitab põhimõtteliselt põhjendatud huvi, isegi kui väidetavad asjaolud enam ei esine või kui hageja ei nõua väidetava ahistamisega tekitatud kahju hüvitamist, haldusjuurdluse algatamist väidetava ahistaja suhtes ega tema arvates ahistamisele kaasa aidanud akti tühistamist, kuna administratsiooni poolt psühholoogilise ahistamise võimalik tunnistamine kui selline võib kasulikult mõjuda ahistatud isiku paranemisele raviprotsessi käigus. Sellega seoses ei võta asjaolu, et väidetav ohver läks pensionile enne hagi esitamist, temalt põhjendatud huvi.

(vt punkt 55)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Skareby vs. komisjon (punkt 26).

3.      Väidetava psühholoogilise ahistamise kohta esitatud hagi raames peab selleks, et hinnata pahatahtlike tegude olemasolu, liidu kohus võtma arvesse kogu asjakohast faktilist raamistikku. Otsus on faktiline asjaolu, mille puhul võib olla tegemist teguriga, mida teiste tegurite hulgas võetakse arvesse, ilma et peaks analüüsima selle õiguspärasust või et sellega seotud möödunud hagi esitamise tähtajad takistaksid kohtult ahistamise tuvastamist. Eriti kehtib see siis, kui on võimalik, et diskrimineerimine tuleb välja alles pärast seda, kui on möödunud diskrimineeriva otsuse peale hagi esitamise tähtaeg.

(vt punkt 57)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. veebruar 2011, kohtuasi F‑68/09: Barbin vs. parlament (punkt 109).

4.      Selleks et hagi oleks vastuvõetav, piisab, kui tavapäraselt hoolikas isik suudab hageja esitatud argumentides tuvastada vähemalt ühe väite, mis on esitatud ühe nõude põhjenduseks. Kui mitu põhjenduseks esitatud väidet on lihtsalt tuvastatavad, siis hagi ei saa tunnistada vastuvõetamatuks.

(vt punkt 61)

5.      Kuna administratsioonil ei ole kohustust võtta seisukoht ametniku poolt tema taotluses esitatud iga argumendi kohta, kui otsus on asjakohaselt põhjendatud, siis administratsioonil ei ole põhjust seda põhjendust muuta, kui ta otsustab selle otsuse peale esitatud kaebuse üle, asendades selle uue põhjendusega, mis erineb varasemast.

(vt punkt 66)

6.      Liidu kohtu kontroll abistamistaotluse saanud administratsiooni võetud meetmete üle piirdub küsimusega, kas asjassepuutuv institutsioon on tuginenud nõuetekohasele põhjendusele, eelkõige seoses sellega, kas ta on toiminud mõistlikkuse piires ega ole kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt. Selles küsimuses piisab, kui ametisse nimetava asutuse esitatud üks põhjendustest on nõuetekohane ja piisav selleks, et otsus oleks õiguspärane.

Mis puudutab sellise otsuse õiguspärasust, millega jäeti rahuldamata abistamistaotlus ilma, et oleks algatatud haldusjuurdlus, siis peab kohus analüüsima selle otsuse põhjendatust, arvestades administratsioonile otsuse tegemisel teada olevaid, eelkõige asjaomase isiku abitaotluses esitatud asjaolusid.

(vt punktid 85 ja 98)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2007, kohtuasi T‑154/05: Lo Giudice vs. komisjon (punkt 137 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. aprill 2011, kohtuasi F‑113/07: Šimonis vs. komisjon (punktid 69 ja 70).

7.      Asjaolu, et ametnikku edutati, ei võimalda välistada, et tema ülemus on teda psühholoogiliselt ahistanud või tema suhtes pahatahtlikke tegusid toime pannud, ning eriti siis, kui ametniku edutamise kohta tehti otsus vastupidi tema ülemuse arvamusele.

(vt punkt 89)

8.      Asjaolu, et ametniku hindamisaruanne ei ole negatiivne, ei välista psühholoogilise ahistamise või pahatahtliku käitumise olemasolu ametniku suhtes, kuna selline käitumine võib väljenduda väljaspool hindamismenetlust. Nimelt ei saa hindamisaruandes sisalduvaid hindeid ja hinnanguid ka juhul, kui need on negatiivsed, pidada iseenesest sellele viitavaks, et hindamisaruanne koostati psühholoogilise ahistamise eesmärgil.

(vt punkt 90)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 2. detsember 2008, kohtuasi F‑15/07: K vs. parlament (punkt 39).

9.      Asjaolu, et ametnik ei ole algatanud sisejuhistes ette nähtud ahistamismenetlust, ei ole takistus sellele, et ametisse nimetav asutus analüüsib esitatud väidete tõelevastavust administratsioonile esitatud abitaotluse raames. Nimelt võib rakendussäte ainult piiritleda ametniku poolt personalieeskirjades ette nähtud õiguse kasutamist, kuid seda ilma selle ulatust piiramata, mistõttu asjaomane institutsioon ei saa seada selle ametniku poolt abitaotluse esitamise õigust sõltuvusse sellise sisemenetluse eelnevast läbiviimisest, mida personalieeskirjades ette ei ole nähtud. Kuigi on soovitav kasutada üldiste rakendussätetega kehtestatud sisemenetlusi, ei saa nende menetlustega võtta ametnikelt ära personalieeskirjade järgset õigust, mis lubab ametnikel esitada akti peale kaebuse või hagi liidu kohtusse, ilma olemasolevaid sisemenetlusi eelnevalt läbimata.

(vt punkt 91)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 18. mai 2009,liidetud kohtuasjad F‑138/06 ja F‑37/08: Meister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 138–140).

10.    Kuigi administratsioon peab teenistuses toimunud korra‑ ja rahurikkumise puhul sekkuma, ei ole ta kohustatud viima läbi juurdlust pelkade väidete alusel, mis ei ole üldse või kasvõi mingilgi määral tõendatud. Nimelt selleks, et kaitsta puudutatud isikute õigusi, peab ametisse nimetav asutus tagama, et tal on enne juurdluse läbiviimist teave, mis võimaldab võimalikke kahtlusi kinnitada. Seetõttu peab ametnik, kes esitab personalieeskirjade artikli 24 alusel taotluse, esitama mingid tõendid rünnakute kohta, mille ohver ta kinnitab end olevat. Ainult selliste asjaolude olemasolul peab institutsioon sobivaid meetmeid võtma.

(vt punkt 97)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. jaanuar 1989, kohtuasi 224/87: Koutchoumoff vs. komisjon (punktid 15 ja 16).

Euroopa Liidu Üldkohus: 12. juuli 2012, kohtuasi T‑308/10 P: komisjon vs. Nanopoulos (punkt 152).

11.    Asjaolu, et üksuse juhataja otsustas, et ametnik ei asenda teda enam tema äraoleku ajal, ei ole tõend temapoolse psühholoogilise ahistamise või pahatahtliku käitumise kohta, kuna kõik üksuse juhatajad võivad vabalt valida ametniku või teenistuja, kes teda tema äraolekul asendab, võttes arvesse, et personalieeskirjade kohaselt on üksuse eest kõigepealt vastutav üksuse juhataja. Sellega seoses ei anna asjaolu, et ametnikul on teatud staaž üksuses või et tal on isegi kõrge palgaaste, talle mingit õigust täita personalihalduse ülesandeid ning samuti mitte juhtimisülesandeid.

(vt punkt 100)