Kohtuasi T-201/04 R

Microsoft Corp.

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus – Menetlusse astumine

Määruse kokkuvõte

1.      Menetlus – Menetlusse astumine – Vastuvõetavuse tingimused – Otsene ja tegelik huvi

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 teine lõik ja artikli 53 esimene lõik)

2.      Menetlus – Menetlusse astumine – Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Huvi ajutiste meetmete kohaldamise menetluse tulemuse vastu – Hindamine seoses tagajärgedega menetlusse astumise avalduse esitanud isikute majanduslikule või õiguslikule seisundile

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 teine lõik ja artikli 53 esimene lõik)

3.      Menetlus – Menetlusse astumine – Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Otsene ja tegelik huvi – Hindamisel arvesse võetav ajutiste meetmete kohaldamise spetsiifika – Lai tõlgendus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 teine lõik ja artikli 53 esimene lõik)

4.      Menetlus – Menetlusse astumine – Huvitatud isikud – Esindav ühendus, kelle eesmärgiks on oma liikmete kaitsmine – Vastuvõetavus kohtuasjades, mille käigus tõusetuvad põhimõttelised küsimused võivad nimetatud liikmete huve kahjustada – Tingimused – Lai tõlgendus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 teine lõik ja artikli 53 esimene lõik)

1.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 teises lõigus, mida kohaldatakse sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu alusel Esimese Astme Kohtu suhtes, sätestatud huvi kohtuasja tulemuse vastu tähendab otsese ja tegeliku huvi olemasolu poole nõuete rahuldamise osas, mida menetlusse astuja on kavatsenud toetada. Seega on menetlusse astumise lubamisel vaja kontrollida, et vaidlustatud akt puudutab otseselt menetlusse astujat ja tema huvi vaidluse lahenduse vastu on tuvastatud.

(vt punkt 32)

2.      Juhul, kui menetlusse astumise avaldus on esitatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames, tuleb huvi kohtuasja tulemuse vastu mõista kui huvi ajutiste meetmete kohaldamise tulemuse vastu. Sarnaselt põhikohtuasja tulemusega võib ajutiste meetmete kohaldamise menetluse tulemus kolmandate poolte huve kahjustada või olla neile soodne. Sellest tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames peab menetlusse astumise avalduse esitanud isikute huvi hindama seoses taotletud ajutiste meetmete lubamise või rahuldamata jätmise tagajärgedega nende majanduslikule või õiguslikule seisundile.

(vt punkt 33)

3.      Otsese ja tegeliku huvi hindamisel ajutiste meetmete kohaldamise menetluse tulemuse vastu tuleb arvestada ajutiste meetmete kohaldamise menetluse spetsiifikat. Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses võetakse menetlusse astuja poolt avaldatud huvi arvesse huvide tasakaalustamise vajaduse korral. Samuti on võimalik, et seonduvate huvide tasakaalustamine võib osutuda otsustavaks, kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik on asunud esitatud avalduse õiguslikus analüüsis seisukohale, et tingimused esmapilgul põhjendatuse (

fumus boni iuris

Määrusesse parandus tehtud

) ja kiireloomulisuse kohta on täidetud. Mõistele „huvi kohtuasja tulemuse vastu” tuleb ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul anda laiaulatuslik tõlgendus selleks, et tagada erinevate olemasolevate huvide eelarvamustevaba hindamine.

(vt punkt 34)

4.      Esindavatele ühendustele, kelle eesmärgiks on oma liikmete kaitsmine kohtuasjades, mille käigus tõusetuvad põhimõttelised küsimused võivad nende liikmeid kahjustada, võidakse anda luba menetlusse astumiseks. Täpsemalt võib ühendusele anda loa menetlusse astumiseks, kui ta esindab arvestatavat hulka asjaomases sektoris tegutsevatest ettevõtjatest, kui tema eesmärkide hulka kuulub oma liikmete huvide kaitse, kui kohtuasjas võib tõusetuda asjaomase sektori toimimist mõjutavaid põhimõttelisi küsimusi ja seega võib tehtav otsus või määrus oluliselt kahjustada tema liikmete huve.

Ühenduste menetlusse astumise õiguse laia tõlgenduse kasutuselevõtmise eesmärgiks on lihtsustada taoliste kohtuasjade tausta hindamist ja samal ajal vältida mitmeid individuaalseid menetlusse astujaid, mis võib ohustada menetluse tõhusust ja nõuetekohast kulgemist.

(vt punktid 37 ja 38)