AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

20. jaanuar 2011

Kohtuasi F‑121/07

Guido Strack

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus – Vastuvõetavus – Isikut kahjustav meede

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega G. Strack palub tühistada komisjoni 12. jaanuari, 26. veebruari ja 20. juuli 2007. aasta otsused osas, milles nendega keelduti komisjoni teatud dokumentidega tutvumise võimaldamisest, ning mõista komisjonilt välja nende keeldumise otsustega tekitatud kahju eest vähemalt 10 000 euro suurune hüvitis, millele lisandub intress.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Kostja vastuse esitamine – Tähtaeg – Pikendamine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 39 lõige 2)

2.      Menetlus – Suuline menetlus – Ettekandja-kohtuniku koostatud kohtuistungi ettekanne – Ese

3.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Üldnorm – Ametniku taotlus tutvuda oma isikutoimiku ja tervisetoimikuga – Personalieeskirjade korra kohaldamine

(Personalieeskirjad, artikli 26 seitsmes ja kaheksas lõik ja artikkel 26a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

4.      Ametnikud – Hagi – Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus – Sellise otsuse peale esitatud hagi, millega jäeti rahuldamata ametniku poolt määruse nr 1049/2001 alusel esitatud juurdepääsutaotlus dokumentidele – Hõlmamine

(EÜ artiklid 230 ja 236; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 8 lõige 1; nõukogu otsus nr 2004/752, artikkel 1)

5.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Otsus, millega keelduti üldsusele juurdepääsu võimaldamisest dokumentidele – Mõiste

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 6 lõige 2)

6.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Kohustus sõnastada juurdepääsutaotlus täpselt

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 6 lõiked 1 ja 2)

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 39 lõige 2 lubab esimehel pikendada kostjale antud tähtaega kostja vastuse esitamiseks. Asjaolu, et tähtaega pikendati mitu korda ilma võistleva menetluseta, ei riku kostja õigust õiglasele kohtumenetlusele, kui poolte olukorras ei toimunud olulist muudatust. Seda, kas menetlus on õiglane, hinnatakse aga kogu menetlust arvestades.

(vt punkt 39)

2.      Määratluse kohaselt on kohtuistungi esialgse ettekande eesmärk kohtuistungi ettevalmistamine ning pooltele võimaluse andmine esitada oma võimalikke märkusi kohtuvaidlust puudutavate andmete ja selles ettekandes tõstatud küsimuste kohta selleks, et koostada kohtuotsus. Asjaomase dokumendi muutmine iseenesest ei mõjuta kuidagi kohtumenetlust ning kohtuotsuse sisu, kuna kohtuotsuse koostamisel võib poolte esitatud kriitikat võtta arvesse ainult niivõrd, kuivõrd see on asjakohane.

(vt punkt 42)

3.      Ametnike juurdepääsu nende isikutoimikule ning ametnike juurdepääsu nende tervisetoimikule reguleerivad vastavalt personalieeskirjade artikli 26 seitsmes ja kaheksas lõik ning personalieeskirjade artikkel 26a; ametniku võimalust tutvuda teda puudutavate teiste andmetega reguleerib määrus nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

Kuigi määrus nr 1049/2001 on üldnorm, mis määrab kindlaks liidu kodanike õiguse tutvuda asjaomaste institutsioonide dokumentidega kõigis liidu valdkondades, sh avaliku teenistuse valdkonnas, võib sellist juurdepääsuõigust nagu kõiki üldise iseloomuga norme täpsustada, laiendada või vastupidi piirata või selle välistada põhimõttel, et kui on olemas erinorm, siis üldnormi ei kohaldata (lex specialis derogat legi generali) – seda juhul, kui on olemas erinormid, mis konkreetseid küsimusi reguleerivad.

Personalieeskirjade artikli 26 seitsmes ja kaheksas lõik ning artikkel 26a on erinormid määruse nr 1049/2001 sätetest, kuna esimesena nimetatud sätetega reguleeritakse õigust tutvuda erilist tüüpi dokumentidega, millest üks käsitleb ametnike haldusseisundit, pädevust, tulemuslikkust ja käitumist ning teine on meditsiinilist laadi.

(vt punktid 65–67)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 5. aprill 2005, kohtuasi T‑376/03: Hendrickx vs. nõukogu (punkt 55); 14. juuli 2005, kohtuasi T‑371/03: Le Voci vs. nõukogu (punkt 122); 17. mai 2006, kohtuasi T‑93/04: Kallianos vs. komisjon (punkt 87).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. jaanuar 2010, liidetud kohtuasjad F‑124/05 ja F‑96/06: A ja G vs. komisjon (punkt 294).

4.      Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artiklist 1 tuleneb, et Avaliku Teenistuse Kohus lahendab kõiki ametniku ja tema institutsiooni vahelisi vaidlusi, mille alus on neid ühendav töösuhe, sõltumata sätetest, mida ametnik esitab oma hagi põhjenduseks. Seda kinnitab otsuse 2004/752, millega asutatakse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, artikkel 1.

Seega on Avaliku Teenistuse Kohus pädev menetlema EÜ artikli 236 alusel esitatud tühistamishagi komisjoni keeldumise peale rahuldada dokumentidele juurdepääsu taotlus, mille on esitanud ametnik või teenistuja määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele kohaselt, ning mille alus on seda ametnikku või teenistujat komisjoniga siduv töösuhe. Seda tõdemust ei sea kahtluse alla asjaolu, et nimetatud määruse artikli 8 lõige 1 näeb ette ainult EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi. Seadusandja eesmärk, et selle määruse kaudu omaks üldsuse õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega kõige laiemat mõju, selgitab seda, et seadusandja nägi ette kõige tavapärasema õiguskaitsevahendi, ilma et viide EÜ artiklile 230 tähendaks seda, et õigussubjektile antud õigused piirduksid vaid selles artiklis sätestatud tühistamishagiga, ning ilma et Avaliku Teenistuse Kohtule Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikliga 1 antud pädevuse ulatust piirataks.

(vt punktid 71–74)

Viited:

Üldkohus: 19. jaanuar 2010, liidetud kohtuasjad T‑355/04 ja T‑446/04: Co‑Frutta vs. komisjon (punkt 71).

5.      Ametisse nimetava asutuse poolt määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 6 lõike 2 alusel esitatud palve täpsustada juurdepääsutaotlust dokumentide suure hulga tõttu jätab juurdepääsutaotluse üle otsustamise sõnaselgelt lahtiseks, nii et sellise palve peale esitatud tühistamishagi on vastuvõetamatu.

(vt punkt 84)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. oktoober 2000, kohtuasi T‑123/99: JT’s Corporation vs. komisjon (punkt 25).

6.      Juhul kui institutsioonide dokumentidele juurdepääsutaotluste osas sätestavad määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele selged sätted nagu artikli 6 lõiked 1 ja 2 ühemõtteliselt kohustuse koostada taotlus piisavalt täpselt, et administratsioon saaks taotlusele vastata, siis selle kohustuse täitmata jätmine ei pane administratsioonile kohustust ise seda ebatäpsust uurimise kaudu kõrvaldada, kasutades selleks vajadusel märkimisväärseid vahendeid. Laiendades reeglit, mille kohaselt ei saa õigussubjektid ühenduse õigusnormidele viitamist kuritarvitada, on haldussubjektidel administratsiooni poole pöördudes institutsioonide suhtes teabe‑ ja lojaalsuskohustus.

Seega peab institutsioonile jääma võimalus – eriti juhtudel, kui dokumentide konkreetse ja individuaalse hindamisega kaasneb ebamõistlikult palju administratiivtööd – säilitada tasakaal dokumentidele üldsuse juurdepääsu võimaldamise ja sellega kaasneva töömahu vahel, et sellistel juhtudel tagada hea halduse põhimõtte kohaldamine, ning institutsioonil peab see võimalus eriti jääma siis, kui juurdepääsutaotlus käsitleb selgelt määratlemata suurt hulka dokumente, nõudes taotluse menetlemiseks suures mahus eelnevat uurimist.

(vt punktid 86, 87 ja 89)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 23. jaanuar 2002, kohtuasi T‑386/00: Gonçalves vs. parlament (punkt 74); 17. oktoober 2002, kohtuasi T‑180/00: Astipesca vs. komisjon (punkt 93); 11. märts 2003, kohtuasi T‑186/00: Conserve Italia vs. komisjon (punkt 50); 13. aprill 2005, kohtuasi T‑2/03: Verein für Konsumenteninformation vs. komisjon (punkt 102).