AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

24. juuni 2008

Kohtuasi F‑84/07

Agim Islamaj

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Endised ajutised teenistujad, keda tasustati teadusuuringute assigneeringutest – Edutamine – Isiku „arvele” kogunenud punktide kustutamine – Ametniku üleminek üldeelarve osalt „teadusuuringud” eelarveosale „haldus”

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles A. Islamaj palub Avaliku Teenistuse Kohtul tunnistada komisjoni 16. juuni 2004. aasta otsuse üldeelarve teadusuuringute assigneeringutest tasustatud ametnike edutamismenetluse kohta (muudetud 20. juuli 2005. aasta otsusega) artikkel 2 õigusvastaseks, tühistada komisjoni otsus kustutada need 38,5 punkti, mis hageja oli ajutise teenistujana kogunud, ning otsus, millega ta jäeti 2006. aasta edutamise raames edutamata palgaastmele AST 5, ja vajaduse korral samuti otsus, millega jäeti rahuldamata edasikaebus, mille ta edutamiskomiteele esitas.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kaks kolmandikku hageja kohtukuludest tema enda kanda. Mõista komisjonilt lisaks tema enda kohtukuludele välja ka kolmandik hageja kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Aegumine – Vabandatav eksimus – Mõiste

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Vastuvõetavuse tingimused – Nõuded, millega ei käi küll kaasas asjakohased väited või argumendid, kuid mis on seotud teiste nõuetega – Vastuvõetavus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 35)

3.      Ametnikud – Vaba töökoht – Ametikoha täitmine edutamise või üleviimise teel – Teade vaba ametikoha kohta, mis ei võimalda eelnevalt kindlaks määrata ametikoha täitmise viisi – Kandideerimisavaldus, mida tuleb käsitleda üleviimis- või edutamistaotlusena

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõike 1 punkt a ja artikkel 45)

4.      Menetlus – Kohtukulud – Hüvitamine – Erilised põhjused

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 87 lõike 3 esimene lõik; nõukogu otsus 2004/752, artikli 3 lõige 4)

1.      Hagi esitamise tähtaja puhul tuleb vabandatava eksimuse mõistet tõlgendada kitsalt ja selle all saab mõista üksnes erakorralisi asjaolusid, mille puhul asjaomase institutsiooni käitumine, kas üksi või määravas ulatuses, on ajanud segadusse heauskse õigussubjekti, kes tõendab, et on täitnud hoolsuskohustust, mida nõutakse tavalisel määral teadlikult isikult. Sel juhul ei saa administratsioon tugineda oma õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele, millest õigussubjekti eksimus oli tingitud.

Vabandatava eksimuse, millega võib õigustada hilinenud edasikaebamist, teeb ametnik, kes selle asemel, et esitada teda kahjustava akti peale – olgugi, et see akt ei ole antud edutamismenetluses – halduskaebus otse ametisse nimetavale asutusele, esitab kaebuse edutamiskomiteele vastavalt personalivaldkonna eest vastutavalt peadirektorilt saadud juhenditele, ja alles seejärel, kui nimetatud kaebus jäetakse rahuldamata, esitab hilinenult halduskaebuse.

(vt punktid 39–41 ja 44)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 29. mai 1991, kohtuasi T‑12/90: Bayer vs. komisjon, (EKL 1991, lk II‑219, punkt 29); 27. september 2007, liidetud kohtuasjad T‑8/95 ja T‑9/95: Pelle ja Konrad vs. nõukogu ja komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 93).

2.      Ametnikke puudutavates asjades ei piisa nõuete vastuvõetamatuks tunnistamiseks asjaolust, et hagi nõuetega ei käi kaasas ühtki asjakohast väidet või argumenti, kui toimikust ilmneb, et arvestades nende nõuete seoseid teiste hagi nõuetega, võib need omakorda vastuvõetavaks tunnistada.

(vt punkt 47)

3.      Arvestades erinevaid võimalusi, mida personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punkt a ametisse nimetavale asutusele vaba ametikoha täitmiseks pakub, ei või teatava institutsiooni vabadele ametikohtadele selle sama institutsiooni ametnike poolt esitatud kandideerimisavaldusi automaatselt pidada üleviimistaotlusteks. Sellele vaatamata tuleb avaldust, mille ametnik on esitanud nimetatud institutsiooni vabale ametikohale kandideerimiseks, käsitada üleviimis- või edutamistaotlusena, kui vaba ametikoha teade, mis välistab personalieeskirjade artikli 45a kohase ametisse nimetamise, ei võimalda ette näha, kas see ametikoht täidetakse esimesena või teisena nimetatud viisil, ning kui ka ametikoha liigitus ei ole selles osas määrav.

Sellisele kandideerimiseavaldusele, mis sisaldab ka üleviimistaotlust – ka juhul, kui see ei piirdu ainult sellega –, laieneb komisjoni otsus üldeelarve teadusuuringute assigneeringutest tasustatud ametnike edutamismenetluse kohta, mille kohaselt eelnevalt teadusuuringute assigneeritutest tasustatud ajutiste teenistujatena töötanud ametnikud ei säilita edutamispunkte, mis nad on kogunud palgaastmel, kus nad olid enne katseajal olevaks ametnikuks nimetamist, kui nad viiakse nende enda taotlusel üle üldeelarve osas „haldus” ettenähtud ametikohale kahe aasta jooksul pärast katseajal olevaks ametnikuks nimetamist.

(vt punktid 53, 54, 74, 75 ja 77–79)

4.      Institutsioonilt, kes pahatahtlikult vaidlustab hagi vastuvõetavuse, võidakse isegi juhul, kui asi lahendatakse tema kasuks, välja mõista osa hageja kohtukuludest.

(vt punktid 87 ja 88)