EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

13. juuni 2012

Kohtuasi F‑105/11

Hans Davids

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Ajutine teenistuja, kes täidab alalist ametikohta – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 8 – OLAF‑i peadirektori 30. juuni 2005. aasta otsus, mis puudutab OLAF‑i uut poliitikat ajutiste teenistujate töölevõtmise korra ja töötingimuste suhtes, artikkel 4 – Ajutise teenistuja lepingute maksimaalne kestus – Õiguste kuritarvitamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega H. Davids palub tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektori 25. märtsi 2011. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus tema ajutise teenistuja lepingu pikendamiseks.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 8 ja artikli 47 lõike 1 punkt b)

2.      Ametnikud – Asutuse töö korraldamine – Töötajate ametisse nimetamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Teenistuse huvid – Ametikohtade võrdväärsuse põhimõte – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 7)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Teenistussuhe – Lepingu sõlmimine selleks, et täita alalisi ametikohti ajutiselt – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikli 1a lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt b, artiklid 3, 4, ja 5 ning artikli 8 teine lõik)

4.      Ametnikud – Hagi – Lepingulise abiteenistuja lepingu vaidlustamine – Taotlus kvalifitseerida see leping ümber ajutise teenistuja lepinguks – Õiguskaitsevahendid

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; muude teenistujate teenistustingimused)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Pikendamine pärast lepingu esimest tähtajaliselt pikendamist – Tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks lepinguks – Lepinguline abiteenistuja – Tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks lepinguks pärast mitut lepingu pikendamist – Puudumine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a, artikli 8 esimene lõik ja artikkel 88)

1.      Tähtajalise lepinguga ajutisel teenistujal ei ole üldjuhul mingit õigust lepingu pikendamisele, kuna see on üksnes võimalus, mis sõltub eeldusest, et pikendamine on teenistuse huvidega kooskõlas. Erinevalt ametnikest, kellele personalieeskirjad tagavad töösuhte stabiilsuse, kohaldatakse ajutistele teenistujatele teistsugust korda, mis põhineb asjaomase institutsiooniga sõlmitud töölepingul. Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 lõike 1 punktist b nähtub, et institutsiooni ja tähtajaliselt tööle võetud ajutise teenistuja vahelise töösuhte kestus määratakse kindlaks just nimelt poolte vahel sõlmitud lepingus määratud tingimustes. Lisaks on administratsioonile lepingute pikendamise valdkonnas jäetud ulatuslik kaalutlusõigus. Peale selle peab kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud piiridesse ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt kasutanud. Selleks et teha kindlaks, kas administratsioon on teinud asjaolude hindamisel ilmselge vea, mis õigustaks niisuguse hinnangu alusel tehtud otsuse tühistamist, peavad tõendid, mille esitamise kohustus on hagejal, olema piisavad, et administratsiooni antud hinnang muutuks ebausutavaks. Teisisõnu ei ole ilmse vea olemasolu tuvastatud, kui teenistuja esitatud asjaoludest hoolimata võib vaidlusalust hinnangut jätkuvalt pidada põhjendatuks ja seostatuks.

(vt punktid 36–39)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. detsember 1996, kohtuasi T‑380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon (punkt 59); 17. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad T‑330/00 ja T‑114/01: Cocchi ja Hainz vs. komisjon (punkt 82); 6, veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (punkt 64); 21. september 2004, kohtuasi T‑325/02: Soubies vs. komisjon (punkt 50); 12. veebruar 2008, kohtuasi T‑289/03: BUPA jt vs. komisjon (punkt 221).

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. mai 2008, kohtuasi F‑119/06: Kerstens vs. komisjon (punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika); 23. november 2010, kohtuasi F‑8/10: Gheysens vs. nõukogu (punkt 75).

2.      Administratsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus oma asutuse töö korraldamisel, et täita temale usaldatud ülesandeid ning vastavalt sellele määrata oma töötajaid ametisse, jälgides siiski, et seda tehakse teenistuse huvides ja kooskõlas ametikohtade võrdväärsuse põhimõttega. Peale selle peab kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud piiridesse ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt kasutanud.

(vt punkt 38)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 17. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad T‑330/00 ja T‑114/01: Cocchi ja Hainz vs. komisjon (punkt 82); 21. september 2004, kohtuasi T‑325/02: Soubies vs. komisjon (punkt 50).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Kerstens vs. komisjon (punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuasi Gheysens vs. nõukogu (punkt 75).

3.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 1a lõikest 1 koostoimes artiklitega 2–5 nähtub, et institutsioonide koosseisulised ametikohad täidetakse põhimõtteliselt ametnikega ja seega saavad muude teenistujate teenistustingimustega hõlmatud teenistujad nendel ametikohtadel töötada vaid erandjuhtudel. Niisiis, kuigi muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktis b on sõnaselgelt ette nähtud, et ajutisi töötajaid võib võtta alalistele ametikohtadele, on selles artiklis samuti täpsustatud, et seda võib teha vaid ajutiselt. Peale selle on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 teises lõigus sätestatud, et artikli 2 punkti b tähenduses ajutise teenistuja teenistuslepingu kestus ei saa ületada nelja aastat ning lepingut võib pikendada üks kord maksimaalselt kaheks aastaks. Selle tähtaja möödudes ei saa ajutine töötaja edasi töötada ja tema teenistus lõpeb või ta määratakse ametnikuks vastavalt personalieeskirjadele. Nimetatud erandit põhimõttest, mille kohaselt koosseisulised ametikohad täidetakse ametnikega, võib kasutada vaid juhtumipõhiselt eesmärgiga täita teenistuse vajadusi.

(vt punkt 41)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: 21. september 2011, kohtuasi T‑325/09 P: Adjemian jt vs. komisjon (punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Lepinguline abiteenistuja, kes leiab, et arvestades talle lepinguga antud tööülesandeid, kvalifitseeriti tema leping ekslikult lepingulise abiteenistuja lepinguks ja selle oleks pidanud kvalifitseerima ajutise teenistuja lepinguks, võib selle lepingu kohtus vaidlustada ettenähtud tähtaja jooksul ja eelneva kaebuse esitamise menetluse järgselt. Samuti ei saa välistada, et lepinguline abiteenistuja esitab administratsioonile tema lepingu peale hagi esitamise tähtaja möödumisel taotluse, et tema teenistus, mille ta on formaalselt täitnud lepingulise abiteenistuja teenistuslepingu alusel, tunnistataks ajutise töötajana täidetud teenistuseks, ning siis, kui tema nõue jäetakse rahuldamata, esitab see teenistuja personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud tingimustel hagi taotluse rahuldamata jätmise peale.

(vt punkt 56)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi Adjemian jt vs. komisjon (punkt 88).

5.      Liidu kohus on pädev lepingu ümber kvalifitseerima ainult siis, kui seadusandja on nii sätestanud. Kuna muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu kohaselt pikendatakse artikli 2 punktis a viidatud ajutise teenistujaga sõlmitud lepingut tähtajaliselt üks kord, siis seetõttu toimub lepingu hilisem pikendamine tähtajatult ja seda ümberkvalifitseerimist kohaldatakse algusest peale. Mis puudutab lepingulise abiteenistuja lepinguid, siis muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 88, mis nende kestust reguleerib, ei sisalda ühtegi sätet, mis näeks ette tähtajalise lepingu muutmise tähtajatuks lepinguks pärast mitut pikendamist, nagu see on ette nähtud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimeses lõigus ajutise teenistujate lepingute puhul.

(vt punkt 57)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. aprill 2011, kohtuasi F‑105/09: Scheefer vs. parlament (punkt 60).